Qasymhan Áýbákiruly. Qylmyskerdiń qupııasy

1642

 Qytaıdyń Shınjııań óńirin mekendeıtin qazaqtardyń uzaq ta kúrdeli tarıhy, baı mádenıeti men ádebıeti tutas qazaq rýhanııatynyń bólinbes bir bólshegi ekeni aıdan anyq. Ol jaqta ǵasyrlar boıy jasalǵan baı qazynany ulttyq mádenıetimizge qosý – basty mindetterimizdiń biri bolmaq. Osyǵan oraı, adyrna.kz ulttyq portaly da ıgilikti ister jolynda óz úlesin qospaq.

Atajurttan jyraqta júrgen kóptegen jazýshylardyń denin keıingi tolqynnyń tústep tanı bermeıtini belgili. Biz de «Talant armanǵa tabynady»  dep Ábish Kekilbaev támsildegendeı,  óz aımaǵynda kópke erte tanylyp, paıǵambar jasynan assa da urpaq aldyndaǵy boryshyna adaldyǵyn saqtap, qasıetti qalamdy janyna serik etip júrgen     zeınetker jazýshynyń áserli  áńgimelerin  qalyń oqyrmanmen qaýyshtyrýdy qup kórip otyrmyz.

    

«Taýdaı talap bergenshe, tarydaı baq ber» dep tileıdi eken burynǵylar. Sonaý baıaǵydaǵy bala kezim. «Mádenıet tóńkerisiniń» dúleı toqynynyń tegeýrininde aryptalasyp júrgende kezdeısoq kezdesken sol bir is shynynda maǵan baq bolyp qondy. Tek sol isten kıin ǵan kóz aıam keńip, keıingi betalysym ońala bastady.

*  *  *

Úısin taýynyń kún beti. Jaǵa-jeńi jınaqy taý shoqylarynyń etegi, shaldardyń keń shalǵaıly shekpenindeı kólbegen kók buıratpen jalǵasyp jatyr. Buırattyń etegin kerleı or qazǵan qara nópir qalyń adam kıiz úıdiń beldeý arqany sekildenip, shubalańdaı sozylyp, kún saıyn batys tusqa bettep keledi.

Jazdyń jyly shýaǵy men jomart jańbyrynda jetilip jelkildeı qalǵan qulynquıryq quraqtar men buıra betegeler, qyzyldy-jasyldy qyr gúlderi burqyldaǵan boz topyraqtyń astynda taptalyp taǵdyrdyń tálkegine nalyp jatyr. Bul kúnderi bul ólkeniń jabaıy ań-qustary da mazasyz kúıge túsken. Ómir boıy osy bir tynysh ortany mekendep, urpaqtaryn órbitken qyr qoıandary myna qanjilik bolǵan qalyń toptyń aıaǵynyń astynan áreń qutylyp, jandaryn aýzyna tistep, alys mekenge aýyp ketti. Sary shymshyq, shaqshaqaılar top-top ósken úkili bozamyq shılerdiń túbin panalap qıpyldaýmen áli de jan saqtap júr... Jumys basyndaǵy kúrkelerden sozalańdaǵan surǵylt tútinderdiń qatary molaıyp, kók júzinde shep jaıyp alyp ydyrap barady.

Qalyń jumysshynyń batys shetindegiler – «qylmyskerler» toby. Osylardyń eń bergi quıryq ushyndaǵy on úsh-on tórt jastar shamasyndaǵy taldyrmash deneli, aqqubasha «bala qylmyskerdiń» aty – Baqtııar. Qozǵalyspen qarsylasqan tońmoıyn ákesi ólgen soń sheshesi jyndanyp ketken deıdi. Al, bul buzaqy, qanquıly ákesiniń qabirin qushyp jylap otyrǵan jerinen ustalyp, eńbekke salynǵanyna úsh kún boldy. Qasyndaǵy dembelshe qara sekildi qarymdy qaıratpen kúrekti kómeılete kósip topyraq tastaı almaǵanymen, tyshqanshylap bolsa da tynym tappaıdy. Saǵaldanǵan samaı shashynan aıǵyzdala aqqan terin jeńimen súrtken áredikte, dala tabıǵatyna tańyrqaı ma eken, aınalasyna ańyraıa qaraı berdi. Bulardan taıaq tastamdaı jerdegi bettiń bezeýi ispettengen quıtymdaı tóbeshikte kóz aldymdaǵy qubylystardy  qalt jibermeı, baqylaýshylyq istep men otyrmyn.

Ol kúnderde baqylaýshy degen tóńkerisshilerdiń eń dókeıiniń qolynan áreń keletin erekshe mańyzdy jumys esepteletin-di. On kúnniń aldynda biz osylaı attanarda Qastar degen tóńkeris komıtetiniń bastyǵy maǵan:

–  Sen sonaý aımaq ortalyǵynan myna keń-baıtaq aýyl-qystaqqa qaıtalaı tárbıe alýǵa keldiń. Qazirgi beıneń de jaqsy. Tárbıeni jaqsy qabyldap jatyrsyń, – deı kelip barlaı bir qarap, sózin onan ary sabaqtaı jónelgen, – Óndiristi ilgerletýdiń qajeti boıynsha jaıylym qorshaý úshin qazylatyn orǵa jurtshylyqpen birge qystaqtaǵy barlyq qylmyskerler túgel aparylady. Solarǵa baqylaýshy bolyp belgilendiń. Bul qyraǵylyqty qatty talap etetin jumys!

«Jaqsy sóz jan semirtedi» degen ras eken. Myna madaqtaý men qaltqysyz senimge kóp-kórim marsıyp qaldym.

... Ortalaýdy taýysatyn jyly mádenıet tóńkerisi bastaldy da, jatsam-tursam kókeıimnen ketpeıtin joǵarylap oqý armanym jol ortada joqqa shyqty. «Sýǵa ketken tal qarmaıdynyń» kebin kıip keshegi aımaqtaǵy aıtýly orta mekteptiń úmitker oqýshysy myna shalǵaıdaǵy «Keńqonys» qystaǵynan bir-aq shyǵaıyn! Áıtkenmen munda da bolashaq nurly, úmit mol kórindi. Endi mine basshylyq maǵan zor senim artyp otyr.

Jalpy kólemge Balǵabaı jaýapty eken. Qyryqty attap mosqal tartqan osy bir adam biz Keńqonysqa alǵash kelgenimizde:

- Sender kedeı, tómen, orta dıqandardyń tárbıesin alýǵa kelseńder, aldymen mynany úırenińdir! – dep kúlge kómip pysyrǵan kartop jeýdi úıretken. Bul isti tótenshe bir yjdaǵattyqpen saltanatty ótkizýge tyrysyp edi. Sol Balǵabaı bastyqtyń kóńilindegideı qolǵabys etýim qıynǵa túsip tur. Myna qalyń toptyń shetindegi bir shoǵyr buzaqylarǵa sasyqkúzenniń aıǵyryndaı shaqyldap turýym kerek eken. Kúres jıyndary bolsa ǵoı bir jón, kóptiń dúrmeginde qalaı kósteńdeseńde kelip tur. Eshnárseniń qara-qurasy joq jalǵyz óziń shaptyǵa berýdiń de jóni kelmeıdi. Onyń ústine el qý janyn qýyrdaq etip, aryptalasyp eńbek etip jatsyn, al, sen eki qolyńdy artyńa ustap alshańda da júr... Apyr-aý, qalaı mandyrap baram, eliń ne osy deımin ózimdi-ózim kústanalap. Burnaǵy kúngi Balǵabaıdyń «taptyq maıdanda tabandy bolýyń tıis» dep syndaǵannyń da jóni bar-aý! Bular qaıdan el bolsyn, ymyralasýǵa kelmeıtin tap jaýy degenimiz osylar emes pe?! «Uıym uıǵarǵan mindetti oıdaǵydaı oryndaýym jón ǵoı» dep tııanaqtattym oıymdy.

Tóbe basynda áli otyrmyn. Úp etken jel joq. Túske taıaǵan kúnniń aptaby jer-álemdi qýyryp barady. Or shetine taıaý qoralana ósken bir top shyraljyn qýraıdyń tik tóbesindegi kók júzinde boztorǵa shyryldap tur. Birde ashyq syńǵyrly tunyq áýenge bassa, birde tunshyǵa byldyrlap baryp, qaıta kóterip shyǵandatady. «Átteń, notadan habarym bolsa, myna bir sazdy, oınaqy áýendi aınytpaı qaǵazǵa túsirip alar edim-aý!» deımin dármensizdigimdi eske alyp. Qaıdaǵy bir oılarmen otyryp kóz jazyp qalǵan ekenmin. Jańaǵy torǵaıdyń úni óleýsirep, júni bobyrap, órmekshiniń toryna matalǵan kóbelekteı jantalasyp jerge jaqyndaı qalypty. Belgisiz bir syrtqy kúshtiń yqpaly bar ma, qalaı? Qutylýǵa qulshynsa da haly ketip tómendeı berdi. Arǵy jaǵyndaǵy ordyń shetinde qaltıyp turǵan Baqtııar da osynaý qubylysty baqylap turǵan kórinedi, shyraljyn qýraıǵa qaraı umtyldy. «Ne bop qaldy» - dep ber jaǵynan men de júgirdim. Baqtııar bara sala-aq top qýraıdyń túbin tópeshtep jatyr. Tómendegen torǵaı jibi úzilgen batpyraýyqsha jerge jalp ete tústi. Men jetkende Baqtııar áldeqashan myljalanyp ólgen, bilekteı qarashubar jylandy áli tópeshtep jatyr eken.

- Sorly torǵaıdy jylan arbaǵan eken ǵoı.

- Apyr-aý, qalaı baıqap qaldyń?

- Qus bolsa da qudaı jaratqan maqulyq qoı. Marqadam tap balam, - dep kúńgirlegen «qylmystylar» qaýmajalaı kelip Baqtııarǵa súıinish bildirip jatyr.

Quryq boıyndaı jerde ǵana aldymda dalıǵan surbórte qanatyn jınaýǵa haly kelmeı aýzyn ashyp alqynyp jatqan boztorǵaıdy kórip janym ashyp ketti. Bala kezimnen qalada óskendigimnen qyr-dalanyń tabıǵatyndaǵy mundaı taǵylyqty kózben kórý emes, qulaqpen de estimegen ekenmin. Kómeıime kelgen kóp suraýdy qasymdaǵy «qylmystylardan» surap uǵýdyń jónin tappaı kibirtiktep turdym da, torǵaıǵa qaraı tónip edim.

- Ýa, tıispeseńshi balam, qolyńnyń taby ótedi. Onsyzda ólgeli qapty, esin jıǵan soń ózi-aq ushyp keter, - dep jaq súıegi shodyraıǵan, shoqsha saqaldy sary shal sańq ete tústi. Men kilt toqtap qaldym. Myna ǵajapty kórińiz. Baqylaýshy basymmen buzaqy shaldyń buıryǵyna boısuna qalǵanyma tańǵalam. Oı-tilegimizdi ortaqtastyrǵan torǵaı taǵdyry shalǵa toıtarys berýge meni shyndap jiberer emes.

Ókinerligi, torǵaı taǵdyry munymen ońalmady. Tý syrtymyzdan shyqqan Balǵabaıdyń tarǵyl daýysy shyrqymyzdy bir jolata buzyp jiberdi.

- Qarashy, óńkeı buzaqynyń tap bir toıǵa kelgendeı toptasyp saltanat qurýyn, nege toqtatasyńdar jumysty, – dep baıbalam salǵan oǵan, men de istiń shyn sebebin túsindirýge tyrystym.

- Myna torǵaıdy jylan jutyp... jo, joq, jutyp emes-aý arbap, sonan Baqtııar baıqap qalyp, jylandy óltirip... bular soǵan aılanyp qaldy, - dep torǵaıdy nusqap edim. Munym tipti de tıymsyz boldy. Balǵabaı qamyt aıaǵymen teńsele basyp torǵaıǵa jaqyn bardy da:

- Jerden altyn tapqandaı jeligip turǵandaryń osy ma? Mine endeshe! – dep qonyshy qatparlanǵan kónetoz etiginiń syrty mujylyp qısaıǵan ókshesimen torǵaıdyń qanyn shashyrata taptap jiberdi. Beıshara torǵaıdyń shıq etýge shamasy kelmedi. Balǵabaıdyń qaperine de keler emes. «Qaıt, qaıttyń» astyna alyp qodyrańdap jatyr. Qıpyjyqtaǵan «qylmyskerler» qunyperen bolyp orǵa qaraı umtyldy. Ólgen torǵaıdyń qasynda únsiz muńaıyp men turmyn. Álginde ǵana jylannyń aýzynan arashalanǵan baıqus, endi mine ishek-qarny aqtarylyp aldymda jatyr. Balǵabaı anandaı jerdegi bir shoq sary qýraıdyń túbine shaptyrdy da, yshqyr baýyn baılanyp turyp meni shaqyrdy. Men solaı burylǵanda:

- Qazir naq balapan basatyn kez ǵoı, beısharanyń balalaryna da obal boldy-aý – degen qylı kóz kempirge:

- Oǵan ne shara, áýeli óz kúnińdi oılashy, - dep kúńk etip jatty qasyndaǵy býryl saqal.

Balǵabaı meni aýasha ertip shyqqan soń maldasyn quryp, temeki oraı otyryp:

- Pále-e, baqylaýshylyq istegenińe bolaıyn. Men kelmesem áýeli olardy erkine jiberip, oınaýǵa aınalypsyń ǵoı, - dedi kózin syǵyraıtyp. Meni mazaqtap ta, balasynyp ta otyr. Myna sózge men de tótesinen kettim:

- Sóıleı beredi ekensiz, siz de. Jylan óltirý oıyn ba eken? Ol da zııankestiń biri ǵoı. Ózińizdiń beıkúna torǵaıdy taptaǵanyńyzdy qaı jónge sıǵyzar ekensiz, qane? – dedim álgindegi torǵaıdyń hali kóz aldyma kelip. Balǵabaıdy jek kórip jırkenip otyrmyn. Balǵabaı temekisin tutatyp alǵan soń, úńireıgen talpaq tanaýynan kók tútindi sozaqtata býdaqtatyp jatta kelip qarqyldaı kúldi. Jaıshylyqta ǵoı ádep úshin bolsa da qosyla jymııar edim. Al mynanyń qarqyldaǵany jynymdy túrshiktirip, ezýim kúlkige ızemeı qoıdy. Álden ýaqytta kúlkiden be, joq temekiniń kók tútininen be, surǵylt kózi jasaýraı qalǵan Balǵabaı meshpetiniń jeńimen kózin súrtti de:

- Áı, balasyń-aý! Qaraǵym Qaster, bir torǵaı úshin sonsha tomsaryp, onsyzda kúnine san myńdap qyrylyp, ıtelgige jem bolyp jatpaı ma? Myna buzaqylardy táýbege keltirý úshin osylaı qatygez bolmasa da bolmaıdy. Bul degen tóńkeris, tóńkeristiń qajeti... – dedi sóz sońynda jattamaly sózben jaltaryp.

- Itelgi jese, ol degen kók taǵysy, jyrtqysh maqulyq. Al siz degen adamsyz ǵoı. Adam atyńyz bar ǵoı. Sonshama taptamasańyz da ne eter edi? – dep men de kógerip otyrmyn. Balǵabaı tartyp bolǵan temekisiniń tuqylyn tabanyna súrkep tez óshirdi. Ókshesine juqqan torǵaıdyń qany áli tolyq qurǵamapty.

- Já, balaqaı, - dedi ol surǵylt kózin syǵyraıtyp, - daýdy doǵaraıyq, endi kóz aldyndaǵy jumysqa keleıikshi, - dep maımóńkelegen ol, baıaǵy bir saryndy sarsúzek bolǵan sózderdi uzaq sapyrdy. Qasarysqan oı-qııalym onyń sózderin qonys bermeı qaıta qýalap jatty. Áıtkenmen Balǵabaı «úlgili zııaly» dep meniń is-izderimdi tanystyryp joǵaryǵa joldaý oıynyń bar ekendigin; osy retki jumys aıaqtasymen solaı etetindigin; sondyqtan qulshyna istep qyzmet kórsetýimniń qajettiligin ańǵartqanda baryp kóńilim jibidi.

- Júr endi jumys basyna, - dep ornynan turǵan Balǵabaıǵa ilesip solaı júrdim. Túski demalysqa qaıtýǵa qamdanǵan qylmyskerlerdi toqtatyp alǵan Balǵabaı, Baqtııardy tergeı jóneldi. Biraq, qanshama zirkildep, kárlene tóngenimen Baqtııardyń da oǵar yǵar túri joq. Ushqyn shashaqan qońyr kózimen Balǵabaıdyń betine baǵjıyp, bezere qarap únsiz tur. Kenet kózi Balǵabaıdyń qısaıǵan ókshesindegi torǵaıdyń qanyna túskende kemseńdep baryp kúrsinip jiberdi. Meniń odan ary turýǵa shydamym jetpeı syrt aınalyp shatyryma bettedim.

*  *  *

... Shirkin-aı deshi, Balǵabaıdyń aıtqany kelip baǵym ashyldy. Men mine aýdan boıynsha úlgili zııaly bolyp aımaqqa ketip baramyn. Keremetterimniń kýási bolǵan Keńqonys qystaǵy buldyrap kóz ushynda qaldy. Avtobýs júıtkip keledi.

Shýyly janyńa shýaq bolǵan týyp-ósken kórkem qalaǵa da keldim. Kóshe jıegindegi kók terektiń saıasynda, qaıshalysqan qalyń toptyń arasymen úıge bet alyp baramyn. Aqparat taraýlary meni munda ábden úgittegen kórinedi. Biren-saran kezdesken tanystar bastaryn ızep, qýanyshymdy quttyqtap jatyr. Tipti beıtanys bireýler de meni nusqap birdemelerdi aıtqandaı bolady. Qaqpamyzdyń aldynda bir top adam tur, aralarynda sheshem bar eken. Áne, ákem de kórindi. Sheshem meni baýyryna qysyp aımalap jatyr. Eki tanaýym shym etip kózim botalap barady...

Qabyrǵalary záýlim keń jıyn zalyna kók juldyzyndaı samsaǵan elektr shyraǵy erekshe sán berip tur. Qujynaǵan qalyń adam meni dý qol shapalaq soǵyp, sózge usynys etip jatyr. Men sahnaǵa kóterildim. Sansyz jup kózder maǵan yntalana qadalyp, sóıleýimdi kútip tur. Shattyǵyma súıingen men eriksiz kózimdi jumdym. Sózdi qaı jerden bastaýym kerek, neni aıtam sanda, selt etip kózimdi qaıta ashtym. Baıaǵy bettiń bezeýi ispettengen tóbeshiktiń ústinde otyrmyn. Kún eńkeıip qalypty. Kóz aldymdaǵy qylmystylar kúıbeńdep eńbek istep jatyr.

Balǵabaı ras aıtsa boly. Qııaldyń iske asýy qıyn emes te shyǵar. Ol úshin qyzmet kórsetýim qajet. Sondyqtan baqylaýshylyqty kúsheıte túskem. Keshe ymyrt úıirilgen alakeýim kez bolatyn. Bular kúrkeleriniń aldynda tamaqtanyp jatqan, art jaqtarynan kórinbeı baspalap kelsem, qashan da Baqtııardy qasynan tastamaıtyn álgi Mardan degen dembelshe qara kópti aýzyna qaratyp alypty. Gý-gý etedi.

- Qurózekten bastap qazdyq qoı, - deıdi tóńiregindegilerge, - sodan bergi jerdi mólshermen on bes shaqyrym desek, ordyń eni ǵoı eki metr, syrtqa tastalǵan topyraq úsh metr jerdi alyp jatyr. Al, Baqtııar sen eseptep kórshi, jalpy aýdany qansha mý bolar eken, - dep Baqtııarǵa esep istetip jatyr. Apyr-aý, muǵalim-eke, sen áýeli bul baladan emtıhan alaıyn dediń ǵoı, - deıdi tóńiregindegilerdiń bireýi.

- Mardan muǵalimniń oıy týra, oqyǵandaryn úmytyp qalmasyn degeni ǵoı, endi qaıtsyn, - dedi álgi «torǵaıǵa tıispe» dep maǵan aqyrǵan shoqsha saqaldy sary shal. Qaısy bireýlerdiń qarańǵyda syrpyldatyp kójeni soraptaǵany estilip tur. Az únsizdikten keıin:

- Muǵalim, mólshermen bir júz on mýdan az asady eken, - dedi eseptep bolǵan Baqtııar.

- E, mine! Tekke ketken eńbekkúshti esepke almaı-aq qoıaıyq, sonda qanshama jaıylymnyń qyrtysyn búldirip kerekten shyǵaryp jatyrmyz. Bulr muny nege oılamaıdy, - degen dembelshe qaranyń daýsy tútigip baryp toqtady. Az tynyshtyqtan soń:

- Marhum atamyz baıaǵyda kóne jurttan kósherde qara jerdiń de kıesi bar, dep qazyqtardy sýyrtyp, at aǵash pen jeroshaqtyń ornyn toltyrtyp, tegistetip otyratyn jaryqtyq, - degen qylı kempirdiń daýsy kúrsine toqtady. Taǵy da tynyshtyq ornaı qaldy.

Salqyn tún. Alysta taryldaǵan tartardyń daýsy qulaqqa talyp estiledi. Bular jatýǵa qamdana bastady.  Men óz shatyryma qaraı jylystadym.

Balǵabaı áli joq. Túnniń qaı kezinde kelerin qudaı bilsin. Kúndegi ádeti osy. Qııal qushaǵynda jalǵyz jatyrmyn, «Álgilerdiń sózderi-aı!» deımin aýnap túsip, - kórineýde úndemegenimen ońashada qalaı-qalaı qaqsaıdy ózderi. Qystaq halqy bolyp attanysqa kelip istep jatqan ıgi isti teriske shyǵarýǵa qaıtyp batyly barady bulardyń. Qozǵalysqa qarsy shyǵý degen osy shyǵar, sirá da... Bylaıynan qarasań aqylǵa da qonymdy. Anaý qara jigit esep kórsetip bultartpas dálel tastap otyrmaı ma?! Oı, táýbe, túsinsem ne qylsyn. Muny Balǵabaıǵa málimdesem taq bir jońǵar shapqandaı-aq jinigip ábigerlikti bastaıdy deshi. Joq, qazirshe aıtpaı turǵanym jón sekildi. Áliptiń artyn baǵaıyn. Bulardy áli de baıqap kóreıin» dep qoryttym oıymdy uıyqtar aldynda.

...Ońasha otyrǵan adamnyń oıy taýsylǵan ba? Men ornymnan turyp kerile bastadym. Kún uıasyna taıady. Qylmystylar kúrkelerine qaraı bettedi. Baqtııar taǵy da bulardan bólinip artta qalyp qoıdy. Kesheli beri arjaqtaryndaǵy áneý bir topty qalaqaıdyń arasyna bara bergishtep júr. Mine bul sumpaıy taǵy solaı bettedi. «Bul ne istep júr, munyń qupııasyn ashý qajet». Ol júrgen boıy qoralanǵan qalaqaıdyń arasyna kirip kórinbeı ketti. «Iapyr-aý, myna buzaqy birdemeni búldirip júrmesin». Men endi solaı qaraı ushtym. Qalaqaıǵa jete bere aqyryndap alqynymdy basyp, ańdýǵa kiristim. Ol ary qarap alyp, qalyń qalaqaıdyń túbindegi shalǵyn shóptiń arasynda júginip otyr eken. Qashyqtaý bolǵandyqtan ne istep jatqanyn baıqaı almadym da, mysyqsha basyp, jaqyndaı tústim. Iske qulshyna kiriskeni sonshalyq meniń kelgenimdi sezbedi. Jelke tusynan kelip úńile qarasam shalǵyn shóptiń arasyndaǵy uıada boztorǵaıdyń saryaýyz balapanynan tórteýi jatyr. Áli temir qanat bola qoımapty. Kózderi júdeýli, halderi nashar kórinedi. Tarydaı talqandaǵan nannyń ýaǵyn betine salǵan kók japyraqty olardyń aýzyna ustaǵan Baqtııar jylap otyr. Eki ıyǵy qozǵalyp solyq-solyq etedi. «Al Qaster, usta qylmystyny» degen bir mysqyl oı-júregimdi qaryp ótti. Kóńilim buzylyp, óksik dendetip barady. Aqyry shydamym taýsylyp shıq etip ketip edim. Selt etip artyna qaraǵan Baqtııardyń kózi Baǵjań etip, shoshyna shyńǵyryp jiberdi de:

- Taptamashy aǵataı, - dep aıaǵymdy qushaqtap jatyp aldy. Men de jetisip turǵam joq. Aıaǵyma aıqasqan qoly tastaı qatyp qoıa berer emes, egilip ketip eriksiz eńkeıip, onyń moınynan qushaqtadym.

*  *  *

Sodan beri talaı jyldar ótti. Balalyqtyń bal dáýreni ozyp qyryqtyń qyrqasyna ilindim. Qazir qaladamyn. Kelip-ketkenderden sondaǵy el-jurtty surastyryp turam.

Mardan muǵalimmen ótken jyly «úlgili aǵartýshy» bolyp aımaqqa jınalysqa kelgende kezdestim. Samaıyn qyraý shalǵanymen dembelshe denesi áli myǵym eken. Kózi kúlimdep jaınań qaǵady. «Qazir qatty baıydy» dep Balǵabaıdy maqtaıdy, «Mektebimizge bes myń dollar kómek qosty» deıdi. «Zamana shýaǵy onyń da kór keýdesin jylytqan eken-aý!» deımin ótkendi oılap. Aıtpaqshy Baqtııar qazir Úrimjide turady, jaıylym mamany. Jýyrda kásibinen dıssertaııa qorǵaǵan eken, óte sátti bolypty. Quttyqtap hat jazdym.

Ótken bir kúnderden umyt bolyp bara jatqan osynaý bir ister esime oralyp, qolyma qalam alǵan edim...

 

Avtor týraly: Qasymhan Áýbákiruly  1949 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasy,  Shynjań uıǵyr avtonomııaly aýdanynyń  Qulja qalasy,  Ile asyl tuqymdy  jylqy fermasynda dúnıege kelgen.  1976 jyldan bastap kúni keshege deıin ustazdyq qyzmetten qol úzbegen qalamger aýyldyq  orta mektepte ádebıet, fızıka, matematıka pánderinen dáris beredi. Sol tustarda tyrnaqaldy týyndylary  «Ile aıdyny», «Altaı aıasy», «Tarbaǵataı» syndy gazet-jýrnaldarda jaryq kórip,  oqyrman qaýymnyń oń baǵasyn alyp, ádebı ortanyń nazaryna ilinedi.

 

Pikirler