RAMAZAN Qumarbekuly: 2021 jyldyń shildesinen bastap jańa Kodeks kúshine enedi

1269

«Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, zań ǵylymdarynyń kandıdaty, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnama jáne quqyqtyq aqparat ınstıtýtynyń dırektory, professor Sarpekov Ramazan Qumarbekulymen ótti.

 -Ramazan myrza, elimizdegi quqyqtyq saıasatty iske asyrý qalaı júrip jatyr?

-Jalpy quqyqtyq saıasat -  Táýelsizdik alǵan jyldan bastap talqylanyp kele jatqan ózekti másele. Sebebi 1993 jyly biz ózimizdiń Ata zańymyzdy qabyldadyq. 1995 jyly búkilhalyqtyq referendýmda qazirgi qoldanystaǵy Konstıtýııa qabyldandy.  Iaǵnı basqa da bizdiń ulttyq  zańnamalarymyzdyń barlyǵy osy Ata zańnyń negizinde dúnıege kelip jatqany barshamyzǵa málim. Qoǵam óziniń damý jolynda úlken maqsattardy kózdeıdi. Ol maqsattarǵa memleketti damytý, halyqqa durys baǵdar berý, ekonomıkany jetildirý, memlekettiń ishki jáne syrtqy jaǵdaılaryn retteý jatady.

Jalpy bizdiń memleketimizde ár on jyl saıyn Quqyqtyq saıasat tujyrymdamasy bekitiledi. 2010 – 2020 jyldarǵa bekitilgen osy Quqyqtyq saıasat tujyrymdamasy óziniń qyzmetin atqaryp boldy. Endi 2020-2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdama daıyndalady. Ony  Ádilet mınıstrligi men  Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnama jáne quqyqtyq aqparat ınstıtýty birlese otyryp júzege asyrady. Qazirgi ýaqytta osy tujyrymdama aıaqtalyp, Ádilet mınıstrliginiń saraptamasyna tapsyryldy. Ol sodan soń Prezıdent ákimshiliginiń quqyqtyq saıasat jónindegi komıssııasynda talqynalyp, maquldanatyn bolsa, memleket basshysynyń jarlyǵymen bekitilip, 10 jylǵa jospar jasalynady.  Iaǵnı bizdiń ulttyq zańnamamyzdyń barlyq baǵytyndaǵy azamattyq, qylmystyq, qarjylyq,  jer máselelerin qarastyratyn ulttyq, ekologııa jónindegi jáne taǵy basqa da áleýmettik máselelerdi qamtıtyn zańnamalardyń barlyǵy derlik  on jylǵa deıin joǵaryda aıtqan tujyrymdanyń negizinde  ári qaraı órbýi kerek.

Osy  tujyrymdamada árqaısysy sala-salaǵa bólinip, jazylyp turady. Bular eń negizgi qujattar.  Elimizde 2016 jyly 6 sáýirde qabyldanǵan «Quqyqtyq aktiler  týraly»  zań bar.  Osy zańnyń ishinde  bizdiń memlekette qoldanysta júrgen zańdarymyzdyń, zańǵa táýeldi basqa da quqyqtyq aktilerimizdiń qalaı daıyndalý kerektigi, olardyń túrleri, sanattary, qoldanylý aıasy kórsetilgen. Bul aıtylǵandardyń barlyǵy quqyqtyq aktiler týraly zańnyń bir bóliginde kórsetilse, ekinshi bir bóliginde osy quqyqtyq normatıvtik aktilerdi daıyndaý joldary qalaı júrgizilýi kerek, neden bastalaýy kerek degen suraqtar qarastyrylady. Odan keıin ony barlyq tıisti memlekettik organdarmen kelisý máselesi qolǵa alynady.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, qazir elimizde kásipkerlikke qatysty qandaı da bir zań daıyndalatyn bolsa, mindetti túrde ol «Atameken» Qazaqstan Respýblıkasynyń   Ulttyq kásipkerler palatasynyń tekserýinen ótedi. Iaǵnı olar resmı ókil bolǵandyqtan ózderiniń pikirlerin bildirip, saraptamalar jasaıdy. Mine, osyndaı tártipter quqyqtyq aktiler týraly zańda kórsetilgen.

Azamattardyń jeke basyna, bostandyqtaryna, quqyqtaryna tikeleı áser etetin zańdardyń qabyldaný tártibi de atap ótken quqyqtyq aktiler týraly zańda tirkelgen.  Sondaǵy   talaptardy saqtaý kerek.  Onyń talaptaryn saqtaýǵa keletin bolsaq, mysaly, bizde qazir zań ázirleýdiń úsh sýbektisi bar. Eger Prezıdent óziniń joldaýynda, halqynyń aldyna shyǵyp  sóılegen sózinde  «qoǵamǵa osyndaı zań kerek» deıtin bolsa, Prezıdent óziniń sóziniń ishinde sol zańdardy atap, óziniń ókilettiligin paıdalanyp, belgili bir zańnyń daıyndalýyna nusqaý beredi.

Ekinshi ókiletti organ –  Parlament depýtattary. Olardyń «Parlament jáne onyń depýtattarynyń ókiletti týraly»  zańnyń ishindegi ókilettilikterin jáne Konstıtýııany paıdalana otyryp, zań shyǵarýǵa ózderiniń bastamshylyq quqyqtary bar.

Úshinshi bastamshylyq quqyq tanytatyn sýbektimiz – Úkimet. Negizi qazirgi qabyldanyp jatqan zańdarymyzdyń basym kópshiligi Úkimettiń daıyndap jatqan zańdary.

Ótken 6-shaqyrylymda Májilis óte belsendilik tanytqanyn, 35 zań jobasyn ázirlegenin atap ótý kerek.

Eń sońǵy satysynda sol zańdar daıyndalyp bolyp, quqyqtyq saraptamadan ótip,  daıyn bolǵannan keıin, Májilistiń qorjynyna kelip túsedi. Sodan keıin ári qaraı Májilistiń óziniń ishki reglamentimen qaralatyn bolady. Májilistiń ishki reglamentimen qaralyp bolǵannan keıin Senatqa ótedi, odan keıin Senattyń óz reglamentterine sáıkes qaralady.

Sodan keıin ǵana Prezıdentke joldanady.

-Halqymyzdyń quqyqtyq mádenıeti men quqyqtyq sanasyna qandaı baǵa berer edińiz?

Halyqtyń quqyqtyq mádenıeti men quqyqtyq sanasyn qalyptastyrý tóńiregine keletin bolsaq,  negizinen  memlekettik organdarda zań shyǵarýmen aınalysatyn ózderiniń bólimderi bolady.  Olar negizinen Parlament apparatynyń,  Májilis pen Senattyń zań shyǵarýmen jumys jasaıtyn apparatynyń jumystaryn kúndelikti basshylyqqa alyp otyrady.

Biraq halyqtyń quqyqtyq mádenıetin kóterý tek ǵana osylarǵa baılanysty emes, ol jalpy memlekettik mekeme bolsa da, memlekettik emes mekeme bolsa da, kvazı memlekettik uıym, kásipkerlik bolsa da, qaramaǵyndaǵy adamdardyń quqyqtyq mádenıet deńgeıin jaqsartyp, damytýǵa mindetti dep esepteımin.  Sebebi ózderińiz baıqap júrgendeı, kásipkerlikpen aınalysatyn, jeke sharýashylyqtary bar adamdardyń, memlekettik qyzmette júrgenderdiń ómirinde zańǵa baılanysty, zań shyǵarýshy organdarǵa qatysty máseleler mindetti túrde aldynan shyǵady.

Qazir kóringen basshynyń, kez  kelgen mekemeniń bosaǵasyn jaǵalap  júretin zaman emes. Qazir tek ǵana ár máselege, ár suraqqa qatysty zań normalaryn paıdalana otyryp, zańǵa súıene otyryp, árkim óziniń quqyǵyn qorǵaýǵa múddeli. Iaǵnı qajet bolsa sotqa júginý kerek, quqyq qorǵaý organdaryna barý kerek. Quqyq qorǵaý organdaryna barǵan kezde áýreshilikke túsip, ýaqytyn tek joǵaltpaý úshin, árkim  qoldanystaǵy zańdardan habardar bolý kerek. Óziniń týyndaǵan suraǵyna tikeleı  qatysty zań normalaryn bilý de azdyq etpeıdi. Árkim óziniń saýatyn ashyp otyrýǵa mindetti.

Bizdiń shetelde oqyp júrgen jastarymyzdyń kóbi sol oqyp júrgen elderiniń zań talaptaryn, tártipterin bilgenmen, óz eline kelgende keı kezderi bizdiń zańdarǵa qatysty kemshin tustaryn tanytyp qalady. Sol jastar óz eliniń zańdaryn oqyp, úırenip, ári qaraı ata-analaryna bolsyn, ortasyna bolsyn aıtyp, túsindire júrse, az da bolsa  el azamattyrynyń quqyqtyq mádenıetterin kóterýge úles qosar edi.

Men 1982 jyldan beri osy zań salasynda júrgen mamanmyn. Sol kezden beri kezeń-kezeńge bólip qaraıtyn bolsaq, táýelsizdik alǵan 1990 jyldardyń basyndaǵy jaǵdaımen qazirgi ýaqytty múldem salystyrýǵa kelmeıdi.

Qazir halyq óz múddelerin qorǵap, sotqa jıi júginedi. Eger sottyń alǵashqy satysynan, mysaly, aýdandyq sottan utylyp qalsa, ári qaraı oblystyq sotqa júginýge bolatyndyǵyn biledi. Eger oblystyq sottan oń sheshim taba almasa, onda Respýblıkalyq Joǵarǵy sotqa qalaı shaǵymdanýdyń tártibin adamdar  meńgerip alýda. Bul da sol quqyqtyq deńgeıimizdiń birshama kóterilip kele jatqanynyń belgisi dep esepteımin.

-Elimizdegi qabyldanyp jatqan zań jobalarynyń, belgili bir memlekettik organdar qabyldaıtyn sheshimderdiń, normatıvtik- quqyqtyq aktilerdiń,  zańdardardyń, zańnamalyq aktilerdiń, zań kúshi bar jobalardyń ashyqtyǵy qandaı deńgeıde? 

Bul suraq qazirgi kezde halyq tarapynan synǵa túsip jatyr. Ol qabyldanyp jatqan zańdarymyzdyń halyqqa túsinikti bolmaýy, qoldanysqa ıkemdi bolmaýy, sodan keıin onyń kúrdelenip ketkendiginen. Mysaly, zań 15 baptan turatyn bolsa, sol 15 baptyń ózin iske asyrý tetikterin qarastyratyn, osy zańǵa táýeldi basqa da quqyqtyq-normatıvtik aktiler qabyldanýy kerek. Onyń ishine ereje, úkimettiń qaýlylary  jáne t.b.  kiredi. Bulardyń ishinde qarama-qaıshylyq týyndap jatady nemese ol qoljetimdi bolmaı qalady, kópshilik ony bilmeıdi, qaıdan, qalaı alyp oqý kerektigi jóninde habarsyz bolady.

Al endi osy zańǵa táýeldi memlekettik organdar bar. Ózderine yńǵaılandyryp shyǵarǵan buıryqtardy, erejelerdi sol organnyń mamandary ǵana bilip otyrady. Al ol jarııalylyqqa jatpaıdy. Sondyqtan jańa qabyldanǵan zań bolsyn, zańǵa táýeldi basqa da quqyqtyq aktiler bolsyn, onyń barlyǵy aldyn-ala  jarııalanyp, talqyǵa túsip turǵany durys.

Osy rette aıta ketetin jaǵymdy jańalyq, ol bıylǵy jyldyń naýryzynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine norma shyǵarmashylyǵyn jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań qabyldandy. Ol zań 2021 jyldyń 15 naýryzynda «Egemen Qazaqstan» men «Kazahstanskaıa pravda» gazetterinde jarııalandy. Sol resmı jarııalanǵan kúnnen bastap 10 kúnnen keıin, ıaǵnı 2021 jyldyń 26 naýryzynan bastap  zańdy kúshine endi.

Osy zańnyń ishinde joǵaryda aıtyp ketken kemshilikterdiń ornyn toltyrý qarastyrylǵan. Mysaly, memlekettik organdar bolsyn, zań shyǵarýǵa táýeldi basqa da organdar bolsyn, olar ózderiniń qabyldaıtyn zańdarynyń jobasyn aldyn-ala jarııalap, halyqtyń talqysyna salýy kerek.  Tipti zańdardy ázirleý barysynyń ózin ashyq júrgizip, pikir almasyp, sonyń barysynda túsken usynystardy zerttep, esepke alyp, zań jobalaryn Úkimettiń nemese Parlamenttiń qaraýyna joldaý kerek degen normalar engizilip otyr. Bul zań talaptaryn túsinbeý, qoldanýda qıyndyq týdyrǵan máselelerdi sheshedi degen úmittemiz. Bul endi ǵana qolǵa alynyp jatsa da qýantarlyq jaǵdaı.

Qazir burynǵydaı joǵarǵy oqý oryndary nemese ǵylymı mekemeler tenderge, konkýrsqa túspeıdi, biz Qazaqstan boıynsha osy quqyqtyq saraptama júrgizetin mamandardyń, ǵalymdardyń tizimderin jasaýdamyz.

Ol tizimge irikteýdiń de óz talaptary bar. Úmitker  joǵary bilimine, ǵylymı dárejesine, eńbek ótiline, mol tájirıbesine, sottalmaǵandyǵyna  jáne basqa da talaptarǵa saı irikteýden ótedi. Sol talaptarǵa sáıkes keletinderdi tizimge qosamyz. Sodan keıin tizimge engender, avtomattandyrylǵan júıe boıynsha ár salaǵa jaýapty maman retinde bólinedi. Mysaly, aýyl sharýashylyǵyna qatysty nemese ekologııa salasyndaǵy zań bolatyn bolsa, tizimdegi mamandardyń ishinen bilimi men biliktiligi saı keletin mamandardy iriktep alyp, solardyń jetekshiligine beriletin bolady. Iaǵnı zańdy qabyldaý barysyn solar júrgizedi. Olardyń atqarǵan jumystarynyń nátıjesiniń barlyǵy Instıtýttyń jáne Ádilet mınıstrliginiń resmı saıttarynda jarııalanyp turady. Iaǵnı kópshiliktiń nazaryna usynylady.

Sol zań jobasynda qatelikter men kemshilikter kóp bolatyn bolsa, synı pikirler kóptep keletin bolsa, ol mamannyń  jibergen kemshilikteri dep sanalady. Eger zań jobasy boıynsha saraptama júrgizgen mamannyń  kásibı deńgeıi tómen bolsa, jibergen qatelikteri óreskel bolatyn bolsa, eki ret eskertý beriledi, úshinshi eskertýden soń tizimnen shyǵarylady. Ári qaraı ol adam saraptama júrgizý quqyǵynan da aıyrylady.

Zań qabyldanǵannan keıin halyqqa túsindirý máselesi zańdy daıyndaǵan memlekettik organdardyń laýazymdy adamdaryna júktelip otyr.

Bizdiń úmitimiz osy aıtylǵandardyń barlyǵy zańda jazylǵandaı oryndalatyn bolsa, kemshilikter azaıyp, máseleniń barlyǵyn sheship tastamasa da, halyqtyń narazylyǵyn týdyratyn birtalaı suraqtar sheshimin tabatyn edi.

Zań jobalarynyń qabyldanbaı turyp aldyn ala jarııalylyǵy, ashyqtyqty qamtamasyz etiledi. Árkim óziniń pikirin bildire alatyn bolady. Ádilet Mınıstrligine, basqa da memlekettik organdarǵa  tikeleı shyǵyp, ár zań boıynsha óz usynystaryn aıta alatyn  bolady.

Sońǵy ýaqytta jer máselesine qatysty ár túrli komıssııalar qurylyp, olar BAQ-ta jarııalanyp jatyr. Qoǵamdyq qatynasty retteıtin, jeke adamnyń nemese zańdy tulǵanyń múddesine jumys jasaıtyn kez-kelgen zańnyń aldyn ala talqylaýdan ótkeni durys.

2021 jyldyń  1 shildesinen  bastap  Qazaqstanda múldem bolmaǵan jańa kodeks qoldanysqa engiziledi.  Ol kodeks «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik rásimdik-proesstik kodeks» dep atalady.  Bul azamattar men memlekettik organdardyń laýazymdy tulǵalarynyń, zańdy tulǵalardyń arasynda jarııalylyq quqyqtyq qatynastar boıynsha týyndaıtyn daýlardy sheshedi. Bul kodeks kúshine engen soń qazirgi qoldanystaǵy «Ákimshilik rásimdeý týraly» jáne «Jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishterin qaraý týraly» qos zań  kúshin joıady.

Osy zań  halyqtyń quqyqtyq sanasyn kóterýge, olardyń bastaryna túsken bir qıyndyqtary bolatyn bolsa, solardy sheshý máselesin retteýge úlesin qosady. Mysaly, jer máselesinde, salyq máselesinde memlekettik organdarǵa baryp árkim óziniń múddesin dáleldep shyǵý óte qıyn dúnıe.  Sebebi barlyq memlekettik organ qyzmetkerleriniń qolynda qabyldanǵan qujattar, normalar, buıryqtar bar, al qarapaıym adamda eshteńe joq. Sondyqtan   laýazymdy tulǵanyń qolyndaǵy dúnıeler jeke adamǵa da qol jetimdi bolý úshin joǵaryda aıtqan kodeks qabyldanýda.

Zańdyq turǵydan kóp máseleniń bekitilip jatqany jaqsy áser qaldyrady, ózim sarapshy retinde, osy júıede júrgen adam retinde, atqarylyp jatqan jumystarǵa oń baǵa beremin. Zań tolyqtaı qoldanysqa enetin bolsa, kóp másele sheshimin tabatynyna kámil senemin.

Suhbatyńyzǵa raqmet!

 

Áńgimelesken: Erke Jomart,

«Adyrna» ulttyq portaly

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar