Týǵan balasyn ólimge qıǵan áke

2460

Bir qart kisiniń áıeli, balalary ashtyqtan qyrylyp, tek bir jas ulymen ekeýi ǵana tiri qalypty. Shal kún saıyn qaqpan quryp, saryshunaq tyshqandardy aýlap kúneltedi. Jeti-segiz kúndeı qaqpanyna eshteńe túspeıdi. Ákeli-balaly ekeýi de ábden ashyǵady. Ásirese, balanyń jaǵdaıy qıyndap, kúnnen kúnge álsireı beredi. Áke qúdaıǵa minájat etip, ózine-ózi shart qoıady:

«Taǵy da úsh kún kúteıin. Eger osy úsh kún ishinde qaqpanǵa eshnárse túspese, balamnyń ózin soıyp jeıin. Men ólip qalsam balaǵa eshkim qaramaı, báribir ashtan óledi. Al men tiri qalsam, zaman túzelip, keıinnen balaly bolarmyn» - degen oıǵa bekinedi. Sonymen úshinshi kún degende shaldyń qaqpanyna eki saryshunaq túsip qalypty. Endi budan keıin kún saıyn qaqpan qur bolmaıdy. Sóıtip, bala osylaı ólimnen aman qalǵan eken...

1931-1933 jyldardyń ashtyǵynda eldiń kórmegen qorlyǵy, tartpaǵan azaby qalmady. Aram ba, adal ma oǵan qarap jatpaı, tamaqtan ótken qurt-qúmyrsqa, baqa-shaıan, saryshunaq degenniń bárin jegen.

«Áýlıe-Ata óńirindegi asharshylyq» kitabynan

Pikirler
Uqsas jańalyqtar