Ulbosyn Tanagýzova: Balany gadjetke tańyp qoıǵanymyz - úlken qatelik

511
foto ashyq aqparat kózinen alyndy
foto ashyq aqparat kózinen alyndy

Bala - bolashaǵymyz. Erteńgi eldiń irgesin ustaıtyn da sol balalar. Al biz sol bolashaǵymyzdyń bastamasy bolatyn jandardy qanshalyqty durys tárbıelep jatyrmyz?  Osy suraq aıasynda joǵary tájirıbeli balalar psıhology Tanagýzova Ulbosyn hanymnan suhbat aldyq.

- Bala kishkentaı kezinde psıhologııalyq jaraqat almas úshin jas ata-analarǵa qandaı keńes bere alasyz? 

Aldymen balaly bolmaı turyp, ata-analar bul jaǵdaıǵa tolyqtaı daıyn bolýy kerek. Sebebi ananyń emoııasy men kóńil-kúıi tolyqtaı qursaqtaǵy sábıge áser etedi. Bul kezde ákege artylar jaýapkershilik zor. Jas otbasylarǵa aıtarym, erli-zaıypty bolǵan soń, ekeýi bir-biriniń jan dúnıesin túsine bilýi kerek. Qursaqqa bala bitken soń er azamat ol óziniń bolashaq balasynyń anasyna aýyrtpashylyq  túsirmegeni abzal. Qazaqta "jeriktik" degen túsinik bar, sol jeriktikti de qandyrý da mindetti. Eger ana shoshynsa, kúızeliske  tússe, bala týylǵan soń da densaýlyǵynda kinárat bolýy múmkin. Ana men áke kúnde otyryp, bolashaq balalarynyń qandaı bolatynyn, onyń minez-qulqyn, bárin otyryp armandaǵan durysyraq, sebebi ishte jatqan bala ony sezedi. Keıde bizde mynandaı jaǵdaılar jıi bolady. Bala shamamen 3-4 jasqa kelgende qylyqtaryna qarap, jaqsy kórgennen balany alyp, aspanǵa kóterip, julqylap oınaımyz. Jyldam ári bıikke kóterilgen kezde onyń  júregi «dik» ete qalady. Balanyń kúlgenine qarap, oǵan unap jatyr degen oıǵa kelemiz. Osynyń áserinen balanyń júreginde qorqynysh paıda bolady. Eseıgen soń da bul úreı jalǵasa beredi.

Kelesi kezekte bizdegi másele - úıdegi ata-ananyń balanyń aldynda daýys kóterip, bir-birimen túsinise almaýy. Bul balaǵa bolashaqta otbasyn qurýǵa qıyndyq  keltiredi. Qoǵamda áıel adamǵa judyryq ala júgiretin azamattar bar. Ondaı kórinisti kórgen qyz bolsa, er azamattarǵa degen senimsizdigi qalyptasady. Al er bala kórse, ákeden kórgenin ol da jasaıdy. Sondyqtan qandaı másele bolsa da, balanyń kózinshe aıtpańyzdar degim keledi. Mine, osyndaı máselelerden  bala eseıgende ǵana emes, qursaqta jatyp ta psıhologııalyq jaraqat alýy múmkin. Ondaı balalar erteń ata-anaǵa qarsy kelýi ábden múmkin. Al bala aıtqannan buryn kórgendi isteıdi.

- Qazirgi balalar gadjetten kóz almaıdy. Tipti besiktegi balanyń ózin gadjet berip jubatamyz. Bul jaǵdaıǵa qalaı qaraısyz?

- Durys aıtasyń. Qazir óziń de baıqap júrsin. Balaǵa telefon kórsetseń, kózin almaı, tipten qolyn sozady. Demek, qatelikti ana jibergen. Qaı kezde deseń, ol júkti bolǵan kúnderde jiberdi.  Jastar demeı-aq qoıaıyq, barshamyzda osy dúnıege táýeldi bolyp qalǵanbyz.  Al jas ata-analar ol ishinde bala bar ma, joq pa, oǵan da qaramaıdy. Telefonnan túrli dúnıeler kórgen soń  ana emoııaǵa beriledi. Odan qalsa, bala  telefondy sezedi. Sondyqtan onyń orynyna ertegi oqyńyz, onymen sóılesińiz, syrlasańyz. "Ishten bilip týylady" degen osy. Jas anaǵa aıtarym, boıyńa bala bitken sátten bastap oılan! Sen onymen jaqsy emoııada bol. Telefondy tańnan keshke deıin qaraýdyń qajeti joq. Bala týylmaı jatyp, sol dúnıeni qabyldaıdy.

Keıin bala dúnıege kelgennen keıin onyń ár tátty qylyǵyn telefonǵa túsirip alamyz. Ol qanshalyqty durys?   Bala ósken soń táýeldi bolǵannan buryn sol vırtýaldi ómirge kirip ketedi. Kórgen dúnıelerin jattap alady, qaıtalaıdy. Sol arqyly balanyń boıyna agressııany jınaıdy. Bala dúnıege appaq bolyp keledi. Sol appaq júrekke qara daq túsiretin ózimiz. Telefon kórip, boıyna neshe túrli minez-qulyqty da qalyptastyrady. "Osy jylamasynshy" dep qolyna ustata salý durys emes.

- Balany sol gadjetten  bir sátke alystatý úshin qandaı psıhologııalyq oıyndar usynar edińiz? 

- Ata-anadan ala almaǵan sol bir kóńildi bala gadjetten izdeıdi. Ata-ana balamen kóp oınaý kerek.  Bala qaı kezde baqytty? Árıne, janynda ata-anasy bolǵan kezde ózin jaqsy sezinedi.  Balaǵa jıi ertegi oqyp bergen jón. Balaǵa oıynshyq alyp bergennen keıin, «boldy alyp berdim» demeı, sol oıynshyqty qalaı oınaıtynyn kórsetken jaqsy. Ertegi oqýdyń paıdasy - ata-ana men balanyń arasy jaqyndaı túsedi.  Bala esh qınalmaı oıyn bólisetin, ótirik aıtpaıtyn jaǵdaıǵa daǵdylanady.  Osyǵan qatysty bir áńgime bar.  «Birde bir kisiniń kishkentaı balasy bolady.  Bala kúnde bir suraqty júz ret qoıady. Ár suraq qoıǵanda ákesi erinbeı jaýap beredi. Ákesi úlken dápter alyp, balasynyń bir kúnde qansha suraq qoıǵanyn qýanyshpen jazyp alatyn bolypty.  Arada jyldar ótkende ákesi qartaıyp, balasy er jetedi, ekeýi saıabaqta otyrady. Ákesiniń kóz janary nasharlaǵannan kóp nárseni kóre almaıdy.  Qustardyń daýysyn estip, "bul neniń daýysy?" dep balasynan birneshe ret suraıdy.  Bala bir jaýapty qaıtalap aıtyp otyrady. Biraz ýaqyttan soń sol suraqty qaıtadan qoıady. Sonda balasy «Túý, áke, júz ret suradyńyzǵoı, júz ret jaýap berdim ǵoı» dep ókpesin bildiredi. Sonda ákesi úndemeı turyp, buryn ózi jazǵan dápterdi balasynnyń qolyna ustatyp ketipti.  Ony oqyǵan balasy jylap, ákesinen keshirim suraıdy» Bul jerdegi qorytyndy bylaı bolmaq, áke ulyn ómirge daǵdylandyrdy. Bul jerde balanyń betin qaqpaı,  «qoıa turshy, keıin kóremin» dep aıtqan joq, bárin úıretti. Al biz ne isteımiz? Bala sýret salyp kelse, qýanbaımyz. Ol balaǵa óz-ózin durys baǵalamaýǵa, senimsizdikke alyp keledi . Balanyń árbir sózine erekshe mán berińiz.

- Qazirgi kóp otbasyda bolatyn jaǵdaı shyǵar, eki balanyń bir-birimen jıi sózge kelýi, oıynshyqqa talasyp qalýy degen sııaqty jaıttar kóp kezdesedi.  Sol jaǵdaıdan ata-analarǵa qalaı durys shyǵýǵa keńes beresiz?

Ata-analarǵa aıtarym, balalarǵa úlken jaýapkershilikti erte júkteımiz. Tuńǵysh balamyz ben kenjemiz tóbelesse, birden  úlken balaǵa bas salamyz.  «Sen úlkensiń ǵoı, sen nege oılaı jasaısyń?»- dep zekip tastaımyz  Ol da balaǵoı, onyń da tentektik jasaıtyn quqyǵy bar. Balalarǵa uryssańyz, birdeı urysyńyz. Olardy úlken, kishi dep bólý durys emes.

- Ulbosyn hanym ,  kóp jyldyq tájirıbeli psıholog retinde,  mektepte biraz balalarmen jumys jasaısyz.  Sol balalar aldyńyzǵa kóbine qandaı jaǵdaımen keledi?

- Balalardyń basym kópshiligi, joǵaryda aıtyp ótkendeı, sol otbasy máselesimen jıi keledi. «Meni anam túsinbeıdi, meni otbasym túsinbeıdi»- dep muńyn shaǵady. Balalardyń túrine qarap esh min taǵyp, syn aıta almaısyz.  Kóp nárse olardyń jan dúnıesinde bolyp jatyr.  Ony ata-ana túsine alý kerek.  Jumystan sharshap kelse de, «balam, qalaısyń?, kómek kerek pe?, ne istep jatsyń?» deıtin qarapaıym suraqtarmen kóńil bólseńiz jetkilikti. Ol óziniń ata-anasyna kerek ekenin túsinedi.

Suhbatyńyzǵa raqmet!

 Áńgimelesken: Kengashova Aısaýle

Pikirler
Redakııa tańdaýy