Qanjyǵaly qart Bógenbaı

5148

Abylaı aınalasyndaǵy batyrlardyń ata-baba qonysyn, týysqan qarym-qatynasyn saqtap, ishki alaýyzdyqtan saqtandyrǵan is-áreketteri búgingi táýelsiz memleketimizdiń irgesiniń bekýinde mańyzdy ról atqaratyn azamattyq tarıhymyz bolyp tabylady. Qazaq handyǵynyń áskerı-saıası qýaty tómendep, Táýke han tusynda qazaq-jońǵar qatynasy jyl ótken saıyn shıelenisýi jaǵdaıynda bytyrańqylyqty joıyp, óz eliniń tutastyǵyn kúsheıtýge árekettengenmen, óz maqsatyna jete almaǵan. Jońǵarlarǵa qarsy soqqy berýdi kózdegen qazaqtar 1710 jyly Qaraqum quryltaıyna jınalǵany belgili. Oǵan qatysýshylardyń bir toby taǵdyr talqysyna kónip, Jońǵar qalmaqtaryna bas usynýdy jón kórdi. «Basqalary úı-kúıin tastap, Edildiń syrtyna kóship baryp jan saqtaǵysy keledi, al endi bireýleri qoıan sekildi jan-jaqqa bytyrap ketpekshi boldy, talaıy tolqyp júrdi, biraq sol kezde erligimen áıgili bolǵan rý basy Bógenbaı mundaı áreketterdiń bárin tyıdy» – dep Ia.Gaverdovskıı atap kórsetse, P.N.Rychkov qazaqtardyń orys patshasyn panalaýdy jón kórgenin aıta kelip: «Izvestnyı kırgızskıı batyr ı starshına Bógenbaı na seıme v Kara-Kýmah sklonıl narod k napadenııý na kalmykov»  dep jazdy.

Quryltaıǵa qatysýshylar Bógenbaı batyrdy áskerbasy saılap, búkil halyqtyq ásker qurýǵa sheshim qabyldaıdy. Jat jerdi jaýlaýdy maqsat tutpaǵan, biraq jaqynyna jaý tıse jatsyratpaǵan, batyrlyq pen batyldyq, aqyl men parasaty kelisken bı men batyrǵa óz taǵdyryn senip tapsyrǵan halyq senimin Bógenbaı batyr jońǵar basqynshylyǵyna qarsy azattyq joryǵyn uıymdastyrýda ataqty batyrlyǵymen, uly qolbasshylyǵymen aqtaǵan. Shyqqan tegi orta júzdiń Arǵyn taıpasynyń  Qanjyǵaly rýynan, esimderi áýelden elge málim bolǵan batyrlar áýletinen. Bógenbaı batyrdyń dańqty esimi qalyń qazaq dalasyn keńinen sharlap, zamanynda batyrlyq pen erliktiń jarqyn úlgisine aınalǵan.

Bógenbaı batyrdy halyqtyń erekshe ardaqtap, ǵasyrlar boıy esimin aıalap, este saqtap kelýi onyń eli úshin atqarǵan eren erlikterimen baılanysty. Qalmaqtarmen qosa qazaq aýyldaryna shabýyldap, mazasyn alyp, ábden tıtyqtaǵan kazak-orystarmen shaıqasqa jıyrma segiz jasynda qoldy bastap baryp, kazak-orystardy dúrkirete qýyp, Edilden ári asyryp salǵan erligi halyq jadynda erekshe súıispenshilikpen jyrlanǵan.

Halyq jyryndaǵy batyrdyń jaýyna qarsy kórsetken alǵashqy erligi «Bógenbaı» atty jyrda erekshe ásermen jyrlanǵan.

Abylaıdy talaı joryqtarǵa erte júrip, batyrlyq mektebinen ótkizgen, onyń qolbasshy batyry, aqylgóı keńesshisi bolyp, memlekettik qaıratkerlik dárejesine yqpal etken, han saılaǵanda Abylaıdy handyqqa usynǵan halqymyzdyń qas batyrlarynyń biri qanjyǵaly qart Bógenbaı Qarabalta túbinde qyrǵyzdarmen bolǵan aıqasta 77 jasta eken, alǵashqy ata jaýyn óltirgende 13 jasta. Sonda batyr qazaq qolynyń basy – qasynda 40 jylǵa tarta ýaqyt bolǵan. Iaǵnı ǵumyrynyń alpys jylǵa jýyǵyn jaýgershilik zamanda ótkergen Bógenbaıdyń qazaq halqynyń bostandyq úshin uzaq jyldar kúresiniń uıytqysy retinde dáriptelýiniń tarıhı negizi bar.

Bahadúrdiń ómir jolyna zer salǵanda onyń ǵajaıyp memlekettik, jalpyhalyqtyq deńgeıdegi qaıratkerligi erekshe kózge túsedi.

Alǵashqy erligimen-aq erekshe kózge túsken Bógenbaı jońǵarlarǵa  qarsy 100-den astam shaıqasqa qatysqan. 1710 jyly Qaraqumda ótken úsh júz qazaqtarynyń quryltaıyndaǵy búkilqazaqtyq jasaq quryp, jońǵar shapqynshylyǵyna toıtarys berý jospary boıynsha úsh júzdiń bas sardary 1726 jyly Bógenbaı bastaǵan qazaq qolynyń Bulanty ózeni boıynda  qalmaqtarǵa qarsy kúırete soqqy berýi, 1727 jyly kóktemde qazaq-noǵaı –qaraqalpaqtyń birikken áskeriniń Nııaz, Aıýly taýlarynyń eteginde jońǵarlarmen bolǵan shaıqasta jeńiske jetýi, «Ańyraqaı shaıqasynda» Orta júz qolyn basqarǵan Bógenbaı batyr, Qarakereı Qabanbaı, Shaqshaq Jánibek, Kereı Jánibek t.b batyrlarmen tize qosa otyryp, qazaq eliniń tutastyǵyn saqtap qalýda erekshe erlik kórsetýi Bógenbaı batyrdyń at ústinen túspegen batyrlyq joryqtarynyń mysaly. Sondaı-aq Jaıyq, Jem, Oıyl ózenderi boıy men Ereımentaý, Qarqaraly, Aıagóz, Túrkistan, Shý boıy, Jetisý óńiri, Qyrǵyz jerlerindegi t.b. shaıqastarda, 1756-1758 jyly birinshi ret Shyǵys Túrkistanǵa kelgen qytaı áskerimen bolǵan áıgili Talqy soǵysynda qytaı áskerine qatty soqqy berip, olardy Úrimjiden asyra qýǵan Bógenbaı batyr 1761 jyly Abylaı hannyń uly Ádil júrgizgen Qytaı ımperııasy men Qazaq handyǵy arasyndaǵy kelisimge de barǵan.

Qazaq halqynyń bostandyǵy men táýelsizdigi úshin jońǵar shapqynshylaryna qarsy shaıqastardaǵy Bógenbaı batyrdyń erlikteri ony qazaq halqynyń eń ardaqty uldarynyń qataryna qosty, otansúıgishtik pen qaısarlyqtyń jarqyn úlgisine aınaldyrdy. Halyqtyń el qorǵany bolǵan batyrlarynyń esimin ardaqtap, erligin urpaqtan-urpaqqa jetkizetin dástúri boıynsha: «Bógenbaı jyrynda» jyrshy batyrdyń óz monology arqyly batyrlyq qasıetine basa mán beredi.

Talaı qyrdym qalmaqty.

Batpandaı oq salǵanda,

Tabandap tartyp qalǵanda,

Bir shybyqtaı kórmeýshi em

Iilgen oqty sadaqty.

Teńdesim meniń bolyp pa ed

Ózim tustas qazaqta?!

1723 jyldyń kóktemindegi qazaq eliniń beıbit jurty qyrǵynǵa ushyrap, kóp qyrylyp, tiri qalǵandardyń atamekenin tastap údere qashqan bosqynshylyǵyn týdyrǵan jońǵar shapqynshylyǵynan soń Edil boıy qalmaqtary, Jaıyqtyń kazak-orysy, Oral bashqurttary, Qoqan bekteri, Buhar men Hıýa handarynyń jan-jaqtan shabýyl jasaýy zardabynan jer betinen ult retinde joq bolý qaýipi tóndi. Qazaqtar bul apattyń syryn jaqsy túsindi, urpaǵyn qyrǵynnan aman alyp qalýdyń amalyn izdep qarmandy.

«Aqtaban shubyryndy» oqıǵasy bastalar tusta qazaq ulysyndaǵy burynǵy jaǵdaıdyń aýyr sıpaty týraly sol oqıǵanyń basy-qasynda bolǵan halyq batyry, Orta júzdiń ataqty starshınasy Bógenbaıdyń 1748 jyly A.Tevkelevpen arada bolǵan suhbat kezindegi «biz ol jyldary qalmaqtar men bashqurttardan, Sibir kazaktary men Jaıyq kazaktarynan qumaı tazyny kórgen qoıandaı qashqanbyz», – deıtin sózinde tereń mán bar.  Alaıda qazaq halqynyń óziniń tabıǵatyndaǵy namysqoılyq qasıetine saı qalyń jurtty qaıǵy-qasiretke ushyratqan tarıhı oqıǵanyń salmaǵynan góri, soǵan tótep bergen halyqtyń órshil rýhyna saı sýretteý dástúri saqtalǵan.

Sondyqtan Bógenbaı esimine qatysty bizge jetken jyrlarda eldiń jeńiliske ushyrap, jappaı dúrbeleńge túsken kezi emes, qaıta eldiń mereıi tasyp ejelgi jaýyn muqatqan sátterin jyrlaıtyn oqıǵalar men sýretter mol.

Qazaq halqynyń batyry men bıi bardyń basyn qosyp, halyq birikpeı tirlik bolmaıtynyn túsingen tusta Bógenbaı, Qabanbaı, Saýryq, Jánibek, Malaısary, Abylaı, Ábilqaıyr bastaǵan qalyń el 1726 jyldyń aqyrynda, 1727 jyly jaýǵa qarsy maıdan ashyp, Bulanty men Bólenti ózenderiniń jaǵasynda jońǵarlarǵa toıtarys beredi. Sóıtip, 1727 jyly qazaqtar Qarataýdy jaýdan qaıtaryp alsa, Ańyraqaı shaıqasynda da jeńiske jetedi. Osy – «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» tarıhyndaǵy qasiretti jyldarda keń baıtaq qazaq dalasynyń batyrlarynyń da basyna tóngen aýyr kúnder lebin jyr ańǵartyp ótedi.

 

Sóz qylyp qozǵaıtynym bir Bógenbaı,

Batyrlar Bókeń tusynda bolǵan talaı.

Tozǵyndap Syrdan qazaq úrikken kezde,

Bastary ketken eken qosyla almaı.

XVIII ǵasyr batyrlarynyń bar taǵdyryn azat ómirdi, qalyń eldiń beıbit bolashaǵyn aıanbaı qorǵaýǵa arnaǵan erligi men júrektiligi, namysqoılyǵy men qarapaıymdylyǵy, qaıraty men aqylynyń kóp múddesine qaltqysyz baǵyshtalǵandyǵy olardyń dańqyn asyrdy. Sebebi, batyrlar jerin jatqa basyndyrmaýdy basty murat etip, izgilik pen erkindiktiń týyn kóterip, azat rýhty, táýelsiz eldikti kóksedi. «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» oqıǵasy tusyndaǵy Abylaı sarbazdarynyń ishindegi erekshe daryndy tulǵa, el basyna eki talaı kún týyp, erdiń erligi synalar qıyn shaqta qaıratqa qaırat janyp, qylysh pen semserdi qatar sermeýge, bilek kúshin, júrek kúshin qosa jumsaǵan qas batyr Bógenbaı Aqmola men Kókshetaý aralyǵyndaǵy Ereımen jerin meken etken.

Halyq jyrlarynan Abylaımen turǵylas batyrlardyń arýaǵyn eldiń erekshe qurmet tutyp oq qaǵary bar qolbasy retinde rýh shaqyrar uranyna aınaldyrǵany baıqalady. «Bógenbaı batyr jyrynda» da Bógenbaıdyń da, onyń izin qýǵan bala batyr, jas batyrlardyń da syıynary, ishteı súıeneri «Maıan», «Bógen» bolyp, syrt jaýlardan jasqanbaıtyn, el irgesiniń bútindigi úshin kúresetin erler retinde dáripteledi: «Urany shaqyratyn er Maıanbaı, Maıannyń týyn alǵan er Bógenbaı. Báriniń aldyndaǵy altyn qazyq, Er edi jaýǵa shabar, aqylǵa baı».

Batyrlyq minezdi ata teginen jalǵasyp kele jatqan qasıet etip kórsetetin shejirelik tutastaný belgileri jyrdyń epıkalyq sıpatyn aıqyndaı túsedi. Bógenbaıdyń ózin, onyń urpaǵyn qysylǵanda jebeıtin, súringende demeıtin «Maıan arýaǵy», «rýhy» ólmeıtin, óshpeıtin qasıetke ıe. Jyrdaǵy jas batyrlardyń joryq aldynda tórt aqboz at shalyp, Maıan arýaǵynan bata suraýy osynyń mysaly. Ádilet úshin aıqasqa túser aldynda ata arýaǵy da «Maıandap» ózin shaqyrǵan urpaǵyna jón siltep, baǵyt-baǵdar beredi. Batyrlyq dástúrdiń zattyq belgilerin, mysaly, aq saýytyn, qamshysyn, qylyshyn túsinde syıǵa berý arqyly jas batyrlardy rýhtandyrady.

Iaǵnı, halyq Bógenbaıdy ata-babasynan kele jatqan erlik dástúrdiń zańdy jalǵastyrýshysy jáne sol dástúrdi ózinen keıingi urpaqqa amanat etý paryzyn ótegen erjúrek tulǵa retinde dáriptegen. Munan batyrlyq kúsh-qaırat qoǵamda asa mańyzdy suranys alyp turǵan kezdegi el qorǵar erdi ańsaǵan eldiń úmiti de aıqyn kórinedi. Sebebi, el basyna kún týǵan syn saǵattarda halyq óz tarıhyndaǵy qaharmandyq rýhynan ǵana nár alady. Bul týraly: «burynǵy jaýgershilik zamanda halyq tán esebinde bolǵan da, batyrlar jan esebinde bolǵan. Sondyqtan batyrlar týrasyndaǵy áńgime, batyrlary qandaı bolsa, halyqtyń rýh jaǵy da sondaı bolǵan» deıtin A. Baıtursynov  tujyrymy qısyndy.

Jalpy jyrda Bógenbaıdan bata alyp, jaýǵa attanar jigitterdiń qaı-qaısysy da saıypqyran, jaýjúrek, batyr bolyp sýretteledi: «Muny aıtyp, atqa mindi dýyldasyp, Alǵandaı neshe myńdy qolmen basyp. Ejelden jaý degende saıtany bar, Turmaıdy Maıanuly jaýǵa jasyp».

Jyrlarda Bógenbaı aınalasyndaǵy jas batyrlardyń qaı-qaısyda erlik saltyna berik «sen tur, men ataıyn» deıtin saıypqyran sarbazdar retinde kórinedi. Alaıda qansha aıbyndy batyr bola tursa da aǵa batyrdyń aldynan kese kóldeneń ótpeı, aqyly men keńesine qulaq asyp is qylǵan berekeli tirliktiń tynysy seziledi. Sebebi, úlkenniń de kishiniń tirligi el shetine jaý qadamyn bastyrmaý, el ishilik yntymaqqa tóngen qaýiptiń aldyn alý tileginde toǵysyp jatady. Kóshpeli qazaq jurtynyń bolmys-bitimine saı aqyly kópten asqan Analyqtyń da, bas erki úshin kúreste belsendilik tanytqan Qanshaıymnyń da, tipti el berekesin ketirgen Zeıneptiń de taǵdyry dala tirshiligine tán zańdylyqtarmen sheshilip jatady. Onda adamdy adamnyń aıalaýy, qurmettep baǵalaýy, qateligine keshirim jasaýy t.b. qundylyqtar jyrshy tiline tıek bolǵan.

Jyrda, surapyl soǵys emes, birlik pen bitim, berekeli ómir basty nysan etilip, onyń uıtqysy, negizgi tiregi – Bógenbaı bolyp sýretteledi.

Demek, tarıhı jyrlar sanatyna kiretin «Bógenbaı batyrdyń» mazmuny da, máni de qazaq epostaryndaǵy zańdylyqqa baǵynyp, Bógenbaı batyrdy halyqtyń erekshe ardaq tutyp, erlik áskerbasylyq isterin ǵana emes, aqyly men parasatyn, taǵlymdyq taǵdyryn tanytýǵa qurylǵan.

Sondyqtan, jyrda qahary qaıtyp qajyǵan qart Bógenbaı emes, el shetine jaý tıse, batyrlyq rýhy boıyn kernegen has batyr tulǵasynda tanylady. Biraq jasy jetip, erlik dástúrin ózinen keıingige senip tapsyrǵan, olarǵa bata berýshi ǵana emes, baryn baǵalap, joǵyn jiti qadaǵalap, er namysy men el namysyn úılestirýshi kemeńger retinde kórinedi. Aǵa batyrdy ulyq tutyp qasterlegen jas batyrlardyń joly bolyp muratyna jetse, batyr syrtynan oq atqandar sazaıyn tartady. Iaǵnı, jyr qazaqtyń táýelsizdigi úshin aıanbaı aıqasqan aıaýly batyryn qartaıǵan shaqta da batyrlyq bıiginen túsirmegen.

HVIII ǵasyrdyń I jartysynda qazaq halqyn torlaǵan kóp jaýdan eldi qorǵaýda Bógenbaı batyr, Oljabaı, Qabanbaı, Malaısary t.b. batyrlarmen tize qosyp, halyq táýelsizdigi úshin talaı iri shaıqastarǵa kirse, onyń dańqy, ásirese, Quba qalmaqpen (jońǵar), keıin qytaı áskerimen soǵysqanda erekshe dáýirlegeni belgili.

Bógenbaı bastaǵan batyrlar keń dalany erkin ıemdenip qana qoımaı týǵan jerge tónetin qaýip-qaterdiń aldyn alyp otyrǵan. Halyq batyrlarynyń qajýǵa haqy bolmaǵan dúrbeleń ýaqytta ómir keshkendigin jyrshy ylǵı da eske salyp otyrady.

Bul jaıynda tarıh: «Bógenbaı 1725-27 jyldary qazaq jurtynyń astanasy – Túrkistan qalasyn – qorǵaýda qaırat kórsetken Abylaımen birge qazaq jasaqtaryn soǵysqa bastady, sóıtip Túrkistan men Saýrannan jońǵarlardy qýyp shyǵyp, Jońǵar Alataýynan asyra bókserdi. Bógenbaıdyń sońǵy úlken joryǵynyń biri 1750 jyldary Aıagóz boıynda bolǵan. Jońǵarlar Bógenbaı batyr bastaǵan qazaq qolyna tótep bere almaı, qatty soqqyǵa ushyrap jeńildi...» – dep kórsetedi.

Bógenbaı jaıyndaǵy jyrlardy oqyǵanda batyrlyq minez alǵy kezekke shyǵady. Sebebi batyr, bahadúr ataýly qaı kúnde de qolbasy, el basy, bereke men yntymaq tiregi.

Xalyqtyń eldik tarıhynda «Aqtaban shubyryndy» syndy qaıǵyly oqıǵany basynan ótkerýi, osy zulmatty qazaqtyń basyna túsirgen, sol zamandaǵy Ortalyq Azııadaǵy aıbarly memleket – jońǵarlarmen shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıy taban tirese kúresýi, aqyrynda osy halyqpen qandas Edil qalmaqtaryn ata qonystaryna qaıtqan tustarynda oısyrata jeńýi oqıǵalarynda Bógenbaı mańyzdy ról atqaryp, olarmen aqyryna deıin aıqasyp baqqany belgili.

Bógenbaıdyń batyrlyq dańqy, qazaq jurtynyń táýelsizdigi jolyndaǵy eren erligi onyń ólimin estirtý men joqtaýda da bıik bederlengen. Bul jóninde S.Qasqabasov: «Bógenbaıdyń ólimine «...syrtqy formasy jaǵynan joqtaý, tipti rekvıem dese de bolady. Al mazmuny jaǵynan bul shyǵarma – Bógenbaı batyrǵa  arnalǵan  gımn» – deıdi.

Bógenbaı ólimine baılanysty estirtý, kóńil aıtýda batyrdyń negizinen qalmaqqa qarsy táýelsizdik kúresine basa nazar aýdarylyp, batyrdyn jaýmen aıqasta jeńiske jetken mekenderiniń aty sanamalanady (Tarbaǵataı beli, Aqsháýlinin óri, Baıanaýyl, Qyzyltaý, Abraly, Shyńǵystaý, t.b). Bul derekterdegi mekenderdiń Qozymańyraq pen Qoımańyraqtan ózgesi qazirde de solaı atalady, olar búgingi Pavlodar, Qaraǵandy, Semeı, Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń terrıtorııasyn qamtyǵan qazaqtyń keń óris, qonystary bolǵan.

«Bógenbaıdyń erlik beınesi qazaq jerlerin jońǵarlardan azat etý, t.b. aıqastar tusynda «qısapsyz qol kórinse, qorqyp jaýdan qaıtpaǵan», «qarsylasqan asyldar qorǵasyndaı balqyǵan... qazaqtyń qamal qorǵany» (Buqar), «qubyla kóshken baıtaqtyń ordasyndaı... temir jumsap, oq atqan qorǵasyndaı... qoltyǵy ala buǵynyn páıkesindeı... Bilegi jýan búrkittiń tegeýrinindeı... Alataýdaı Aqshadan asyp týǵan, Bolmashydaı anadan bolat týǵan» degendeı jaýjúrek, ójet, parasatty, qonaqasylyq aqyl-aılasy mol kisi retinde kórinedi» dep jazady ǵalym J.Tilepov.

Kópti kórgen kónekóz qart qanjyǵaly Bógenbaı eline keletin qaýipti tús kórip te sezetin qasıetke ıe. Toǵyz jasynda ákesi batyr qolynan ólgen qalmaqtyń Qaranaı batyrynyń ata kegi úshin Bógenbaıdy tirideı qolǵa berýdi talap etýi, oǵan qazaq qolynyń qarsy kúresi, jas batyr Tumanbektiń mert bolyp, Beksultannyń erlikpen jeńiske jetýi qazaq-qalmaq soǵysynyń uzaq tarıhynyń bir úzigi.

Jyrda kóshpeli jaýgershililik ómir saltyndaǵy jaramdy tulparlardyń rólin asqaqta kórsetetin epıkalyq dástúr saqtalǵan. Narqyzyl, Aqkekil sekildi batyrǵa laıyq tulparlar bar tustaǵy soǵysta jeńilis joq. Al Tumanbektiń jekpe-jektegi jeńilisin jyr osyndaı tulparlardyń jetimsizdigimen baılanystyrady. Shóbi shúıgin jurtqa bastap baryp, jurtyn juttan qutqarǵan, jer jaıyn sezetin Bógenniń kókjal aıǵyry da tegin berilmegen.

Barlyq jyr dastandardyń ortaq arnasy – Bógenbaıdyń el birligi jolynda keń oıy men kemel aqyly, bilgir boljamy bar tulǵa retinde somdaýǵa saıady. Árbir júrip ótken jolynda el men jerdiń mejesin belgilep, at qoıyp otyrýy, jyrshynyń qııaly ǵana emes, tarıhı shyndyqtyń bir jorasy. Bilek kúshi men júrek kúshin qatar jumsaǵan Bógenbaı sekildi batyrlar keń dalany erkin ıemdenip qana qoımaı, ony qaýipten qutqarýda eren erlikter kórsetken.

Eren erlik ıesiniń HVIII ǵasyrdaǵy eldigimizdi saqtap qalýǵa qosqan qaıratkerligi jaıyndaǵy halyq muralarynda sol zamandaǵy  eldiń súıenishi qol bastaǵan batyry men bıiniń bıik bedelin tanytýǵa da basa mán beriledi. Bul ýaqyt – ásirese, batyrlardyń eń qadirli tulǵa, eldiń eldigin  saqtaǵan shyn  azamaty, «yq jaǵyna  qala, el jaǵyna pana» bolǵan, irge bermes erkesi» bolǵan zaman. Bógenbaı batyrdyń erligin jalǵastyratyn jas ulandarynyń aıbynyn kórsetý arqyly da jyr «osyndaı erleri men erlik dástúri myqty el qorǵaýsyz qalmaıdy» degen ıdeıany ýaǵyzdaıdy.

Iaǵnı, HVII- HVIII ǵasyrlardaǵy qazaq memleketiniń ishki, syrtqy ómiriniń meıilinshe kúrdelenýi jaǵdaıynda el basqarý júıesindegi ádiletsizdik pen alaýyzdyqtan bas tartqan dalalyq demokratııa qazaq qoǵamnyń ózin-ózi basqarýyn jańa bir sapaǵa baǵyttap, úsh júzdiń batyr-bıi ortaq jaýǵa qarsy tize qosyp, qaterli dushpanǵa birlese toıtarys  berý ıdeıasy tóńiregine toptaldy. Munyń  basty maqsaty da el táýelsizdigin saqtap, ishki tutastyqty kúsheıtý muratyn kózdedi.

Qoryta kelgende, aıtarymyz: qazaq pen qalmaq shapqynshylyǵy tusynda erekshe erlik kórsetken Bógenbaı batyrdyń tulǵasy halyq jadynda elin jaýǵa basyndyrmaǵan has batyr, ishki birlik pen bitimdi tý etken halyqtyq qaharman retinde áspettelip, urpaqtan-urpaqqa jetken.


Dúısengúl JAHAN,

M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet

 jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri.

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy