Jataqhanaǵa kelgen rektor palaý basyp, stýdentterge nan pisirip berdi

4829
Adyrna.kz Telegram

Jataqhanaǵa kelgen rektor palaý basyp, stýdentterge nan pisirip berdi, dep habarlaıdy QazITÝ baspasóz qyzmeti.

Bilim jolynda óz úıinen jyraq júrgen stýdentter otbasylyq jylýlyq pen qamqorlyqty sezinýi kerek. Bilim ordalary tek sapaly maman daıyndap qana qoımaı, stýdentterdiń boıyna «jumsaq daǵdylardy», jalpyadamzattyq qundylyqtarǵa bastaıtyn ulttyq qundylyqtardy da sińirýimiz qajet dedi, Qazaqstan ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń rektory Gúlnar Sársenbekova Tálimgerler ınstıtýtynyń ashylýynda.

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev halyqqa joldaýynda «Basty mindet – jalpy adamzatqa ortaq qasterli qundylyqtardy jastardyń boıyna sińirý» dep atady. Bul mindet jastarmen tikeleı jumys istep otyrǵan joǵary oqý oryndaryna úlken jaýapkerlishik júkteıdi. Osy oraıda QazITÝ-da Tálimgerler ınstıtýty óz jumysyn bastady.

Joba barysynda ýnıversıtette qyzmet etip júrgen qyzmetkerler, oqytýshy-professorlar ózderiniń ómirlik tájirıbelerimen bólisedi. Máselen, as daıyndaý, sportpen shuǵyldaný, ónerge baýlý, durys tamaqtaný sııaqty qarapaıym da ózekti taqyryptar aıtylady.

Tálimgerler ınstıtýtynyń alǵashqy kúninde ýnıversıtet rektory Gúlnar Álibekqyzy Stýdentter úıindegi «As úı» alańynda stýdenttermen birge taǵam ázirlep, as daıyndaýdyń qyr-syrymen bólisti. Palaý basyp, nan pisirdi.

Stýdentter de ózderine degen jylylyqty, meıirimdilikti, qamqorlyqty sezinip jatqandaryn jetkizdi. Sapaly bilim bilim berýmen qatar, adamı qundylyqtardy sińirýde óz tájirıbelerimen bólisip otyrǵan ustazdaryna alǵystaryn jetkizdi.

Osy ýnıversıtettiń «fınans» mamandyǵy boıynsha 2 kýrs stýdenti Balnur Serikbaı:

«Úıimizdi saǵynyp alysta júrgende oqý ordamyzdyń otbasylyq jylýlyqty sezindirip, janymyzdy uǵyp, syrlasyp, tálimgerlik tanytyp jatqany bizderdi qýantady. Rektor bizdermen birge taǵam daıyndyp, jol nusqap otyr. Oqytýshy-professorlar quramy qatar otyryp, bizdermen syrlasyp, ómirlik aqyl-keńesterin aıtyp jatyr. Bilim alyp jatqan bizderdiń bolashaqta tek jaqsy maman ǵana emes, jaqsy adam bolyp qalyptasýymyzǵa tárbıelep jatyr», - degen oıymen bólisti.

Jaratylystaný jáne ǵylymı pánder kafedrasynyń professory, jaqynda ǵana 75 jas mereıtoıyn atap ótken Fazıla Ýtegalıeva salaýatty ómir saltyn ustanýda óz tájirıbesimen bólisip, stýdentterge gımnastıka jasatty. Zeınet jasyndaǵy professor ózi de kúndelikti fıtnes zalǵa barýdy ádetke aınaldyrǵanyn aıtty. Al pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, qaýymdastyrylǵan professor Raısa Abdısýleımenova «Ata-analar alańynda» stýdentterdiń ata-analarymen vıdeo konferenııa arqyly baılanysqa shyǵyp, bala tárbıesinde orta áńgime órbidi.

Vokal klýbynyń jetekshisi, ónertaný ǵylymdarynyń magıstri, Manarbek Jalımbetov «Vokal klýby» alańynda stýdenttermen birge vokaldan sabaq ótti. Esepteý tehnıkasy jáne baǵdarlamalyq qamtamasyz etý kafedrasynyń meńgerýshisi, professor Amanjol Bektemisov «Konferenııa zalynda» Robototehnıka boıynsha sheberlik saǵatyn ótkizip, stýdent jastarǵa jańa tehnologııanyń qyr-syryn meńgertti.

Jalpy elimizdegi joǵary oqý oryndarynda alǵash ret ótkizilip otyrǵan Tálimgerler ınstıtýty «jumsaq daǵdylarǵa, jalpyadamzattyq qundylyqtarǵa bastaıtyn ulttyq qundylyqtardy dáripteýge baǵyttalyp otyr. Stýdenttermen jumys istep otyrǵan tálimgerler ózderi júrip ótken ómir joly arqyly aqyl-keńes, ashyq suhbattasý júrgizdi. Alda 38 baǵytta tálimgerlik jumystar júrgiziletin bolady.

«Adamnyń adamshylyǵy – aqyl, ǵylym, jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bolady», degen Abaı Qunanbaıuly. QazITÝ-dyń 20 jyldyǵy aıasyndaǵy jańa jobalardyń biri – Tálimgerler ınstıtýy. Tálimgerlerdiń stýdenttermen alǵashqy kezdesýi Qazaqstan ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń kampýsynda ornalasqan Stýdentter úıinde ótip jatyr.  Sapaly bilim alý, jan-jaqty tulǵa bolýda qyzmet etetin, áleýmettenýde úlken róli bar stýdenttik, kásibı, sporttyq, shyǵarmashylyq  klýbtar men sekııalar jumysy jáne ǵylymı-ınnovaııalyq zertteýlermen stýdentterdiń qaýipsiz QazITÝ qalashyǵynda aınalysýyna jan-jaqty jaǵdaı jasalǵan», - dep atady Gúlnar Sársenbekova.

 

     QazITÝ baspasóz qyzmeti

Pikirler