Abylaı fenomeni

3354

(Abylaı hannyń týǵanyna 310 jyl tolýyna oraı)

«Alystan orys, qytaı - aýyr salmaq.
Jaqynnan tynshytpaıdy qalyń qalmaq.
Artynda or, aldynda kór, jan-jaǵy jaý.
Sol kezde elge qorǵan bolǵan Abylaı,
Kóp jaýdyń birin shaýyp, birin arbap».
(Maǵjan Jumabaı)

Bıyl Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵymen qatar atalyp ótip jatqan mańyzy erek datalardyń biri qazaqtyń irgelenýine kúsh salǵan Uly Abylaı hannyń týǵanyna 310 jáne han atanǵanyna 250 jyl tolyp otyr. Abylaı degende kez-kelgen qazaqtyń kóz aldyna jaýyna atoı salyp shapqan batyrdyń, úsh júzdiń basyn biriktirgen uly saıasatkerdiń jáne barsha qazaqtyń áleýetin asyrýǵa umtylǵan tarıhı tulǵa elesteıtini sózsiz. Osyndaı aıtýly dataǵa oraı Er Abylaıdyń tarıhı tulǵasyn taǵy bir márte zerdelep, eske túsirgenimiz abzal. Abylaı hannyń shyn esimi Ábilmansur. Ol 1771—1781 jyldar aralyǵynda bılik qurǵan qazaqtyń 18-shi hany. «Aqtaban shubyryndy» jyldarynda jetim qalyp, Tóle bıdiń qolynda ósken bolashaq ult qaıratkeri onyń tálim-tárbıesin molynan kóredi. Qazaqtyń bolashaǵy tek birlikte ekendigin uǵynǵan Abylaı han at jalyn tartyp mingen sátten bastap, sanaly ǵumyryn osy jolǵa arnaıdy. Ábilmansur el ómirine erte aralasady. Buqar, Úmbeteı jyraýlardyń jáne t.b. aýyz ádebıetiniń iri ókilderiniń málimetterine sáıkes 20 jasynda qan maıdanda erligimen tanylady. Bul týraly Buqar jyraý «Sen jıyrma jasqa jetken soń, Altyn tuǵyr ústinde Aq suńqar qustaı túlediń» - dep atap ótedi. 1730 jyldary oryn alǵan bir urysta Ábilmansur jekpe-jekke shyǵyp, qalmaqtyń bas batyry Sharyshty jeńip, jaýǵa «Abylaı!» - dep at qoıady. Osy urystan soń Ábilmansur Orta júzdiń sultany dep tanylyp, endigi jerde halyq arasynda Abylaı atanady.
Abylaı fenomeni qazaq úshin almaǵaıyp zamanda qazaq jerine jońǵarlar tarapynan jasalǵan shapqynshylyqtar men orys patshalyǵynyń qolǵa alǵan otarlyq saıasaty kúsheıe bastaǵan kezeńde paıda boldy. Qazaqtyń bolashaqta ult retinde saqtalyp qalý máselesi ótkir bolǵan bul zamanda ulttyq rýh pen bolmysty, odan týyndaıtyn namys, qajyr-qaırat pen ult múddesin jeke bastyń múddesinen joǵary qoıýǵa úndeıtin ulttyq ustanymy bar tulǵanyń el basshylyǵyna kelýi tarıhı mańyzy erek jaıt edi. Bul zamanda Jaratýshynyń Abylaıǵa júktegen mindeti az qazaqtyń eldigin saqtap, úsh júzdiń basyn biriktirip el etý edi. Abylaı zamany utqyr saıasat pen sheber dıplomatııaǵa toly boldy. Sol dáýirde kúsheıgen eki iri memlekettiń ortasynda qazaq memlekettiligin saqtap, jońǵar men Orta Azııa handyqtarynyń áskerı qımyldaryna toıtarys berý, Aqtaban shubyryndy men Alqakól sulamada tý-talaqaıy shyqqan eldiń eńsesin kóterip, qazaqtyń rýhyn óltirmeı aman alyp shyqqan Abylaı 1771 jyly úsh júzdiń hany atanyp, qazaq úshin asa aýyr zardaby bolǵan, uzaq ýaqytqa sozylǵan jońǵar shapqynshylyǵynyń núktesin qoıdy. Bul dáýirdegi qazaqtyń jetken basty jetistigi tutas el bolyp otyrýynda edi. Osyny qamtamasyz etken Er Abylaıdyń esimi qazaq birliginiń sımvoly dárejesine kóterilip, ulttyq uranǵa aınaldy. (Ulttyq qundylyqtardy saqtaý, nasıhattaýǵa baǵyttalǵan Qazaq kúntizbesinde 9 qyrkúıek – Alash urany bolyp belgilengen.) Abylaı zamany eldikti tý etken kóptegen ult qaıratkerleriniń jarqyrap kórinip, qazaqtyń irgesiniń berik bola túsýine yqpal etti. Olardyń qatarynda Buqar jyraý, Tóle bı, Qazybek bı, Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shaqshaq Jánibek, Shapyrashty Naýryzbaı jáne taǵy ulttyq tarıhymyzdyń alyptary bar. Bul rette «Abylaı fenomeni qalaı qalyptasty?» – degen saýaldyń týyndaýy zańdy. Onyń jaýabyn biz Abylaıdyń ómir súrgen kezeńinen aıqyn kóremiz. Qazaqtyń dástúrli ulttyq qundylyqtary saqtalǵan ortada ósken Abylaı, sol kezdegi qazaqqa tán ózara týystyq, rýlyq jaýapkershilik qaǵıdalaryna negizdelgen qoǵamnyń tárbıesin kórdi. Aldaǵy ýaqytta bul jaýapkershilikti ol tutas qazaq atynan óz moınyna aldy. Buǵan qosa, sol kezde barsha qazaq arasynda Tóbe bı atanǵan Tóle bıdiń janynda júrgen Abylaı el múddesi jolynda qolǵa alynǵan naqty áreketter men eldiń jaıyn sóz qylǵan keńesterdi kórip óskeni sózsiz. «Qyran uıada ne kórse, ushqanda sony iledi» - degendeı Abylaıdyń jasynda kórgeni men túıgeni eldiń jaıyn jasaý bolsa, at jalyn tartyp mingendegi júzege asyrǵany taǵy sol qazaqtyń jaıy. Bul jolda ol áýelde qazaqtyń dástúrli Batyrlar ınstıtýtynyń ókili retinde kórinip, odan ári ulttyq ustanymdaǵy shoqtyǵy bıik Ult qaıratkerleri ınstıtýtynyń jarqyn ókiline aınaldy (Qazaqtyń ulttyq kúntizbesinde 24 sáýir – Ult qaıratkerleri, al 15 qarasha – Batyrlar kúni bolyp belgilengen.) Úsh júzdiń basyn qosqan Abylaı han júrip ótken jol men ol ustanǵan baǵyt-baǵdar ulttyq qundylyqtar negizinde qalyptasatyn tálim-tárbıeden bastaý alyp, ultqa qyzmet etýge úndeıtin jáne sol arqyly ómirden óz ornyn tabýǵa yqpal etetin ulttyq ustanym, ıaǵnı Qazaq joly bolyp tabylady.

 

Bekbolat QARJAN.

Pikirler
Redakııa tańdaýy