Ábýbákir Qaıran. Án (Novella)

8369

«Bir halyqtyń áni ketse, ádebıeti jesir

qalady. Sáni ketedi, sáni ketse, jany ketedi.

Qazaqty jansyz aǵash qylyp, otqa jaqqylaryń

kelmese, ándi saqtaýdyń qamyn qylyńdar».

Sultanmahmut Toraıǵyrov

 

Aqyn dosy aıaq astynan ashýlanyp, júndes judyryǵymen ústeldiń ústin bir uryp, ornynan atyp turdy. Sonsoń munyń ómir boıy estimegen, estımin demegen álgi bir sumdyq sózin aıtty da, aıaq kıimin asyǵys kıip, aldy-artyna qaramastan tura jóneldi. Asylyp jatqan asqa da, jasaýly turǵan dastarhanǵa da qaramady. Arnaıy shaqyrylǵan syıly qonaǵynyń bul qylyǵyna ań-tań bolyp otyryp qalǵan sazger syrqat júreginiń taǵy da typyrshı bastaǵanyn sezip, taza aýa jutpaq bop, balkonǵa shyqty. Shyndyǵynda da bulardyń tartqan temekisi men ishken sharabynyń ıisi munyń jeke bólmesiniń aýasyn aýyrlatyp-aq jibergen eken. Aıtylýǵa tıis negizgi áńgimeleri ońashalyqty qajet etken soń armıan konıagyna qosa qymbat shokoladtar men jemis-jıdekterdi jeke bólmesine aldyrǵan ózi bolatyn.

Keıingi úsh jyldan beri paıda bolǵan júrek dertiniń kesirinen qaıta-qaıta aýrýhanaǵa túsip, án jazýdan góri jan baǵýdyń áýresimen júrgende, sazgerdiń sezim pernelerine áldebir ǵajap ánniń tylsym áýenderi úıir bola bastaǵandaı edi. Sanasyndaǵy sol áni osy taıaýda ǵana tar qapastan sytylyp shyǵyp, munyń kókiregine kelip qona qalǵandaı. Álgi áýenniń áldıine sazgerdiń jylaýyq júregi jubanǵandaı bolyp, tup-tunyq, tup-tuńǵıyq ıirimderine úıirilip, rahattana shymyrlaıtyndy shyǵardy. Osy qubylystardyń bári týar ánniń tátti tolǵaǵy ekendigin sezinip júrgen sazger de tym baqytty edi. Kópten beri kútip júrgen ániniń osydan bes-aq kún buryn tún ortasynda týa qalýy da Qudaıdan jalynyp surap ala almaıtyn eń sátti sárýar shaǵy emes pe edi!

Janyn jadyratqan jańa ánniń dúnıege kelýi kópten bergi kóńilsiz tirliginiń qara bulttaryn bir-aq serpip tastaǵanyn sezingen sazger sol sátten bastap-aq sańlaqtanyp aldy. Jańa ánin kúısandyqtyń tilimen de saıratty, dombyranyń únimen de kúmbirletti. Asqa tábeti tartpady. Jatsa uıqysy kelmedi. Lúp-lúp soqqan júreginiń ózi de sol ánge aınalyp ketkendeı, sol ánniń yrǵaǵyna qosylyp soǵatyndaı. Endigi jerde erekshe súısindirgen osy bir ánin jaryqqa shyǵarmaı turyp jany tynysh tabar ma?! Osy bir degbirsiz oıyn iske asyrý úshin eń aldymen bul ánge sóz jazdyrýy kerek qoı. Jańa ánniń jaratylysy men tabıǵaty óte kúrdeli bola tura, tym názik ómir syryn qozǵaıtyn burylystary da jeterlik. Sondyqtan da bul ánge sóz jazdyrý úshin ózi myqty dep sanaıtyn bir aqyndy tańdamasa bolmas. Sazger uzaq oılanyp, bes-alty jyldan beri syılasyp júrgen dostas adamyna toqtaǵan bolatyn. Onymen dereý habarlasyp, jańa ánin telefon arqyly tyńdatyp edi, aqyn dosy munyń tabysyna máz bolyp, maqtaý sózderdi de jaýdyryp-jaýdyryp jiberdi-aý, sonda!

Sazger ánniń jalpy syrtqy sulbasyn óleńge túskendegi yrǵaqtarynan bastap, býyn-býnaǵyna deıin aqynǵa táptishtep túsindirip, sodan soń bul ánniń negizgi taqyryby, aıtpaq oıy – adam ómiriniń ótkinshiligi men jasampazdyǵy, jalǵanshylyǵy men shynaıylyǵy, táttiligi men ashtylyǵy týraly ekendigin, beınelep aıtqanda, qarsylyqtar men qaıshylyqtardyń arasynan ǵana shyńǵyryp shyǵatyn «shyndyq» degen bir keremettiń shaqyryp turǵandyǵyn, sol shyndyqqa qol jetkizgende ǵana adam balasy arman-muratyna jetetindigin sezdirýge tıis ekendigin óz álinshe baıandap berdi.

Aqyn ánniń sózin jazamyn dep sóz bergen soń, ekeýi kelesi senbi kúni sazgerdiń úıinde kezdesetin bolyp kelisti.

Al endi, mine, kezdeskenniń kókesi!

Sazger balkon keneresine asylyp turyp, aqyn dosynyń qatty ashýlanýyna ne sebep bolǵanyn bilgisi kelip, baǵanaǵy otyrystaryn kóz aldyna elestetip, kóńil súzgisinen ótkize bastady.

Aqyndy qýana qarsy alǵan sazger, óleń mátinin ala salyp, túregep turǵan qalpynda án áýenimen yńyldap turyp oqı jónelgen. Óleńdi onsha unatpaı turǵanyn munyń qas-qabaǵynan sezip qaldy ma, kim bilsin, kresloda shalqalaı otyrǵan aqyn miz baqpastan sazgerge qadala qarap, syzdandy da qaldy.

– Qalaı? – dedi ol sazger óleńdi eki-úsh ret oqyp tastaǵan soń.

– Syrtqy pishini ánmen úılesip-aq tur, – dedi sazger kómeıindegi áldebir sózdi aıta almaı turǵan adamdaı kibirtiktep, – Shirkin!...

– Iá, ne shirkin?

– Shirkin, bul ánniń sózinde de ózine saı sezim ıirimderi kóbirek bolsa ǵoı.

– Myna óleńde de kóp nárse aıtylyp tur emes pe?

– Aıtylǵan. Biraq qurǵaq dıdaktıka sııaqty.

– Oıpyr-oı! Óziń óleń synshysy ekensiń ǵoı.

– Qane, qaıyrmasyndaǵy myna joldardy oqyshy, – dep, sazger aqynnyń kózine qaǵazdy tosty, – «Sen ómirdi ótkinshi dep oılama, Berilme de bóten, basqa oıǵa da». Qurǵaq sóz. Uıqasy da túbirles sózderden jasalǵan.

Aqyn jymıyp kúldi. Temeki tutatty. Orynan asyqpaı turyp, sazgerdiń ıyǵynan qaqty.

– Sen meniń qansha kompozıtormen jumys istegenimdi bilesiń be? – dep suq saýsaǵyn shoshaıtqanda, onyń kózderinen sýyq ushqyndar shashyrap turǵandaı bolyp, sazger abyrjyp, sasyp, úndemeı qaldy.

– On bes! – dedi aqyn daýsyna erekshe bir ekpin túsirip.

– Ne degen kóp kompozıtor?

– Mine, kórdiń be, sen sııaqty alpystan asqan aqsaqal kompozıtorlar jas talanttarǵa pysqyryp ta qaramaıdy. Mensinbeıdi. Mensinbeıdi deppin-aý bilmeıdi. Bilgisi de kelmeıdi. Al biz... aqyndar... tek jastarmen ǵana jumys júrgizgendi jaqsy kóremiz. Sodan bolar, jastar da jaqsy kóredi bizdi! Vot!.. óner adamdary «qartaıdym, qaıǵy oıladym» dep, tórt qabyrǵaǵa qamalyp otyrmaý kerek. Mine! Sen otyrsyń! Sonyńa qaramaı, meniń óleńimdi synaısyń!

Sazger boıyn jınap, oıyn sabaqtap aldy da, aqynǵa tik qarap turyp:

– Aıtshy, dál osy ýaqytta bizdiń jas kezimizdegideı ánin jurttyń bári biletin kompozıtorlar bar ma? – dep tosyn saýal tastady.

– Bar... Bar! – dedi aqyn daýysyna erekshe bir reńk aralastyryp, - Bar! Bireýi sensiń!

– Qolpashyńa qolaqpandaı rahmet, dosym. Sen de kúshti aqynsyń. Qane, mynany ekeýmizdiń dostyǵymyz úshin alyp qoıaıyq! – dedi sazger aqynǵa sharap usynyp. Sózinen jyly lepes baıqalǵanymen, kózinen áldebir jaqtyrmaýshylyqtyń belgisi atoılap turǵanyn aqyn anyq sezingendeı boldy.

Aqyn men sazger ózderiniń negizgi sharýalary – ánniń sózin múldem umyta qalǵandaı bolyp, birin-biri maqtap, qaıta-qaıta fýjer túıistirip otyrdy. Sazger Shákárim Qudaıberdiulynyń ánderine toqtalyp, olardyń sony sıpattaryna qaıran qalýmen otyrdy da, óziniń sońǵy ániniń qalaı jazylǵanyn áńgimelep ketti.

– Sonda seniń qazirgi qazaq áni týraly oıyń qandaı? – dedi aqyn baǵanadan bergi aıtylǵan áńgimeni tyńdap otyrmaǵan adamǵa uqsap.

– Bilgiń kelse, aıtaıyn, – dedi sazger, – Qazirgi qazaq áni quldyrap barady!

– Ne?

– Quldyrap barady deımin. Sózderi de sóz emes.

Aqyn júndes judyryǵymen ústeldiń ústin qoıyp qaldy da, suq saýsaǵyn sazgerdiń kózine kezep:

– Qazaq óneriniń qas jaýy myna sensiń! – dedi eki kózinen shoq shashyp.

Sazger sileıdi de qaldy. Aqyn shyǵyp ketti. Asúıde as qamymen júrgen áıeli men boı jetip qalǵan qyzy kózderi baǵjıyp jetip kelgende, sazger jyndanyp ketken adamdaı qarqyldap kúldi de, «Mine, bári bitti!» dep orynan turyp, tez-tez adymdap bólmeniń ishin kezip ketti...

Kenet eki-úsh sap-salqyn tamshynyń bilegine tamǵanyn sezine qalyp, jańbyr jaýa bastaǵanyn sonda ǵana ańǵardy. Balkonnyń terezesin endi jaba bereıin degeni sol edi, shatyr-shutyr etken ǵalamat kún kúrkiri óne boıyn titirentip, kóz aldynda kólbeı kósilgen jaı oty qarakók bulttardy qaq aıyryp, kókjıekke jaqyndap baryp sóngendeı boldy. Osy bir sátti ǵana kútip turǵandaı, bıyl jazda bolyp kórmegen nóser jańbyr shelektep quıyp ala jóneldi. «O, aınalaıyn aspan nury! Jaý! Jaýa tús!» dep kúbirledi sazger.

Jańa ǵana jappaq bolǵan balkon terezesin de shalqasynan ashyp tastady. Shatyrdan saryldap aǵyp turǵan móp-móldir salqyn sýǵa basyn tosa qoıǵysy kelip bir turdy da, ol oıynan qaıtyp, shúmektegen jańbyr káýsaryna alaqanyn tosyp, betin jýǵandy ǵana qanaǵat tutty. «O, Tabıǵat ana, sen netken jomartsyń! Sen netken meıirimdisiń!» dep kúbirlep tur taǵy da.

Nóser qalaı tez bastalsa, solaı tez tıyldy. Kóshe bitken bulań qaqqan bulaqtarǵa tolyp ketkendeı. Japyraqtar jap-jasyl. Kóshe de, kólikter de, úıler de jap-jańa. Jalbyr bulttyń bir shetinen kúnniń kózi de syǵalaı qalypty. Tek osy sazgerdiń ǵana kóńilin kóterip, sezimin sergiteıinshi degendeı – nazdana jymııady.

Jańa ǵana jaýyp ótken aq nóser sazgerdiń óne boıyn dúr silkindirip, aqyn dosynyń aýyr sózinen juǵyp qalǵan kirbeń kinárattyń bárin júreginen jýyp tastaǵandaı boldy.

Sazgerdiń smartfony án sala jóneldi. Ashyp qarasa... aqyn dosy.

– Iá! – dedi sazger daýysy qumyǵyp.

– Oı, velıkıı kompozıtorym-aý meniń! – dedi aqyn óziniń ańqyldaǵan kezdegi ádetimen.

– Seniń júregińdi aýyrtyp tastadym-aý, men shoshqa! Keshire kórshi! Kóńilińe almashy! Ánge jazylǵan óleńimniń tipti nashar ekenine kózim jetti. Endi men saǵan bir ótinish aıtaıyn dep otyrmyn.

– Qandaı?

– Men senderdiń úılerińniń janyndaǵy saıabaqtamyn. Sondaǵy kafede. Kıiz úı sııaqty. Munda keremet! Aýa tap-taza! Sen endi maǵan qonaq bolyp kele qalshy. Erkin otyryp áńgimeleseıik. Álgi... óleń týraly... men seni qýantaıyn dep otyrmyn.

– Qalaı?

– Men án sóziniń kiltin taptym.

– Qazir baramyn.

 

***

 

– Kel, qushaqtasaıyqshy! – dedi kafeniń aldynda turǵan alpamsadaı dáý aqyn keń qushaǵyn aıqara ashyp, – Kórmegenime bir-aq saǵat ýaqyt ótse de, ózińdi qatty saǵynyp qalyppyn.

Ekeýi qatty qushaqtasyp, tós túıistirip bolǵan soń aqynnyń tańdap alǵan ońasha múıisine jaıǵasyp, birine biri qarama-qarsy otyrdy.

– Álgi seniń armıan konıagyń sumdyq eken. Bir-aq sátte basyma shyǵyp ketti, – dedi aqyn shalqasynan taralǵan qaıratty qara shashyn saýsaǵymen salalap qoıyp, – Bir-eki bakal syra isheıin dep osynda kelip, oılanyp otyrsam, án sózi týraly seniń aıtqandaryńnyń bári durys. Qurǵaq dıdaktıka. Sóıtip, ózimdi-ózim jek kórip otyrǵanymda, surapyl nóser quıdy da ketti. Oıpyraı, álgi kúnniń kúrkiregenin estidiń be? Jer dirildep ketti ǵoı. Turǵan mashınalardyń sıgnalızaııasy dúmpýden azan-qazan bop dabyldatty-aı deısiń! Ne degen ǵajap nóser! Jer-dúnıeniń bári kól-kósir boldy da ketti. Nóser bes-aq mınýt jaýyp tyna qalǵanda, týra seniń ánińe saı jańa óleńniń jap-jaryq sáýlesi meniń sanamdy jarqyratyp jibergendeı boldy. Sen senesiń be? Men jetkizip aıta almaı otyrmyn.

– Senemin! Nege senbeımin? – dedi sazger júdeýleý aqsur óńine qan oınap. – Men de sol kezde balkonda turǵan edim. Ne bir tamasha oılarǵa batyp... Al, jańa óleńiń týraly aıtshy.

– Atyn «Aq nóser» dep qoıdym. Aıtpaq oılarymyzdyń bárin osy taqyrypqa syıdyrýǵa bolatyn sııaqty. Óleńniń búkil ishi-syrty dap-daıyn tur. Tek otyrýym kerek.

– Jaqsy shyǵarma ómirge osylaı keledi, – dedi sazger. Ózi áldebir táttini endi talmaı bastaǵan baladaı bolyp balbyrap otyr. Dóńgelek, kókshil kózderinen jasyl ushqyn shashyrap, sál dóńesteý juqa tanaýynyń ústine up-usaq ter tamshylary paıda bolypty.

– Osynyń bári júrek tazalyǵynan, – dep sózin jalǵastyrdy sazger, – Ómirge qushtarlyqtan. Mynandaı bir úndilerdiń kóne traktaty bar. Tyńdashy. «Adamda qushtarlyqtyń úsh kózi bar. Olar – jan, sana jáne tán. Jannyń eligýinen dostyq týyndaıdy, aqyldyń eligýinen qurmet týyndaıdy, tánniń eligýinen yqylas paıda bolady. Al osy úsheýi birikse, mahabbat týyndaıdy». Keremet, á!

– Keremet. Sen, tipti, jattap alypsyń ǵoı.

– Árıne. Kerek deseń, men mundaı sózderdi arnaıy dápterime jazyp otyramyn. Mýzyka týraly jaqsy sózderdi de jazamyn jáne tereń túsinip, jattap alamyn.

– Sen ǵajap adamsyń, eı! Qane... mýzyka týraly bir keremet sózdi aıtshy. Keremet sózdi...

Sazger syrasyn urttap, temekisin tutatty.

– «Keremet sózdi» deısiń, á?.. Sen Konfýııdi bilesiń ǵoı?

– Bilemin. Kýn – zy. Qytaı danyshpany.

– Mine, sol Kýn – zynyń Sıýn – zy degen izbasar shákirti bolǵan. Sol fılosof qaı halyqtyń qandaı ekenin mýzykasyna qarap aıyrǵan eken. Ol bylaı deıdi: «Eger mýzykasy sabyrly da salmaqty sazymen baýrasa, ol halyq – ujymy jarasqan baqytty halyq. Eger mýzykasy syrbaz da syrshyl bolsa, onda bul halyq kisilikti súıedi, búlik shyǵarmaıdy. Eger mýzykasy esińnen aıyryp, eliktirip áketse, sonysymen qaýipti. Sebebi – ondaı mýzykaǵa den qoıǵan halyq kisilikten jurdaı bolyp qalady...». Mine, osy! Qalaı?

– Keremet aıtylǵan. Al bizdiń mýzykamyz osynyń qaısysyna jatady?

– Aıtaıyn. Sen biraq taǵy da ashýlanyp júrme!

– Joq. Qudaı saqtasyn.

– Óziń bilesiń, qazaqtyń halyq ánderinen bastap, kúni keshege deıingi ánderiniń barlyǵy sazdy áýenimen, sabyrly yrǵaǵymen janymyzdy baýrap keldi ǵoı. Qansha jerden azap pen tozaqty kórsek te, eshqashan salt-sanamyz ben ádet-ǵurpymyzdy joǵaltpadyq. Ulan-baıtaq jerimizdi birlikpen, tatýlyqpen, qaısarlyqpen ustap turdyq. Mine, bizdiń barsha baqyttylyǵymyz osynda tur. Sondyqtan da mýzykamyz sabyrly da salmaqty boldy. Arýaǵynan aınalaıyn Zataevıchtiń «Qazaq halqynyń 1000 áni», «Qazaq halqynyń 500 án-kúıleri» degen eki kitap shyǵarýynyń ózi bizdiń eń rýhy joǵary, baqytty halyq ekenimizdi dáleledep tur emes pe?! Sen baıqaımysyń, qazaqtardyń júzindegi jylylyq pen kózindegi meıirim basqa halyqtardan kezdese bermeıdi. Qazaq tiliniń dybystalýynyń ózinde de janǵa jaıly qońyrlyq bar. Shińkildemeıdi, shańqyldamaıdy, myńqyldamaıdy. Tamaǵynan qyryldap sóıleý degen múlde joq. Qazaqtyń úni ashyq, áýezdi. Al, til degeniń – árbir ulttyń birden-bir tólqujaty.

Saǵan bir qyzyq nárse aıtaıynshy, qazaq tilin múlde bilmeıtin orystildi aǵaıyndarymyz bar ǵoı, solar maǵan basqa ult ókilderi sııaqty bop turady. Bóten. Sýyq. Zárli. Keıde bizge kúdikpen, kúmánmen qaraıtyndaı bolyp kórinedi.

– Amal qansha! Qazir de sondaılar azaıǵan joq – dep aqyn kúrkireı bastady, - Biz táýelsizdik alǵaly búkil qazaq halqy óz ádebıetinen de qol úzip bara jatyr. Kitap taralymy joqqa tán. Shyqqan kitaptar kitaphanalarǵa taratýǵa da jetpeıdi. Áýeli, qazaq gazet-jýrnaldaryn kúndelikti satyp turatyn dúńgirshikterge deıin quryp ketti!

– Já, aqyn myrza! Biz endi qazirgi qazaq ániniń máselesine aýysaıyqshy. Kún saıyn teledıdar ekranynan túspeı, eki ıyǵyn julyp jep, ersili-qarsyly júgirip júrgen ánshilerimiz nelikten kóbeıip ketti?.. Sen renjiseń de aıtaıyn, keıingi ánderdiń sózinen dym túsinbeımin. Qazaq ániniń qashannan bergi qudireti men qasıeti, máni men maǵynasy sózde turýshy edi ǵoı. Sol mán-maǵyna qazir qaıda?! Men álekeı-shúlekeı ánshilerden ábden jalyqtym.

– Degenmen, halyq jaqsy kóretin jas ánshiler de joq emes qoı.

– Men dástúrli ánshilerdi aıtyp otyrǵan joqpyn. Olarǵa úkimet tarapynan kórsetilip jatqan qoldaý men qamqorlyqtyń da aýqymy belgili.

– Estrada juldyzdaryn qaıda qoıasyń?

– Iá, qazir aspandaǵy juldyzdardan jerdegi juldyzdarmyz kóp. Ózi ... «juldyz» degen ataýdyń da qadir-qasıeti de ketip qaldy ǵoı.

Osy kúni qym-qıǵash qıqý-shıqýǵa toly estradalyq ánderdiń údep ketkeni sonshalyq – jaqsy án dese ishken asyn jerge qoıatyn qazaq degen halyqtyń ánge, tipti, jalpy ónerge degen talǵamy tym tómendep ketken sııaqty. Álgi jańa men aıtqan Sıýn – zynyń «esińnen aıyryp, eliktirip áketetin ánder» dep otyrǵany qazirgi bizdiń estradalyq ánder emes pe?

Án saparynda osy úrdisti jalǵastyra bersek, álgi qytaı oıshyly aıtqandaı – kisilikten jurdaı bolyp, jaqsylyqty jat sanap, kúıkilikke kóńil jubatqysh bop almaımyz ba? Osynyń keıbir kórinisterin kózimizben de kórip júrmiz ǵoı. Qazir bizdiń qazaq sııaqty túkke turmaıtyn ánderdi de átýirlep, qolpash kórsetip, qol shapalaqtaı beretin eshbir halyq joq.

– Oıpyr-o-oı! – dedi masaıa bastaǵan aqyn eki qolyn eki jaǵyna jaıyp. Ol sazger dosyna jalyna qaraǵandaı boldy, – Ótinemin, dosym. Osy áńgimeni búginshe qoıa turaıyqshy. Eń bastysy – ekeýmiz eki jaqtap júrip jańa ánimizdi jaryqqa shyǵaryp alaıyq. Sonan soń kótereıik bul máseleni.

Sazger ornynan turdy. Aqynǵa qolyn usyndy.

– Durys aıtasyń! – dedi aqyn dosyna rızalyqpen qarap. – Al, qaıyr-hosh! Ózińnen jaqsy habar kútem. Iske sát!

Aqyn attanyp ketken soń da úıine qaıtqysy kelmegen sazger ornynan qozǵalmaı, uzaq otyryp qaldy. Saıabaqtyń eń táýir tusyna ornalasqan osy bir jazdyq kafeni jany jaratady. Alýan túrli aǵashtardyń arasyna tigilgen jıyrma tórt qanatty aq orda sııaqty bul kafe. Keregesi jalańash. Jaǵalaı soqqan jaılaý samaly ordanyń ishin aralap, erkin esip tursyn dep týyrlyǵyn tutpaı qoıǵan sııaqty. Úziktiń qyzmetin atqaryp turǵan kún ótkizbeıtin áppaq jabyndysynyń ishki jaǵyn qoshqar múıiz qazaq oıýlarymen órnektep tastapty. Sazgerdiń kózi sol oıýlarda bolsa da, oıy múlde basqa jaqta. «Bul án burynǵy ánnen ózgerek. Buǵan uıqasty óleń sóz kerek» dep kúbirleıdi qaımyjyq erinderi.

Shákárim qajy ózi shyǵarǵan osy ánniń syr-sıpatyn, án sóziniń sharttaryn egjeı-tegjeıli baıandaı kelip, ómir fılosofııasyna júzgen qaıyqtaı ep-erkin aýysa salypty. «Qaıran qaıǵysyz, qamsyz kúnderim, Saıran saýyqty rahat túnderim, Senderden ne paıda?! Asqan alpystan mynaý jasymyz, Qashqan, shaldyqqan ǵarip basymyz, Qalasyń qaı saıda?!».

Shákárim qajynyń bir ǵasyr buryn jazylǵan osy bir uzaq ánin eń alǵash estigen sáti sazgerdiń kóz aldyna ap-anyq elesteı qaldy. Bul birinshi synypty bitirip, jazǵy demalysqa shyqqan jazda ákesi men sheshesine erip shalǵaıda turatyn naǵashylaryna baryp edi ǵoı. Ákesi jarandyqty kók arbanyń ústine kúnnen kóleńke bolsyn dep, taldan ıip qalqa jasap, ústin qalyń brezentpen jaýyp tastaǵanda, arbalary hannyń kúımesinen bir de bir kem bolmady-aý, shynynda. Jańa shabylǵan óleń shópti qalyńdap tósep, ústine oıýly kıiz ben quraq kórpeni salyp tastaǵanda, mundaı jaıly tósekti ómir boıy tappaıtyndaısyń.

Aýyldan sál uzaǵan soń ákesi men sheshesi qosarlanyp ánge basty. Anasy elge tanymal ánshi bolǵanymen, ákesi ándi tańdap, dámdep qana aıtatyn qońyr daýysty adam edi. Ekeýi tórt-bes ándi qosylyp aıtyp tastaǵan soń, ákesi buǵan nazar aýdaryp: «Seniń Shákárim degen aqyn atań bolǵan. Abaı atańnyń nemere inisi. Sol kemeńger adamdy sábet ókimeti dalada atyp, súıegin qudyqqa tastady. Á, buny jáı aıtyp otyrmyn. Keregi joq. Esińe alma. Sen odanda sol atańnyń myna ánin tyńdashy»dep, osy «Bul án basqa ánnen ózgerek» degen ándi bastap ketip edi. Tym kishkentaı bala bolsa da, sazgerdiń kókiregine osy án máńgi-baqı myzǵymastaı bop quıylyp qalǵan eken. Tipti, keıingi kezderde azdap munaıa bastasa, «Qaıran qaıǵysyz, qamsyz kúnderim» dep osy ándi báseń daýyspen yńyldaı bastaıtyn bolypty.

«Qazaqta kúıshi men qobyzshydan basqa kompozıtor degen bolmaǵan ǵoı, – dep oılady kenetten sazger. – Birjan sal, Aqan seriler sııaqty barlyq ónerpaz ánshiler ándi de, óleńdi de ózderi shyǵardy. Olar ámbebap, besaspap edi. Al, qazir... mine, ózi otyr ǵoı, tap-tamasha ándi shyǵaryp alyp, ánge saı sózin jazdyra almaı dilgirip, áldebir aqynǵa tabynyp... Osy kompozıtor degen kerek pe ózi qazaqqa?!».

Sazgerdiń alyp-ushqan arǵymaq kóńiliniń alǵashqy ekpini báseńdep, keler kúnge degen keremet úmitteri de birte-birte sóne bastaǵan sııaqty. Óz júregin jaryp shyǵyp, ómir nuryna umtyldyrǵan sózi joq ánine degen ystyq yqylasy da salqyndaı bastady ma, qalaı?..

Kenet... baǵanaǵy jasyn otyndaı bir surapyl sezim jan dúnıesin jańǵyrtyp jibergendeı boldy. «O, Qudaı-aý! – dep sazger ornynan atyp turdy, – Meniń bul shyǵarǵanym án emes, kúı ǵoı. Bul – kúı! Bul – ǵajap kúı!».

Sazger úıine qaraı tura júgirgenin ózi de sezbeı qaldy.

Pikirler
Uqsas jańalyqtar