Ómirden qymbat bul esim!

2426
foto avtory: Qýanyshbek Qarı
foto avtory: Qýanyshbek Qarı

QUTTY BOLSYN MEREKEŃ!

 Kóktem sezim syılaǵan,

Sharapty sol quı, maǵan.

Qutty bolsyn merekeń

Aınalaıyn syıly adam!

 

Basty meniń tilegim -

Kúlmes kezde kúle bil.

Basqa bárin jeńesiń,

Sen bıiksiń, bilemin.

 

Qol jetpeıtin baǵymsyń,

Qurban caǵan janym shyn.

Artyq ketsem, keshirgin,

Tilek búgin aǵylsyn.

 

Shirkin-aı, sol saǵym kún,

Kórmesem seni saǵyndym.

Júregiń netken keń edi,

Sımvolyndaı sabyrdyń.

 

Kóńil degen – shyny, aına

Teńelsin bir kún myń aıǵa.

Qaryzdarmyn qashan da

Syılaǵan seni qudaıǵa.

 

MATA BOLYP MASKAŃA JARALMADYM

 

Kúnniń kórkin ádemi tań ashady,

Búgin kórdim taǵy sol tamashany.

Qyzyl kıseń, qyzǵaldaq, qyr gúlisiń,

Aq pen qara – bári de jarasady.

 

Kóbi bilmes júrekte jaram baryn,

Daýa sharap boıǵa da taralǵanyn.

Nege ǵana men seniń ıegińde

Mata bolyp maskańa jaralmadym?!

 

JÚREGIM EMES FOTOAPPARAT

 

Bolsa-daǵy Almaty muńshyl qala,

Bul kúnderdi bermespin myń jylǵa da.

Betiń basyp kúlimdep sen turasyń,

Syr sherteıik, qaıtesiń qymsynba da.

 

Seni kórsem umytam bárin jalǵan,

Óziń – dertim, daýam da, ánim salǵan.

Duǵa syndy esimiń, ataı qalsam,

Kúrsingende qınalyp janym qalǵan.

 

Tolqyp ketem turǵanda saǵan qarap,

Táp-tátti bir sábısiń botaqan aq.

Kúlgen árbir sátińdi túsiretin,

Emes, átteń, júregim fotoapparat!

 

ÓMIRIMNIŃ PAROLI

 

Quıyp qoıǵan tal músin,

Netken sulý bolmysyń?!

Qylyǵyńa tánti etken

Táp-tátti sen balmysyń?!

 

Shárbatpysyń shól basar,

Bulaqpysyń kólge ulasar?

Aýamysyń bir jutym,

Máńgi ómirge jalǵasar?

 

Júregim meniń jaraly,

Qýanysh, muńy bar áli.

Jalǵyz seniń esimiń -

Ómirimniń paroli…

 

 

VATSAPTAǴY ÚTIR

 

Úzbegen soń kúderdi,

Kún artynan kún erdi.

Saýsaqtaryń keshe bir

Útir basyp jiberdi.

 

Kóńildegi sol útir,

Ketpeı oıdan áli júr.

Tynys ashar bir belgi

Júregimmen jymy bir.

 

Kóp núkte emes, bul – útir,

Lep ákeler jyly bir.

Saraıyńdy ashatyn

Bastaýyndaı shyn ómir.

 

Joǵaltyp keıde jaqsy atty,

Bolamyn saǵan mas qatty.

Demeý qylyp qaraımyn

Telefondy, vatsapty.

 

Telefonym - tumarym,

Úndemesten uǵar ún.

Vatsappenen jetkizer

Júregimniń juparyn.

 

BIIK ShYŃNYŃ ATAÝY

 

Jazylmaǵan dastanym,

Sen syıladyń basqa kún.

Dıdaryńdy kútkende

Ýaqyt jalqaý qas-qaǵym.

 

Seni oılaý - syrlastyq,

Seni kútý - bir mastyq.

Bizdi osylaı jaratqan

Alys jaqyn, muńdas ǵyp.

 

Kórmeı qalsam osy udaı,

Tún - joldasym, dosym - aı.

Sýretińmen sóılesip

Otyramyn osylaı.

 

Sen ózgeshe, basqasyń,

Bıik taýsyń, basqa shyń.

Shirkin, seni kórgende

Toqtatsa ýaqyt taspasyn!

 

Múlde bólek maqamyń,

Oıǵa tereń batamyn.

Saǵan arnap qoıamyn

Bıik shyńnyń ataýyn.

 

GÚL ShAShAǴY – KEKILIŃ

 

Qaraımyn da júzińnen kúndi kórem,

Qalaı ǵana jaratqan gúldi degem…

Qaraǵanda qýanyshqa bóleıtuǵyn

Óziń – gúlsiń náp-názik úlbiregen.

 

Japyraǵyń ár taly bir-bir átir,

Mas qylatyn hosh ıis myń kún ańqyr.

Sony júrek máńgilik jyr qylatyn,

Bar álemdi esinen tandyrar bir.

 

Tabıǵat ta, adam da eljiregen,

Bıyl mine, kóktemsiz jer jibigen.

Kúndiz-túni ketpeıdi kóz aldymnan

Gúl shashaǵy - kekiliń jelbiregen.

[caption id="attachment_106165" align="alignnone" width="1024"] foto avtory: Qýanyshbek Qarı[/caption]

 

JANARYŃ SENIŃ BIR MUHIT

 

Janartaý - seniń kózderiń,

Kózińe qaraý ózi de muń.

Órtep jandy barady,

Aıta almaımyn sózben myń.

 

Tuńǵıyqsyń, tereńsiń,

Júrekke jalǵyz Sen emsiń.

Qonaǵyń bolam kúnde men

Esik ashyq degensiń.

 

Kórmesem seni sansyrap,

Jan qalady jalǵyzsyrap.

Janaryńnyń móldiri

Júrektegi shamshyraq.

 

Bilmegem munyń syryn da,

Kórmegem mundaı buryn da.

Janaryń seniń – bir  muhıt

Ashylmaǵan ǵylymda.

 

SÁÝLEM

 

Keýde toly bir sezim aıta almaıtyn,

Tolqyn syndy jutylyp qaıta almaıtyn.

Júrekke bir, kóringen tasqa da bir

Atyń jazyp taýda bir aıqaılaıtyn.

 

Kúıde júrmin kóp boldy osyndaı bir,

Kórgenim men sezgenim qosylmaı júr.

Orta jasqa kelgende jas baladaı

Órekpigen kóńil-kúı, tosyn jaı bul!

 

Qol jetpeıtin armansyń, qylyqty qyz,

Esten ketpes ótken sol qyzyqty kúz.

Júrmiz áli ortada saqtap qalaı

Shekten aspas qyzyl tús syzyqty biz?!

 

Amalyń joq, taǵdyrǵa baǵynasyń,

Jansaraıyń nurlanyp saǵynasyń.

Endi ǵana túsingen tárizdimin

“Sáýlem” degen bir sózdiń maǵynasyn.

 

JAN BEREMIN OILANBAI

 

Taǵy da mine, tań atty,

Taýysyp tózim, taǵatty.

Kekilińdi kóretin

Kútip mınýt, saǵatty.

 

Baqytty sekýnd, qaıdasyń,

Qandaı bir meken-jaıdasyń?

Jarq etshi bir aldymnan,

Juldyzdy sát jaınasyn!

 

Ketsem janyp ot bolyp,

Táńir joldas aqqa anyq.

Ózińdi kórgen mınýtym -

Ǵasyrym meniń jap-jaryq!

 

Jelbirese kekiliń,

Basyp kóńil tetigin.

Jan beremin oılanbaı

Jolyńda qurban endi kim?!

 

ÁR SEKÝNDIM - ÓZIŃSIŃ

 

Ketpeısiń esh oıymnan,

Qanmenen tarap boıymnan.

Jaratqanda osylaı

Táńirdiń isi qoıylǵan.

 

Zyryldap ýaqyt, kelmes kún,

Súıe almas mendeı seni eshkim.

Aıyǵarda mastyǵym

Jas kúnim bop kezdestiń.

 

Buryn qaıda bolǵansyń,

Baǵy bop kimniń qonǵansyń?

Janymnyń árbir tynysy

Sálem bop saǵan joldansyn.

 

Sýretińe qaraımyn,

Shalyp bir basyn ár oıdyń.

Esimińmen ataımyn

Árbir kúnin ár aıdyń.

 

Imandaı saǵan sózim shyn,

Ár sekýndym – ózińsiń!

Tynys alsam bir sensiz

Úzdigip demim úzilsin!

 

QOLYŃ SÚIDIM

 

Jalǵyzsyrap janym seni ańsaıdy,

Baýyr basyp birge ótkizdik qansha aıdy.

Jylytatyn júregim bar tońsa aıdy,

Biraq endi kezip júrmin taý, saıdy.

 

Kórgim kelmeı kúndiz kún men túnde aıdy,

Torlap aldy táýlikterdi muń-qaıǵy.

Kóz jasymen jýyp tańǵy áınekti

Kóńil qaıta kúrsinispen býlaıdy.

 

Jan qoıarǵa jer tappadym sendelip,

Sandyraqtap birdeńe aıttym sherlenip.

Tún kúzettim, shoshyndym da qalǵysam,

Qutqarmasań bolmaıtyndaı sen kelip.

 

Umyta alman nazaryńdy sol kúngi,

Umyta alman sol kúndegi salqyndy.

Surap alyp qolyń súıdim sol sátte,

Janym qus bop ushatyndaı talpyndy.

 

ATAP ÓTEM KÚLKIŃDI

 

Umytpaspyn bul kúndi,

Júrek taǵy bulqyndy.

Ashyq jarqyn jymıǵan

Atap ótem kúlkińdi.

 

Sebezgilep shýaq tym,

Bul kúlkińdi unattym.

Tuńǵysh seni kórgendeı,

Kúlkiń kórip qulappyn.

 

Jańarǵandaı bul júrek,

Ketti qatty eljirep.

Myzǵymaımyn men endi

Dese-daǵy sel júred.

 

Táńir, saǵan myń alǵys,

Kúninde myna munar qys.

Qoınyma syımaı qýanysh

Bolǵandaı sirá, synaldy is.

 

Qudaıdyń bul sheberi,

Kúlkiń – kúnniń jelegi.

Búgingi bul kúlkińdi

Atap ótkim keledi.

 

SENIŃ KÓShEŃ

 

Óziń kórgen saıabaq,

Tań nurymen boıamaq.

Óziń júrgen kósheni

Únsiz kelem aıalap.

 

Kóńildi shattyq jaılasyn,

Ótse de jyldar, qaı ǵasyr.

El uıqyda, men oıaý,

Qaıdasyń, óziń, qaıdasyń?

 

Kósheńnen seniń kúnde ótem,

Ótemin keıde túnde men.

Ózińniń basqan izińniń

Sýretin salam kúnde men.

 

Bóleksiń tym basqadan,

Qyzara ma bosqa adam?!

Óziń júrgen kósheniń

Iti de úrgen dos maǵan!

 

SENIŃ KÚLKIŃ

 

Tandyrar esten bir tynbaı,

Kúlkińdi-aı, seniń kúlkińdi-aı!

Shydaıdy qalaı toqtamaı

Búlkildek júrek bulqynbaı.

 

Kúlkiń-aı seniń shirkin-aı,

Dámin bir tatsa bir kún-aı.

Shyryn ba eken táp-tátti

Búldirgen álde qulpynaı?!.

 

Tap-taza taýdyń bulaǵy,

Janyńnyń jarqyn bul áni.

Aı da, kún de bir saǵan

Ǵashyq bolyp turady.

 

Rııasyz kúlkiń bal-sheker,

Jaratqan qudaı jan sheber.

Kúlkińdi qushyp súıer em

Aımalaýǵa bolsa eger.

 

ÓMIR TÁTTI

 

Torǵyn-elik taǵdyrym,

Osylaı este qal búgin.

Sener-senbes kúıdemin,

Ótkerip sezim jańbyryn.

 

Qońyraýdaı kúmis ún,

Júregimniń Kúnisiń.

Sen bolmasań qaıter em,

Ómir súrem kim úshin?

 

Ǵajap seniń kúlgeniń,

Baǵalanar gúlge myń.

Qaraǵanyń – qazyna

Ǵajap kúnim bul meniń!

 

Joǵaltar tipti gúl esin

Kórgende seni, bilesiń?!

Atyńdy aıtam myń márte

Ómirden qymbat bul esim!

 

Senimen ótken sátterim

Estelik - kóńil dápterim.

Qylyǵyndaı erkeniń

Ómir netken tátti ediń?!

 

ANASYNYŃ QÝYRShAǴY

 

Kúlkiń-aı, seniń kúlkiń-aı,

Ońnan týar sol kúni aı.

Kúlkińdi estip juldyz da

Jymyńdamas tolqymaı.

 

Náp-názik netken jan ediń,

Daýsyń shýaq, ádemi ún!?

Janaryń – nurdyń uıasy,

Ertegi – jan  álemiń.

 

Tóńiregiń gúl shoǵy,

Ómirdiń qyzyq bul shaǵy.

Cúıkimdisiń sen netken,

Anasynyń qýyrshaǵy!?

Kóshpendi QONYS, 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy