Shámshi aǵanyń eskegi

2087
Kórkem kóldiń qaıyǵy
Tunsa da lala gúlge,
Óksıdi dala birge.
Eskegin qaıyǵyńnyń,
Qaldyrdyń aǵa, kimge?
       (Ibragım Isa)
Shámshi Qaldaıaqovtyń bolmys-bitimin kózge elestetetin sımvoldardyń biri – «Qaıyqta» ániniń mátinindegi «Eskegińdi bershi maǵan» degen tirkes. Shámshiniń Shámshi bolýyna eleýli úles qosqan aqyn Nursultan Álimqulovtyń júreginen jaryp shyqqan osy bir joldar qanshama urpaqtyń jadynda jattaldy. Óleń órnegi men ádemi áýenniń úlesim tapqany sonshalyq, shaıyrdyń Shámshige ustatqan eki eskegi qalyń qazaq qadirleıtin qasterli qundylyqqa aınaldy. Uly sazgerdiń eskegi aıdyn shalqar kól betinde qalqyǵan qaıyqty ǵana órge bastaǵan joq, bıikke umtylǵan talaı talanttyń jolyn ashty. Kesekti erdiń soıy Mahambet bolsa, eskekti erdiń soıy Shámshi Qaldaıaqov ult óneriniń tarıhynda qaldy. Sondyqtan alty alashqa tanymal arqaly aqynnyń «Eskegin qaıyǵyńnyń, Qaldyrdyń aǵa, kimge?», – dep tolǵanýy, el biletin eskektiń búgingi ıesin izdep, muńǵa batýy óte oryndy der edik. Shynynda da Shámshiniń kól betin nurlandyrǵan ásem kóriniske kýá bolǵan júırik qaıyǵynyń altyn eskegi kimge qalyp edi ózi?
Bul týrasynda árkim óz oıyn aıta jatar. Ardaqty azamattyń jas kúninen janynda júrgen tileýles óner sańlaqtary az bolǵan joq. Halyq kompozıtorymen seriktes bolǵan aǵa-inileri de jeterlik. Shámshi solardyń qaısysyna kıeli eskegin ustatýy múmkin? «Sý betindegi qaıyq beıneni» alysqa jyljytý kimniń enshisine tıip edi? Biraq bul bir adamnan ekinshi adamnyń ıeligine óte qoıatyn, qolǵa ustaıtyn qundylyq emes, sımvol ǵoı! Endeshe, sımvol týraly sımvoldyq turǵydan oı tolǵaýǵa bizdiń de qaqymyz bar. Ásem ándegi kórkem kóldiń qaıyǵy da, onyń qasıetti eskegi de Shámshini sheksiz qadirleıtin, ózimiz jaqsy biletin bir óner ıesiniń qolyna kóshýge tıis sekildi kórinedi de turady maǵan. Tipti muny onyń ózi de bilmeýi múmkin. Áńgimeni áriden qozǵaıyq...
Jalpy, meniń baq-bereke qonǵan Qurmanáli áýletimen tanystyǵym erterek bastaldy. Ýnıversıtettiń besinshi kýrsynda «Lenınshil jas» gazetine qyzmetke turyp, kásibı jýrnalıstıkanyń jolyna jańa túsken kezim edi.
Tóbeni tegistep kel dese, taý qoparyp tastaıtyn jastyq shaq. «Júrgen aıaqqa jórgem ilinedi» degendeı, taqyrypty óziń izdeısiń.
Tyńnan túren salmaq bolyp alasurasyń. Bir kúni kýrstas dosym Muratbek Toqtaǵazınniń ápkesi Kamalhan ózi oqıtyn Shet tilderi ınstıtýtynda «Tulpar» dep atalatyn ádebı jastar klýby bar ekenin aıtty. Biz eleń ete qaldyq. Ol tusta Máskeýdegi ult jastarynyń rýhyn kótergen baıaǵy «Tulpardyń» atyna ábden qanyq edik. «Al bul «Tulpar» nemen aınalysady eken?» degen áýestik sol jaqqa jeteledi de turdy. Kamalhan osy uıymnyń bedeldi múshesi kórinedi. Sonymen «Tulpardyń» turaǵyn izdep tartyp kettik. Klýbtyń basshysy ózimiz qatarly jas jigit eken. Aty-jóni – Kárimbek Qurmanálıev. Ózi stýdent. Sózge tııanaqty, iske myǵym ekeni baıqalady. Biraz áńgimelestik. Men olardyń uıym bolyp atqarǵan isteri týraly «Tolǵamy keń talpynys» (21 maýsym, 1986 jyl) degen maqala jarııaladym. Bul «tulparlyqtarǵa» qatty áser etti. Sodan beri bir kezdegi bota tirsek stýdent, qazirgi belgili tilshi-ǵalym, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Kárimbek Qurmanálıevpen syılastyǵymyz úzilgen joq.
Sol «Lenınshil jastyń» qabyrǵasynda júrgenimde Qurmanáli áýletiniń taǵy bir perzentine jolyqtym. Dálirek aıtsaq, aǵasy tanystyrdy. Bul Kárimbektiń inisi Qaldybek edi. Elden kelipti. KazGÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetine oqýǵa túsipti. Alǵash áńgimeleskennen-aq ekeýiniń minez-qulqy eki túrli ekenin baıqadym. Men biletin Kárimbek tez oılap, tez qımyldaıtyn sııaqty edi. Al myna Qaldybektiń jyldamdyǵy odan da zor kórindi. Oıyndaǵysyn laq etkizip aıtyp salady. Muqaǵalısha qaıyrsaq, júreginiń túbine kir jasyrmaıdy. Jurttyń bet-júzine qaramaıdy. Taǵy bir óneri eleń etkizdi. Kórnekti aqyn Muhtar Shahanovtyń kez-kelgen óleńin jatqa oqıdy. Oqyǵanda Muhańnyń daýysy men is-qımylyn aınytpaı salady. Óziniń túr-tulǵasy da, sóıleý máneri de Shahanovqa qatty uqsaıdy. Keıin ol aqyn aǵasymen etene aralasyp, ardaqty azamattyń jaqsy kóretin rýhanı inisine aınaldy. Bir jıynda Muhańnyń «Men osy Qaldybek Qurmanálıev qubylysyn onsha túsinbeımin», – dep bastap, ári súısinip ári qaljyńmen qajap, ol týraly uzaq tolǵaǵany esimizde.
Áý basta jýrnalıstik joldy qalap, Almatyǵa jetken Qaldybek uzamaı sazger retinde tanyla bastady. Birneshe áni birinen soń biri ómirge keldi. Ol sonyń bárin bizge aldymen yńyldap ózi aıtyp beretin. Shynymdy aıtsam, ádepkide men onyń ánderin onsha qabyldaı alǵanym joq.
Maǵan onyń án shyǵarýǵa tyrysqan áreketi jastyq shaqtaǵy et pen teriniń arasyndaǵy jelik sııaqty kórinetin. Ásirese, Muqaǵalıdyń «Qarııalar azaıyp bara jatyr» degen óleńine jazylǵan ándi Qaldybek bar daýsymen berile shyrqap turǵanda bul týyndynyń qyr-syryn júrekpen sezine qoımadym. Bálkim, ol durystap aıta bilmegen shyǵar. Múmkin, meniń mýzyka degennen múlde habarsyzdyǵym, áýen álemindegi dúmbilez dıletanttyǵym keýdeme sańylaý túsirmegen bolar. Sondyqtan eshnárse uqpadym. Áıteýir, onyń aldymen sazger, keıinnen kompozıtor bop ketetinine edáýir kúmánim bar edi. Sazger bolǵannyń ózinde ortaqol sazger bolyp shyǵar degen oıdan arylmadym.
Joq, olaı bolmady. Kóp uzamaı qamshyny basty Qaldybek.
Onyń ánderi jıyn-toılarda keńinen shyrqala bastady. Qazaqtyń belgili ánshileri bul ánderdi birinen soń biri kókke órletti. Ótkizgen án keshterine jurt aǵylyp keletin boldy. Demek, ol óz óneriniń kiltin tapty. Eldiń jappaı yqylasyn aýdara bildi. Ádemi saz izdedi. Áýezdi áýen aýlady. Ónerine ózgeshe óris ashty. «Jol izdeımin áli eshkim bastamaǵan, Ózime shaq kógildir aspan alam», – dep Muhtar Shahanov aǵasy aıtpaqshy, tyńnan tásil taýyp, sony soqpaq saldy.
Sol soqpaǵy ony búginde talaı berekeli belesterge jetelep keledi.
Qos Isanyń qurmeti
Qaıyqqa barǵan…
Aıypqa qalǵan keshteriń,
Ketken joq bosqa,
Óleńmen birge óskeniń…
Án-aǵa jaıly shedevr ándi jazdyń da,
Shámshiniń aldyń eskegin...     
  (Qazybek Isa)
Onyń oıǵa alǵan ánin táýir jazýynyń birneshe sebebi bar edi. Eń aldymen, ol án ónerine qoıylatyn talaptardy jaqsy túsindi. «Elge unamdy týyndy qandaı bolýǵa tıis?» degen saýaldy mıynyń múıisinen eshqashan shyǵarǵan joq. Shynaıy shyǵarmashylyqtyń ólshemi men deńgeıi ol úshin árdaıym joǵary turdy. Ol sol bıikke umtyldy. Arzanǵa maldanyp dárejeni tómendetýdi ar sanady. Óziniń qabilet-qarymyna shúbásiz sendi. Aqyry oı-tanymy men tereń-túısigi ony talaı beleske bastady.
Ekinshiden, qazaq valsiniń koroli Shámshi Qaldaıaqov onyń bala kezinen kýmıri boldy. Án óneriniń asqar shyńyn baǵyt-baǵdaryna, aınymas temirqazyǵyna balady. Ózi Shámshi ánderinen qýat aldy. Jaqsy án jazsa, uly kompozıtordyń joly juǵysty bolatyndaı, týyndysy kóńilden shyqpasa, án patshasynyń rýhy jetip kelip, jaǵadan alyp, aıaýsyz dúreleıtindeı kórindi. Aqyry ózi de Shámshiniń shyńyna bastaıtyn súrleýge tústi. Shámshi týraly keremet án jazdy.
Shámshiniń telegeı-teńiz murasyn tynymsyz nahıhattap, qasterli qazaqtyń ólmeıtin rýhynyń búgingi qyzmetshisine aınaldy. Qazir el Shámshi dese, kúndiz-túni onyń esimin aýzynan tastamaıtyn Qaldybek Qurmanálini qosa eske alady. «Urany – Shámshi aǵa, Tyńdaımyz tamsana», – dep eljireı emirenedi.
Úshinshiden, ol ánniń sózine jete mán berdi. Ánniń ózin de, sózin de ózi jazyp, ony sahnada sekeńdep ózi shyrqap, besaspap kúıge túsken oryndaýshylardan ábden mezi bolǵan qoǵamnyń jaıyn ol jaqsy túsinedi. Ondaı áýestikten ada bizdiń keıipkerimiz ilgeridegi án shyǵarý júıesiniń talaptaryn qatań ustandy. Áıtpese, jýrfakty bitirgen, jazý-syzýǵa ıkemi zor onyń óziniń de mátin jazýǵa yńǵaıy joq emes edi. Biraq budan baǵasy artpaıtynyn birden-aq ańǵardy. Sondyqtan ol án sózin kásibı aqyndarǵa jazdyrdy. Onyń ishinde ánge sóz jazýǵa ábden daǵdylanǵan maıtalman shaıyrlardy tańdady.
Solardyń arasynda ánniń ár áýezi túgili ár dybysyn esten shyǵarmaı eskerip otyryp, óleń mátinin júrekke jetetindeı etip túrlendirip túsiretin Ibragım Isanyń jóni bólek. Ekeýiniń aǵaly-inilik qarym-qatynasy, jarasymdy shyǵarmashylyq baılanysy, áleýetti áriptestigi óner álemindegi ańyz dese de bolǵandaı.
Qazaqtyń áıgili aqyny Jarasqan Ábdiráshevtiń sózine jazylǵan «Kirmeshi jıi túsime» atty áni qalyń eldi áldıledi. Bul án barshany túgel moıyndatty. Moıyndatatyndaı bar. Adamnyń jan-dúnıesin ózgeshe bir kúıge bóleıdi. Sezimińdi qozǵaıdy. Keýdeńe birden qona ketedi. Halqymyzdyń ǵalamat daryndy ánshisi Mádına Erálıeva oryndaǵan «Kirmeshi jıi túsime» qazaq dalasyn túgel sharlap ketti. Bir kezde búkil elimizde, ıaǵnı, qyr men qyratta, saı men shatqalda, taý men tóbede, oı men oıpatta osy áýen qalyqtap turdy. Qazir de jurttyń aýzynan tastamaıtyn ádemi ánderiniń biri. Sanańdy terbetip, saǵynyshty oıatatyn «Qııaldaǵy qalqa» da – osyndaı ǵumyrly ári ǵıbratty dúnıe. Onsyz da tuǵyry berik ásem ándi Mádına odan ári asqaqtata tústi.
Teginde, táýir týyndylardy minezdi shyǵarmashylyq ókilderi ómirge ákeledi. «Minezsiz óner – minezsiz jylqy» dep Asqar Súleımenov aıtqandaı, Qaldybek Qurmanáli de tarpań talanttardyń soıynan. Óziniń bolmys-bitimine, tek-turpatyna saı dúnıelerdi elge usynady. «Jortyp júrip bir ózi, Tyndyrǵany kóp endi. Minezi me, minezi, ...Ońyp turǵan joq endi», – dep bir aǵamyzǵa aıtqanymyz bar edi. Sol sııaqty Qaldybek te osy kedir-budyr minezimen-aq el-jurtqa jaqty.
Ekeýmiz birde Almatynyń bir aýrýhanasynda birge emdelgenimiz bar. Bólmelerimiz qatar bolǵan soń, kún uzaqqa áńgimelesemiz. Onyń jyrdan qyzyq hıkaıalary jýyq arada taýsyla qoımaıdy. Sonyń aldynda ǵana qazaqtyń qaǵynan jerigen bir qyzymen sózge kelisip qapty. Bul álgi boıjetkendi ana tilinde sóılemegeni, sóılemek turmaq, tildi aıaqqa taptaǵany úshin biraz jerge aparyp tastapty. Ol qyz da qarap jatpaǵan. Qaldybekti quqyq qorǵaý organdaryna júginý arqyly yqtyryp almaq bolǵanǵa uqsaıdy. Ońaılyqpen berile salsa, Qaldybek bola ma, qyryq jylǵy kinárattaryn túgeldep, emdeý ornyna kelip turǵan beti eken. Bul jerde de bir medsestra qyz tyqaqtap, oǵan aqyl úıretip qoımady. Ózi qazaqsha bir aýyz sóz bilmeıdi. Qaldybek jaı ǵana jymıyp kúldi. «Qaryndas, meniń bul aýrýhanada ne úshin jatqanymdy bilesiz be?», – dedi sosyn... Sóz tórkinin eptep uqqandaı bolǵan qaryndasy aǵasynyń qasynda kóp aıaldaǵan joq.
Ózindik pikiri bar, qalyptan tys oılaıtyn adamdardyń shyǵarmashylyǵy jemisti bolatyny baıaǵyda-aq dáleldengen. Ózgeshe sheshim qabyldaý jaǵynan ol aldyna jan salmaıdy. Máselen, Qaldybek perzentterine mynadaı at qoıdy. Shámshi-Qaldaıaq, Bekzat-Sattarhan, Muhtar-Shahan, Imanǵalı-Tasmaǵambet. «Bulaı esim berýge bolmaıdy» degenderdiń ýájine pysqyrǵan da joq. «Ózimniń balalaryma qandaı at qoıatynymdy ózim bilem!».
Osylaısha ol qasań tártipti kóldeneń tartyp, daýlasqandardyń aptyǵyn basty. Qaldybektiń bul uıǵarymy ózi jaqsy biletin, erekshe syılaıtyn tuǵyrly tulǵalarǵa degen qadir-qurmetiniń belgisi edi. Tanymal adamnyń esimin balasyna árkim-aq qoıa alady. Al onyń aty men famılııasyn qosaqtap berýge táýekelińiz jete me?! Mundaı áreket Qaldybektiń ǵana qolynan keldi. Syı qyldy, sypyra qyldy. Qosarly esimdi bóle-jara aıtqyzbaıdy. Bári de rıza. Myqtylardyń nyspysyn eselep ıelengen ulandardyń ortasynda osy shańyraqtyń gúli – Maqpal qyz jelkildep ósip keledi.
Ana bir jyly «Ortaqshyldyń» oǵylany taǵy da bir erekshe qadam jasap, týǵan aýylyna baryp, Tasqudyqqa týyn tikti. Mańdaı terin tógip, aqshańqan úı saldy. Ilgeride bul aýylda bolǵanbyz, ónerli órenniń órgen jerin, óngen jerin aralaǵanbyz. Ǵıbraty mol óńir ony erekshe qadirleıdi eken.
Bizdiń keıipkerimiz ózin túrli salada synap kórdi. Jýrnalıstik qyzmet atqardy. Óner shańyraqtaryna jetekshilik etti. Ǵylymmen de aınalysty. Basshy retinde de tanyldy. Memlekettik qyzmet te oǵan tańsyq emes. Báribir onyń aıryqsha qyry – sazgerligi sekildi kórinedi bizge. Ibragım Isanyń óleń-saýalyna qazaqtyń taǵy bir talantty aqyny Qazybek Isanyń «Shámshiniń aldyń eskegin» dep ún qatýy beker bolmasa kerek. Qos Isanyń qurmeti birer jyl buryn Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri atanǵan Qaldybekti áli de talaı bıikke bastaıtyny anyq.
Ese tús, Shámshi aǵanyń eskegi! Ień bar seniń...
Baýyrjan OMARULY
Pikirler
Uqsas jańalyqtar