«General Kúdebaev sońyma túsip aldy»: Qazaq balasy jazyqsyz túrmege qamaldy

2289
Adyrna.kz Telegram

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K.Toqaevqa
Senat Tóraǵasy M.Áshimbaevqa
QR Joǵary soty men Bas Prokýratýrasyna

Úndeý

Joldasyn satqan jolda qalsyn! Tájik azamatyna qazaqtyń taǵdyry oıynshyq pa?..

Feıbýk paraqshama Nursapa Nurqadyr esimdi azamat habarlasty.

«Aıtarym bar, sizben jolyǵa alamyz ba, joq álde telefon arqyly sóılese alamyz ba»»— degen soń jaqsy dep nómerimdi berdim.

Sóıtsem, maıda-shúıde usaq másele emes, kúrdeli taǵdyr boıynsha baılanysqa shyqqan eken. 2019 jyldan beri jıyp-tergenderinen aıyrylyp, temir tordyń ar jaǵynda jazyqsyz jazasyn ótep otyrǵan 1957 jyly týylǵan Jaýdet Aıýb jaıly sóz qozǵady. Sóılesip otyryp, «shybyn da ańqaýdyń aýzyn ańdıdy» demekshi, bizdiń darqan, keńqoltyq qazaqty kim qorlamaı jatyr dep oıladym. «Qazaqtyń baýyry, janashyry qazaq bolýy kerek edi ǵoı» degen kóńilime oı keldi.

Er jigitke serýen de serýen, sergeldeń de serýen deıdi. Dese de, bul serýen emes taza basynǵandyq. Azamatymyz abaqtyda jatsa, qaıdaǵy qazaqtyń basyna týǵan serýen kún?! Basynǵan emeı nemene, qasynda birge júrip, birge turyp, jartysyn jaryp jep, bútini bolsa bólip jep, birge júrgen tájik azamaty qanshama jylǵy mańdaı ter, taban aqysyn tartyp alyp, bıznes ıesi Jaýdet Aıýb esimdi azamatty túrmege qamaptyp tastap, taırańdap júr.

Zaıyrly elimizdiń realıstik turǵydan aınymaıtyn ádil sotymyz úkim shyǵaryp, azamat Jaýdet Aıýbty Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq isteriniń 99-baby, 2-tarmaǵy boıynsha, ıaǵnı Adam óltirý baby men (adam óltirýge oqtaldy) 24 baptyń 1-tarmaǵy boıynsha bas bostandyǵynan 7,5 jylǵa aıyryp, túrmege toǵytyp jibergen. Aıaqqa kisen salýǵa bolar, qolǵa kisen salýǵa bolar, biraq tilge kisen sala almaısyńdar ǵoı. Qaıtyp salasyz, eger qoǵamnyń kózi ashyq, kókiregi oıaý bolsa?..

«Tasy talaıymǵa túsken naǵashymnyń jaǵdaıy aýyr, alpystan asqanda abaqtyda otyr. Basy aman bolsa, dúnıe tabylar. Eger bıznesin zańgerler kómektesip, tájik azamatynan alyp berse, 50 paıyzyn berýge ázir. Meıli qaıda ketpeı jatqan esil eńbek, jaǵym synsa da, saǵym synbasyn dep yzaǵa bógip otyr»,— deıdi qazirgi tańda jazyqsyzdan-jazyqsyz túrmeden jazasyn ótep júrgen azamattyń jıeni Nursapa Nurqadyr.

Bizdiń qazaq álemjeliniń ishinde otyrǵanda «batyrǵa taıaq ta jaraq» dep iri sóıleıdi, esip sóıleıdi, bósip sóıleıdi. Al bir qazaqtyń basyna qıyn is tússe, tabalaıdy, qaralaıdy, tipti moıyn buryp qaramaıdy. Qazirgi tańda jazyqsyz jala arqalap, túrmede otyrǵan qazaqtyń sany kún ótken saıyn kóbeıip bara jatyr degen el ishinde áńgime bar. Biraq bári birdeı jazyqsyz dep aıtýǵa da bolmas. Qylmystyń óteýi — jaza, qylmys istegenge, árıne, jaza bolý kerek, áıtpese qoǵamnyń tynyshtyǵy buzylyp, berekesi ketpeı me? Dese de, aı-kúnniń amanynda basy daýǵa qalyp, temir torǵa qamalǵan Jaýdet sııaqty azamattar qanshama eken?

Almaty qalasynyń turǵyny Jaýdet Aıýb óziniń bıznesin ashyp, táp-táýir el qatarly ómir súrgen. Aldy qarańǵy, qasynda júrgen qýdyń túgi qalyń, terisi bútin, jylmyńdap birge júrgen. Ol túbi aýǵanystandyq tájik A. Vostok bolatyn. Musylmannyń balasy,kindigi bir musylmanbyz dep, ımandaı sengen sottalýshy qolynan kelgenshe kómektesip, namaz oqyǵanda bes ýaqyt birge oqyp júrgen. Qaıdan bilsin, oıy aram, nıeti qara, ishinde quıyn jatqandyǵyn.. Imandaı senedi. Bálkim, kózbaılaý arqyly arbap aldy ma, áıteýir sol tájik azamatynyń qurǵan qaqpanyna qalaı túskendigin ózi de ańǵarmaı qalypty. Júrgizip otyrǵan bıznesiniń qujattaryn atyna rásimdep alǵan ulty tájik, Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty Ahmadýlla Vostok bir kúnde baıaǵy dostyq minezdi tastap, qasyndaǵy dosyna, qyzmettes dosyna jala japqan. Jala jabý arqyly qanshama jyl kásipkerlikpen aınalysyp júrgen azamattyń barlyq mal-múlkin atyna rásimdep alǵandyǵy qyzyq emes, taza sumdyq bolyp tur. Qazirgi kúni J. Aıýbtiń bıznesine A. Vostok qojaıyn eken.

«Aspannan sheber Qudaı alaqanyn ashqanda ýystap bar baılyqty bere salǵandaı jaǵasy jaılaýda júr. Naǵashymnyń ústinen aryz jazyp, abaqtyǵa qamatyp, aqyry ıen baılyqqa ıe boldy»,— deıdi Nursapa.

Ulty tájik Ahmadýlla Vostok bolsa: «Meni óltirýge kisi jaldady»,— dep azamat J. Aıýbty sotqa beredi. Sot Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 24-baby 1-tarmaǵy men 99-baptyń 2-tarmaǵy boıynsha sheshim shyǵaryp, sonymen qatar azamattyq isti qatar júrgizip, Jáýtek Aıýbty túrmege otyrǵyzǵansha bar kúshin salady.

Al A. Vostok bolsa sotta
«2012 jyldan beri tegin jumys istedim. Qaryz aqshamdy qaıtarmady» dep aryz qosymsha beripti, biraq jumysqa 2016 jyldan bastap kelgen. Shym-shytyrman oqıǵa, áıteýir. Sıýjettik jelisine qarap otyryp, detektıv janrynda dramalyq kıno túsirýge bolady.

Almaty oblysynyń Ishki ister departamentin basqarǵan, byltyrǵy Qańtar oqıǵasy kezinde óziniń bas ǵımaratyn tastap ketken general Serik Kúdebaev pen Jaýdet Aıýb birde sózge kelip qalǵan. Jaqsy jigit aqylyna jeńdirip is qylar demekshi, ataǵy dardaı, ıyǵynda oqaly juldyzy bar general óziniń kásibin júrgizip otyrǵan J. Aıýbke sol kúnnen bastap tisin myqtap qaırasa kerek. Bul qýdalaý jalpy 2016 jyldan bastap bastalypty. Aqyrǵy qortyndy nátıjesi osyǵan ákelip tireldi-aý dep búgingi kúni sottalýshy bıznesmen barmaǵyn tisteıdi eken.

Bizdiń elde jeke kásipkerge quzyrly oryndardyń tıisýine zańmen tyıym salynǵandyǵyn, keshegi Qańtarda «halyqty atýǵa qarsy boldym» dep sútten aq, sýdan taza bolyp turǵan general Serik Kúdebaev, sirá, bul zańǵy pysqyryp ta qaramasa kerek.

«Qazirgi kúni Almaty qalasyndaǵy Zarechnyı túrmesinde jazasyn ótep otyrǵan azamat tyshqan murnyn qanatyp kisi óltirmese de, óltirdi deý aqylǵa syımaıtyn qareket, sumdyq masqara boldy. Janyń saý bolsa, jarlymyn deme degen. Qarańǵy qapasta otyryp shyndyqqa qol jetkize almaı barmaǵyn tistep otyrǵan naǵashymdy aıaımyn»,—deıdi Nursapa Nurqadyr.

Jaýdet Aıýbtiń taǵdyry tálkekke aınalǵandyǵy sonshalyqty, isti qaıta qarap, sot durys tóreligin aıtsa eken dep habarlasqan N. Nurqadyrdan sottyń sheshimen tanysyp shyqtyq. Aldaǵy ýaqytta bul máseleni Joǵarǵy sotqa joldaımyz ba dep otyrmyz.

R.S Qazaqta «Qasqyrdy surlyǵyn úshin urmaıdy, urlyǵy úshin urady» degen sóz bar. Qasyndaǵy dosyna ımandaı sengen Jaýdet Aıýbtiń taǵdyry jaıly barlyǵymyz oılanýymyz kerek. Bir qazaqtyń balasy abaqtyda aı-kúnniń amanynda óziniń atameken Otanynda sottalyp jatsa, qalǵan qazaq nege únsiz otyrmyz!? Álde A. Vostoktyń shatyry myqty ma? Al Jaýdet Aıýb bolsa ertede Qytaı elinen kelip, atamekeninde bıznesin bastap kásibin dóńgeletken. Dóńgelengen dúnıe-aı! Ómir qysqa, beıneti kóp degen osy.

Kásipker Jaýdet Aıýbtiń basyna túsken qıyndyqty el bolyp birge qorǵaıyq, aq-qarasyn joǵarǵy sot qarap, kináli-kinásizdigin dáleldep bersin! Mafııalardyń jemtigi bolyp, abaqtyda otyrǵan azamattyń jaı-kúıi kimdi bolsyn alańdatpaı qoımaıdy. Kim kináli jáne kinásiz ekendigin Joǵarǵy sot anyqtap berse eken. Eger el ishinen zańgerler shyǵyp, J. Aıýbtiń basqaǵa ketken baılyǵyn qaıtaryp alatyndaı múmkindik bolsa, 50 paıyz akııasyn beretindigin taǵy da eske salamyz.

Bul kisi jaıly aldaǵy ýaqytta e orys tilinde de, memlekettik tilimizde de materıaldar joldap otyramyz. Ár qazaqtyń balasy — men úshin elimniń basty tuǵyry. Qazaq jylamasyn, qazaq qorlanbasyn, qazaq qor bolmasyn degender bar ma eken?! Bar bolsa, ún qosaıyq aǵaıyn!

Jeńis Ospanov

Pikirler