«Qaryzsyz qoǵamǵa» qadam. Depýtattyń qaryzy, eldiń aryzy bar

4892
Adyrna.kz Telegram

Taıaýda Májiliste «Halyqtyń shamadan tys kredıt alýyn azaıtý jáne qarjylyq saýattylyǵyn arttyrý týraly» taqyrybynda tyńdaý ótti. «AMANAT» partııasynyń «Qaryzsyz qoǵam» baǵdarlamasyn qolǵa alǵany quptarlyq qadam.

Áıtse de jıynda «Halyq saýatsyzdaqtan nesıe alyp jatyr» degen pikir jıi aıtylyp qaldy. Shyn máninde halyq saýatsyzdyqtan nesıe alyp jatyr ma, joq álde májbúrli túrde qaryzǵa kirýde me? Osy jáne ózge de suraqty birneshe depýtatqa qoıdyq. Sondaı-aq depýtattar  nesıe alyp, bankke boryshker boldy ma?

«AIFONDY NESIEGE ALÝ»

Májilis depýtaty Ashat Aımaǵambetov osy eldiń azamaty retinde kezinde nesıe alǵanyn aıtady. Qazirgi tańda ol nesıesin jaýyp, bankke barmaıtyndaı bolǵan kórinedi.

Depýtat «Halyq saýatsyzdyqtan nesıe alyp otyr ma, joq álden májbúrlikten be?» degen suraqqa jaýap berdi. Ashat Aımaǵambetovtyń aıtýynsha, nesıe máselesinde kóptegen problemalar bar.

- Sondyqtan bank pen qarjylyq jáne kollektorlyq uıymdarǵa shekteý bolý kerek. Qazir bizdiń áriptester másele kóterip qana qoımaı, ony sheshýdiń naqty joldaryn belgilep otyr. Sol sebepti tıisti zań jobasy daıyndalyp jatyr. Osy zań jobasy nesıege baılanysty problemalardy sheshýge múmkindik beredi. Al endi nesıe alýǵa kelsek, bul jerde biz eki máseleni bólip aıtýymyz kerek. Birinshiden, shyn máninde saýatsyzdyq máselesi de bar. Mysaly sizde, men de Aıfon 15-ti nesıege alatyndar bar ekenin jaqsy bilemiz. Solaı ǵoı. Ózimiz tanıtyn adamdar da bar. Sondyqtan bul máseleni ashyq aıtýymyz kerek. Biraq Kaspıı redti qoldanyp, erteń jeıtin tamaǵynda osy arqyly alyp otyrǵan azamattar da bar. Sondyqtan siz aıtyp otyrǵan máseleniń saýatsyzdyq jaǵdaılary da bar, ekinshi jaǵynan basqa tabysy joq bolǵandyqtan, májbúrli túrde nesıe alyp jatqan adamdar da bar. Sol sebepti bul máseleni jan-jaqty qarastyrýymyz kerek, – dedi ol.

«JALAQYNY KÓTERIP, JAŃA JUMYS ORYNDARYN AShÝ»

Kelesi májilis depýtaty Baqytjan Bazarbek osydan 5 jyl buryn ıpotekalyq neısesini jaýyp tastaǵanyn aıtady. Depýtat sodan keıin aqshalaı nesıe almaǵanyn eskertti. Áıtse de ol Kaspıı banktiń qosymshasy arqyly avıabılet rásimdep alatynyn jasyrmady.

Baqytjan Bazarbek nesıege baılanysty suraqqa jaýap bergen kezde halyqtyń jemqorlyqtan zardap shegip jatqanyn aıtty.

- Bilim berý men densaýlyq saqtaý, jer, qurylys salasy sekildi barlyq jerde sybaılas jemqorlyq bar. Osynyń saldarynan jumyssyzdyq órship tur. Onsyz da kúnin áreń kórip jatqan halyqqa balasyn oqytyp, mektepke kıindirý ońaı emes. Sol sebepti halyq amalsyzdan nesıege basyn tigedi. Qymbat buıymyn lombardqa qoıyp, shaǵyn nesıe uıymdarynan aqsha alady. Nesıe alý jeńil bolǵanymen ony qaıtarý qıyn. «Qaryzsyz qoǵamdy» qalyptastyrý úshin birinshiden, ár azamattyń ómirlik tabysyn kóterý kerek. Jalaqysy 100 myń teńge bolatyn adam árıne nesıe alady. Balasyn mektepke kıindirý úshin keminde 200-250 myń teńgege shyǵyndalady. Al eki-úsh balasy barlar bul máseleni qalaı sheshetinin men túsinbeımin. Eger biz jalaqyny 100 myńnan 200-300 myńǵa kóterip, jańa jumys oryndaryn ashsaq, áleýmettik jaǵdaı ońalar edi, - dedi depýtat.

Májilis depýtaty Rınat Zaıtovtyń eki birdeı nesıesi bar ekenin aıtady. Mysaly ol bir bankke 64 myń teńge, ekinshi bankke 115 myń teńge tóleıtin kórinedi. Sondaı-aq depýtat halyq nesıeni saýatsyzdyqtan emes, aılyǵy shaılyǵyna jetpegen soń alatynyn eskertti.  Iaǵnı ol «tómengi jalaqyny kóbeıtpeı turyp, halyqty saýatsyz dep aıtý uıat tirlik» dedi.

Serik Joldasbaı

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler