SHYŃǴYS MUQAN: Bıshimbaev isi: aıtý kerek pe, aıtý kerek emes pe?

Bul suraqtyń ózi nonsens. Aıtý kerek. Jazý kerek.

Buryn tańǵalatynmyn. Amerıkada bir oqýshy jolǵa shyǵyp ketip, kólik qaǵyp kete jazdap, bul oqıǵa vıdeokameraǵa túsip qalsa, CNN-nen bastap barlyq telearnalar azannan keshke deıin kórsetetin.

Odan basqa jańalyq joq pa deýshi edim. Sóıtsem, bir ata-ana balasynan kóz jazyp qalyp, sońy qaıǵyly oqıǵaǵa aınala jazdasa, bul — bir otbasynyń emes, búkil qoǵam sabaq alar, qundylyqtaryn qaıta qarar, úlkenderdiń múlgip ketken qyraǵylyǵyn qaıta ózektendirer oqıǵa eken.

Ne úshin? Mundaı jaǵdaı qaıtalanbaý úshin. Ata-analar bala qaýipsizdigin qaıta qaraý úshin.

Telearnalarda polıııa jyl boıy qansha bala baqylaýsyz qalǵanyn aıtyp, qoǵamdyq uıymdar metkepterde ata-analarmen jumysty kúsheıtý kerek dep jatady.

Al bizde telearnalar bul taqyrypty búge shigesine deıin talqylap jatqan joq. Onyń ornyn áleýmettik jeliler toltyryp jatyr.

Sondyqtan, Bıshimbaevtiń isi bul tek quqyq qorǵaý organdary aınalysatyn, marqumnyń otbasy ǵana qaıǵyratyn tragedııa emes, qoǵam bolyp talqylap, sabaq alatyn jaǵdaı. Sondyqtan is jan-jaqty talqylanyp, tipti Konstıtýııanyń kepili Prezıdenttiń ózi baqylaýǵa alyp, sot proesi ashyq júrýge tıis.

Nege Prezıdent baqylaýǵa alýǵa tıis dep otyrmyn. Qazir qoǵam sot júıesi men quqyq qorǵaý organdaryna asa senbeıdi. Sener edi, eger 10 jylǵa sottalǵan Bıshimbaev 1,5 jyldan soń erkindikke shyqpasa.

Ókinishke qaraı mundaı oqıǵa alǵash emes. Polıııa sońǵy jyldary neshe erkek áıelin óltirgenin, qansha áıel taıaq jep polıııaǵa aryzdanǵanyn, qansha is sotqa jetkenin, psıhologtar mundaı travmadan soń, áıelderge qalaı kómek berý kerek ekenin jarysa aıtyp jatsa deımiz.

Erkekterden jynystyq jábir kórgen áıelder 2017 jyly #MeToo áleýmettik qozǵalysyn bastaǵan-dy. Áıelder ádette uıat dep jarııa etpeıdi. #Men_de, ıaǵnı #MeToo dep óz basynan keshken jaǵdaıdy áleýmettik jelige osy heshtegpen jarııalaı bastady.

Amerıka áıelderiniń 56% ómirinde kemi bir ret harassmentti bastan keshken, 95% jaǵdaıda erkekter eshqandaı jaýakershilikke tartylmaǵan.

Amerıka sııaqty ındıvıdýalıstik qoǵamnyń ózinde osyndaı jaǵdaı. Bizde jaǵdaı odan beter bolýy múmkin, ásirese turmystyq zorlyq-zombylyq.

Ádette tanymal emes adamdar osyndaı jaǵdaıǵa tap bolsa, eshkim nazar aýdarmaıdy. Al bul oqıǵanyń jóni bólek. Sondyqtan bul oqıǵany qoǵam ıgiligi úshin barynsha paıdalaný kerek, ıaǵnı mundaı oqıǵalar bolmaıtyndaı, árbir otbasy sabaq alatyndaı, ásirese áıelder kúıeýlerin basyndyryp, mundaı qarym-qatynasty tózip júrmeıtindeı óz qundylyqtaryn qaıta baǵalaý kerek.

Májilis pen máslıhat depýtattary máselege nazar aýdaryp, polıııa men prokýratýrany shaqyrtyp tyńdap, Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa shuǵyl otyrys ótkizip, máselege qoǵam nazaryn aýdarý kerek. Ókinishke qaraı, munyń bári bolyp jatqan joq. Jany túrshigip, áleýmettik jelide oryndy ashýyn jazyp jatqan azshylyq bolmasa, qalǵan qoǵam qalǵyp jatyr.

Eń ókinishtisi, bul jan túrshigerlik qylmysty aqtap, baıǵus áıeldi jazǵyryp jatqandardyń reakııasy jaǵańdy ustatady.

P.S. Jańa aqparat shyqty. Bıshimbaev áıelin ólimshe etip uryp, jarty kún restoranda ustap, ólgen soń, aǵasymen birge sol jerde tamaq ishipti. Manıak pa bul ózi ne degen qanisher edi?!