Abaı Qalshabek. Qyz Qurtqanyń aty nege tarıhta qaldy?

2667

Qurtqany bilmeıtin qazaq kemde-kem. Arýdyń aty tarıhta ne úshin qaldy? Osy suraqqa jyrǵa súıenip jaýap berip kóreıik.
Toqtarbaıǵa Qudaı Qoblandydaı ul berip, ol at jalyn tartyp minip, Toqtarbaıdyń toqsan qulynyń bastyǵy Estemiske barady. Estemis Qoblandyny túrli iske baýlıdy. Bir kúni batyrdyń qulaǵyna "bir daýys kep shýlaıdy. Shýdyń sebebin Estemisten estip, qaıtsem de altyn teńgeni atyp túsirip, Qurtqany ap qaıtamyn dep, ústine saýyt kıip, janyna bolat baılap, beline sadaq ilip jolǵa shyǵady. Qoblandy bara sap, teńgeni ekige bólip ushyryp, Kóktim Aımaqqa sertin oryndaýdan basqa jol qaldyrmaıdy. Kóktim Aımaq altynmen ishin bezegen, syrty kúmis aq otaýmen qosa qyryq túıe qazyna həm qyryq qul men qyryq kúńdi qosa beredi.
Əlqıssa, Qoblandy batyr Qurtqa alyp elge qaıtady. Jolda mynadaı ýaqıǵa bolady:

"Mingen aty ala edi,
Qylshyq júndi qara edi.
Qoblandydaı batyryń
Kóshti tartyp barady.
Birneshe kún jol júrip,
Az ǵana emes mol júrip,
Ótken kúndi sanady.
Bir kúnderi bolǵanda,
Qara joldyń ústinen
Qalyń jylqy jarylyp,
Eki jaqta qalady.
Qurtqa syndy sulýyń
Kúımeden basyn shyǵaryp,
Jylqyǵa kózin salady.
Ortasynda jylqynyń
Kókala bıe jýsap tur,
Qurtqanyń kózi shalady.
Toqtatyp qoıyp kúımesin,
Aǵytyp tastap túımesin,
Shaqyryp alyp "sultan" dep,
Qoblandydaı balany,
Bıeni kórip synady:
"Mynaý jatqan kóp jylqy
Kimdiki?-dep surady.
Sonaý turǵan bıeni
Meni berseń de alǵyn,"- dep,
Batyrǵa əmir qylady."

Osy joldarda mən beretin birneshe tustar bar. Eń birinshisi Qurtqanyń kúıeýine "sultan" dep sóıleýi. Ekinshisi əli kelin bop otaýǵa kirip úlgermegen Qurtqanyń kúıeýiniń jaǵdaıyn oılaýdy bastap ketkeni. Sultan dep ardaqtaǵan arýǵa Qoblandynyń jaýaby da laıyqty bolady:

"Batyr Qoblan kúledi
Əzil aıtyp iledi:
"Basymdy oqqa baılaǵan,
Seni bersem Qyz Qurtqa,
Bir eldiń malyn alarmyn,- dep,
Ezý tartyp kúledi.
Osy jatqan kóp jylqy
Səlimbaı baıdyń jylqysy,
Janyndaı meni kóredi,
Ne surasam beredi".

Osy shýmaqtarda er men əıeldiń arasyndaǵy əzildiń ǵajap úlgisi kórinedi. Rasynda da, erli-zaıypty adamdardyń arasyndaǵy əzil óte qundy dúnıe dúr.

"Taǵy Qurtqa sóıleıdi,
Sóılegende búı deıdi:
"Tobylǵy meńdi tory atyń
Jaýǵa minip shabýǵa
Jaramaıdy bul, -deıdi.
Jan serik atyń, sultanym,
Kókala bıe ishinde
Kókbýryl qulyn bar, -deıdi,
Jan serik atyń sol, -deıdi.
Qurtqanyń sózin synarsyń,
Jylqysy bolsa aǵańnyń,
Ala kór biraq sen, -deıdi."

"Sultanym" dep erin ardaqtaǵan Qurtqanyń bul joldarda jarynyń qamyn oılaýdan bólek batyrdyń baǵasyn biletin, at tanıtyn suńǵylalyǵy qosa kórinedi. Jalpy jyrdyń basynan aıaǵyna deıin Qurtqanyń atqa minip, jaý qaıyrǵan erligi kórinbeıdi. Onyń tarıhta qalýynyń eń túpki syry, bar qupııasy Qudaı qosqan qosaǵynyń qamyn oılap, ony "sultanym" dep ardaqtaı bilgeninde jatyr.
Sonymen, Qoblandy Qurtqanyń sózine qulaq asyp, Estemisti "Qyryq nar qazynany júgimen qosa alsyn da, maǵan kók ala bıeni bersin" degen səlemdememen Səlimbaıǵa jumsaıdy. Sondaǵy Estemiske Səlimbaıdyń bergen jaýabyna qarańyz:

"Bul jiberdim qalaǵa,
Buzaý, baspaq, tanaǵa.
Arnap edim balaǵa.
Bir taıdyń nesin suraıdy
Əkete bermeı dalada?!
Bir taı túgil Qoblannan
Jalǵyz janym sadaǵa!
Qalaǵanymdy aldym dep,
Maqtanyp barsyn aldyna,
Toqtar syndy aǵaǵa".

"Bir taıdyń nesin suraıdy, Əkete bermeı"dalada degen tarmaqtarda tarpań minezdi qazaqtyń mərt bolmysy, sahı jomarttyǵy kórinedi. Mərttik pe mərttik?!

Sonymen Səlimbaı kókala bıeni Qoblandy beredi. Qurtqa bolsa kókala bıe qulyndaǵanda basynda turyp, tonyna orap baǵady. Osy sət jyrda bylaı sýretteledi:
"Altyn tonǵa orady,
Aýzyn úrip sypyryp,
Shúkir ǵyp Haqqa turady.
Arshyn basty býryly-
Qabyrǵada qanaty,
Sultanynyń jan aty".

Iıa Qurtqa sultanynyń atyna osylaı qaraıdy...
Arada biraz ýaqyt ótedi. Qoblandy jylqynyń jaıyn bilmekke jaılaýǵa attanady. Qurtqa sulý Býryldy baptap, jarynyń jaıyn oılaıdy. Býryldy qalaı baptaǵany jyrda injý marjan myna joldarmen óriledi:

"Alty jasta aqtatty,
Ózine ólshep býryldyń,
Altynnan turman qaqtatty.
At bolar dep batyrǵa
Býrylyn maqtatty.
Qurtqa sulý batyrǵa
Qaraǵaı naıza saptatty.
Almas qylysh soqtyryp,
Kúmisten qynyn shaqtatty".

Bul endi poezııanyń shyńy. Óleń be óleń?! Óleń bolǵanda kez kelgen sezine almaıtyn, úılesimine úńile almaıtyn tunyq jyr.
Osy eki arada Qyzylbas degen jurttan Qazan degen qaǵynǵan bireý shyǵyp, Noǵaıly jurtyna lań salyp, shaharyn talqandap, berekesin qashyrady. Qarańǵy túnde juzdyzdar shyǵady, el basyna kún týǵanda erler shyǵady demekshi osy zorlyqqa jany shydamaı Seıildiń uly Qaraman atqa qonady. Jolaı "maǵan serik bol" dep Qoblandyǵa jolyǵady. Qoblandy atyn Qurtqa baǵyp jatqanyn aıtyp, attyń jaıyn bilý dep Estemisti Qurtqaǵa jumsaıdy. Osy səttegi Qurtqanyń sulýlyǵy jyrda bylaı órnekteledi:

"Sonda sulý qyz Qurtqa
Sonda sulý qyz Qurtqa
Qylań etip , qylt etip,
Sylań etip ,sylt etip,
Shekede shoǵy bult etip,
Altyndy tony jylt etip,
Saýly ingendeı yńqyldap ,
Kúshigendeı syńqyldap,
Súmbiledeı jyltyldap,
Býyny túsip bylqyldap,
Altyn qalpaq dýlyǵa
Shekesinde jarqyldap,
Maqpal tósek mamyqtan,
Altyn ıek,aq tamaq,
Kóterip basyn,sóıleıdi
Estemis qulǵa bylqyldap:"

Sózben sýret salý degenińiz osy shyǵar, sirə?!
Sondaǵy Qurtqanyń Estemiske aıtqany deıdi:

"Eki saýlyq,bir qozy
Berer edim qyrqarǵa,
Dúnıedegi adamzat
Jan toıa ma ińkarǵa?
Jumsady ma sizderdi
Úıdegi býryl tulparǵa?
Duǵaı səlem degeısiń
Tulparyna jumsaǵan
Jurt ıesi-suńqarǵa.
Jəne de səlem degeısiń
Qaramandaı qurdasqa,
Zamany birge syrlasqa,
Jyly birge jyldasqa,
Jaýy birge muńdasqa.
Attyń kúni tolmaı tur,
Zor salmasyn jolbarysqa..."

Osy joldarda qanshama órnek jatyr. Bərin arshyp alýǵa shamamyz jetpeıdi. Qurtqanyń jaryna degen qurmetine qarańyz: "Duǵaı səlem degeısiń
Tulparyna jumsaǵan

Jurt ıesi suńqarǵa" nemese "Attyń kúni tolmaı tur, Zor salmasyn jolbarysqa" degen joldardaǵy qatynnyń erge degen qurmetin júregińiz sezine aldy ma?! Qatyny eki sóziniń birinde "sultanym, suńqarym, jolbarysym" dep ardaqtaǵan azamat qandaı bolady?! "Sorly, súmelekten" qulaǵy tunǵan erdiń jaǵdaıy she?! Bul endi tereń taldaýdy talap etetin tustar. Jaýǵa birge shabýǵa shaqyryp turǵan Qaramandy umytpaı, oǵan da səlem joldaǵan Qurtqanyń danalyǵyn ańǵardyńyz ba?! Jyrdy ary qaraı oqyǵan saıyn Qurtqanyń kúıeýine degen qurmetine jolyǵa beresiz:
"Jumsady ma sizderdi
Bizdeı nashar joldasqa?" Kúıeýin jolbarysqa teńegen Qurtqa ózin "nashar joldas" deıdi. Tómendeıdi. Er azamatynyń aldynda tómendeıdi. Qurtqanyń tómendegen saıyn bıiktep bara jatqany baıqalady. Menińshe, qazirgi əıel bitkenniń túsinbeı, túsine almaı júrgeni de osy. Ol tómendegen saıyn bıikteıtini. Túsinetinder bar ǵoı. Joq emes, ərıne. Biraq...
Ary qaraı Qurtqany tyńdaıyq:

"Joldasyna jumsaǵan,
Bas qurmaldyq degeısiń,
Qaraspan taýdy jaılaǵan
Halyq ıesi jolbarysqa!
Tilimdi alsa sultanym (taǵy da sultan)
Bul saparǵa barmasyn,
Bul oljadan almasyn.
Kóp jylady degeısiń
Úıdegi nashar joldasyń!"

Ózin nasharǵa balap, jaryn jolbarysqa teńegen Qurtqa beınesi kóz aldyńyzda bıiktep bara jatyr ma? Onda siz jyrdy túsinip otyrsyz...
Estemis Qurtqanyń səlemin jetkizip, Qoblandy Qaramanǵa: "Attyń 43 kúndie kemdigi bar eken. Bu saparǵa barmaımyn, bul oljadan almaımyn" degende Qaraman erkektiń bərine derlik tən minezben "E, qatynnyń tilin aldyń, óziń de qatyn boldyń daǵy"dep júrip ketedi. Bul sóz Qoblandyǵa aýyr tıedi ərıne. Er aldynda sózge synyq qyldyń dep jazyǵy joq Qurtqanyń basyn shaýyp almaqqa aýylǵa qaraı shaba jóneledi. Osy sət jyrda bylaısha sýretteledi:

"Tobylǵy atqa er saldy,
Aq almasty qolǵa aldy.
Qamshy basyp saýyrǵa,
Ekpini usap daýylǵa ,
Tobylǵy meńdi tory atpen
Qoblandy shapty aýylǵa-
Qatýlanyp,qattanyp,
Býyrqanyp,bursanyp,
Muzdaı temir qursanyp,
Qabaǵynan qar jaýyp,
Kirpiginen muz tońyp,
Ər jaq penen ber jaqqa,
Naızasyn ustap barmaqqa,
Attanbaqqa qalmaqqa.
Batyr keıip keledi,
Esh jazyǵy joq edi
Bulańdaǵan Qurtqanyń,
Sózge synyq qyldyń dep,
Eger shyqsa aldynan,
Basyn kesip almaqqa."

Bul erkektiń kóbine tən minez. Qaramannyń sózi sebep bop, Qoblandy atyn baptap otyrǵan Qurtqanyń basyn shaýyp tastaýǵa ekpindetip kele jatyr.

"Darbazaly esik-ti,
Paıǵambarda nesip-ti.
Úıde otyrǵan Qyz Qurtqa
Dúbirin attyń esitti.

《Ekpini qatty kim bolsyn,Sultanym daǵy》 desipti.

Túregelip bulańdap,
Ashyp kórdi esikti,
Kórgennen soń qamyqty.
Qus tósekte mamyqty,
Arpa,bıdaı qabyqty,
Kótere almas kedeıler
Jylyna salǵan salyqty.
Shydaı almaı,Qyz Qurtqa
Jəne de ashty jabyqty,
Jabyqtan kózin salypty.
Salsa,erdi tanypty,
Túsi sýyq kórindi,
Erge bolǵan sekildi
Bir sózbenen jazyqty.
Batyrdan Qurtqa qorqqan soń,
Tómen qarap jer shuqyp,
Óksip jylap qamyqty
Endi Qurtqa sasady,
Betinen qany qashady,
Oń etegin basady..."

Attyń dúbirinen ıesin tanyǵan suńǵyla Qurtqa. Esikten emes jabyqtan kóz salǵan saq Qurtqa. Qansha suńǵyla, dana bolǵanymen, Qurtqa nəzik jandy əıel. Qorqady həm sasady. Sasqalaqtap tura berse Qurtqa bola ma?! Ol sasyp júrip jón taýyp, aqylmenen oı tabady. Tapqan oıy mynaý:

"Sasyp júrip jón taýyp,
Aqylmenen oı taýyp,
Tútikpenen sý bergen,
Túndikpenen kún kórgen
Tórde turǵan Býryldyń
Basyn sheship alady,
Moınyna arqan salady,
Shylbyrynan jetelep,
Býryl atty Qyz Qurtqa
Qoblandynyń aldynan
Bulańdap ketip barady".

Qurtqanyń ədisi osy edi. Dana Qurtqanyń bul taktıkasynyń jemisin jyrda bylaı sýretteıdi:

"Býryldy kózi kórgen soń,
Qoblandydaı batyrdyń
Qurtqadan qaıtty azary,
Býrylǵa tústi nazary".

Əıel zatyna eń kerek qasıet te osy dúr. Kúıeýi ashýlanǵanda oılap turyp jón tabý, aqylmenen oı tabý. Shal aqynnyń "Naǵyz qatyn sol qatyn, Ər nərseni oılaýmen qatyn" degeni osy Qurtqadaı-aq bolar. Osy bir er men əıel arasyndaǵy qıyn həm qyzyq jaǵdaıdyń qalaı sheshilgenin jyrdan oqıyq:

"Qoblandy sonda sóıledi:
"Qaz jaılaýyn saz deımin,
Naýryzdan soń jaz deımin.
Aqyly joq men aqymaq,
Búıtip júrgen Qurtqamdy
Shaýyp tastaı jazdaımyn...
Qurtqadaı bolǵan minisker
Jar tapqansha talaı bar"

Qurtqa danalyqpen istegeli jatqany aqymaqtyq ekenin Qoblandynyń kózin jetkizdi. Sózben, aıqaımen emes, aqylmen, danalyqpen.
Qurtqa batyrdyń ashýy basylǵanyn bildi, sizdi. Sonda da:

"Batyrdyń sózin esitip,
Batyr janyna kelgende,
Naz qylsa da, qoryqsa da,
Qurtqa syndy sulýyń
Tómen qarap, jer shuqyp,
Óksip jylap qamyqty".

Shirkin-aı! Əıelge tən bolmys, naz ben nəziktik osyndaı -aq bolar?! Naz qylsa da qoryqsa da deıdi jyrshy. qorqyp turǵan joq. Qurtqaniki naz. Erkek súıetin, erkekti qaq bólip túsiretin naz degenińiz osy.
Qurtqanyń aılasynan keıin bas shappaqqa nıettenip kelgen Qoblandynyń qalaı ózgergenin qarańyzshy:

"Artyqshy týǵan Qurtqajan
Atyń əıel desem de,
Basqa əıel bolǵanda,
Qaýipsiz bolyp turǵanda
Keýdeden basyń keter-di.
Meniń kózim tiride
Erdiń qunyn jeseń de
Qurtqajan nege qamyqtyń
Jolbarysyń men esende.
Meni kórip Qurtqajan
qýanbasań qamyqpa.
Meniń kózim tiride
qarańǵy tún ishinen
Shyǵararmyn jaryqqa.
Osy barǵan sapardan
Esen baryp, saý qaıtsam
əıel de bolsań Qurtqajan
Han qylarmyn halyqqa"

Əıeldiń danalyǵy ashýly erkekti qandaı kúıge túsirgenin qarańyzshy, ə?!
Dana Qurtqa sonda da :

"Sizder -suńqar, biz-qarǵa,
Siz daladan kelgende,
Ajyraıyp qararǵa
Jaraımyz betińe, - dep ıile beripti deıdi...

Pikirler
Redakııa tańdaýy