Qulja men kókjal (novella)

2300
Adyrna.kz Telegram

Úlken aǵam – Qalıhan Rahmetollauly Qaırannyń rýhyna arnadym.

                                      Avtor

          Attaryn etekke tusap tastaǵan eki jigit eki ıininen dem alyp, tik qııa betke zorǵa órmelep keledi. Myltyqtaryn taıaq etip taıansa da, sýsyp jatqan qorymtas tabandaryna tııanaq taptyrar emes. Sál  joǵary kóterilgen soń qorymtastan qutylǵandaı bolyp edi, kóp uzamaı-aq jaqpar-jaqpar jalama tastar jolyǵyp, ol da adymdaryn ashtyra qoımady.

Qatty eseńgirep, qara terge malynyp kele jatqan ekeýi bir-birine qarap-qarap qoıyp, órge qaraı órshelene umtylsa da, biraz toqtap, tynystap alǵandy jón kórip kele jatqandary bep-belgili. Biraq, bul usynysty buryn aıtýǵa ekeýi de namystanady. Kúzdiń qara sýyǵynan qorynyp, Álıhan taıjaqysyn, Qoılybaı sholaq qara tonyn kıip shyǵyp edi, endigi jerde sol kıimderi ózderine sor bolǵandaı, eki ıinderinen basyp, ystyqtatyp barady.

Bular óstip yrsyldap-kúrsildep qııa bettiń orta shenine jetkende, alda ketip bara jatqan Qoılybaı tósek kólemindeı jap-jalpaq taqtatastyń ústine ytqyp shyqty.

– Áı, Álıhan! Myna tasty qarashy! Týra qoldan qıyp jasaǵandaı! – dedi ol masatty daýyspen.

Aıtsa aıtqandaı, tik tórtburyshty jalpaq tastyń beti tep-tegis, qalyńdyǵy tórt elideı ǵana.

– Bizdeı baıqustar azdap bolsa da dem alsyn dep, jaratýshy ıemiz jasap qoıǵan ǵoı, – dedi Álıhan taqtatastyń ústine shalqasynan jata ketip.

Qasyna Qoılybaı da jantaıdy.

Ol eki qolyn jelkesine qoıyp, qarasha aıynyń qarasur aspanyna kirpik qaqpaı tesireıe qaraıdy. Áldeneni oılap jatqan sııaqty.

– Osy... «Kıik mataýy» qashan bastalady? – dedi bir kezde.

– Jańa jyldan keıin. Qańtardyń on-onbesterinde. Úrker batqan soń. Sol kezden bastap kıik pen arqar mahabbat oıynyn oınaıdy. Qulja bitken qan maıdanǵa túsedi. «Úrker batqanda, taýteke tastan ushady» degen sóz sodan qalǵan.

– Osy... Ybyraı aqsaqal byltyr aıtypty ǵoı: «Bıyl úrker tasqa tústi. Qıynshylyq bolady» dep. Sol ne sóz?

– Ol kisi bilip aıtady. Sońǵy juldyzshynyń biri ǵoı. Táýelsizdik alǵaly táýir bolamyz desek, jaýyr bolyp baramyz. Kórip júrsiń,  – dedi Álıhan tereń kúrsinip, – Táýelsiz bolǵanymyzǵa  bes jyl boldy. Jumys joq. Kúıis joq. Bar malymyzdy barterge salyp bitirdik.

– Iá-á, – dedi Qoılybaı basyn kóterip otyryp, – Sen dúrildep turǵan zootehnık ediń, men jazda jumys istep, qysta demalatyn agronom edim. Endi eshkimge de keregimiz joq. Ybyraı aqsaqaldan suraý kerek edi – «Úrker jylda-jylda tasqa túse bere me?» dep.

– Úrkerdiń sýǵa da túser kezi keler áli! – dedi Álıhan.

– Ol ne sóz?

– Úrker sýǵa tússe, yrys qonady, bári durys bolady.

– Áýmın! Aıtqanyń kelsin! Qoı, turaıyq. Biz myna quzdyń basyna shyqqansha, arqarlarymyz ózenge qaraı ótip te keter.

Eki jigit taǵy da tastan tasqa tyrmysyp, sırek-sırek qýraı, butanyń túbinen tyrmysa ustap, órmeleı jóneldi. Ýaqyt bolsa sıyr sáskeden aýyp barady. Aýyldan tańerten erte shyǵyp edi, dittegen jerlerine jetkenderi –osy. Arqar, ádette, jaıylýǵa tań ata jáne ymyrt úıirile ǵana shyǵady.

Álıhannyń aıtýynsha, tańnan beri jaıylǵan arqar mynaý bıik quzdyń astyndaǵy jińishke súrleýmen Kóktal ózenine qaraı tús bolmaı turyp ótýge tıis. Byltyr ǵana ekeýi Qazan aıynda osy araǵa kelip, oljaly bolyp qaıtqan.

Iá, sol bir jolǵy ańshylyq saıattary, ásirese, Qoılybaıdyń esinen shyqpaıdy. Óıtkeni... Óıtkeni, úıirin bastap bara jatqan quljany atyp túsirdi ǵoı! Óıtip qulja atqany qurysyn! Álıhannan estimegen sózi, estimegen boqtyǵy qalmady. «Qandaı qazaq quljany atady?! Seni munyń kıesi atady!» dedi-aý, sonda!

Qoılybaı da qarsy turyp: «Endeshe, seniń syrtqy esigińniń mańdaıshasynda quljanyń múıizi nege tur?» dep edi, Álıhan: «Áı, mılaý, ol – qartaıyp ólgen quljanyń múıizi. Úıge barǵan soń kórseteıin, múıizinde on úsh saqınasy bar. Bilesiń be, ol saqınalar on úsh jasta ekendigin aıtyp tur. Arqar degen uzasa on bes-aq jyl jasaıdy. Uǵyp al, Qulja múıizi kıeli bolyp sanalady. Babalarymyz, tipti, terisin de tósenish retinde paıdalanbaǵan. Astyna tósegenderdiń erkegi belsiz, áıeli bedeý bolyp qalady dep oılaǵan. Mine, kórdiń be?!.» dep biraz jerge baryp edi-aý, sonda.

Álıhannyń ózi múıizi tup-tuqyl shibeshegin atqan edi, sonyń ózin bular eki jaqtap atqa salǵanmen, quljany ornynan qozǵaý da múmkin bolmady. Aýyldan arnaıy at saılaǵan jigitterdi ákelip, úıine zorǵa jetkizgende, qyzyq úshin tarazyǵa salyp, ólshep kórip edi, quljanyń salmaǵy bir entner, toqsan keli tartty.

Áı, sol kúni bul da aýyl jigitterin qara qýyrdaqqa bir toıǵyzdy-aý! Biraq... ne aıtary bar, sol oljasy basyna pále bolyp jabysqandaı edi! Sál sátsizdikke ushyraı qalsa boldy, kóz aldyna ıir múıiz qonyr qulja elesteıdi de turady. Áıeli azdap syrqattanyp jatyp qalǵanda da, týǵan inisi tóbelesip, sottalyp kete jazdaǵanda da, jıen qaryndasy kúıeýden qaıtyp kelgende de... álgi qulja oıyna sap ete túsedi. Múıiziniń ózin bir kisi zorǵa kóteretin úlken bastyń eki kózi alaryp, túsine de kirdi-aý, birde! Sonda qorqqanyn-aı! Shoshyp oıanǵan.

Aıtpaqshy, sol quljanyń basyn mynaý Álıhan aýylǵa apartpaı, álgi bir kórnekti sandyqtastyń ústine jaıǵastyryp ketti ǵoı. Sol múıizdi bas qańqıyp áli turǵan shyǵar. Kim bilsin, áldekim kóre qalyp, Álıhan sııaqty esiginiń mańdaıshasyna qaǵyp qoıdy ma eken? Sol quljanyń basy qoıylǵan tasty ózi de biledi ǵoı! Eger áli turǵan bolsa, úıine alyp baryp, bul da mańdaıshasyna qaǵyp qoısa qaıtedi?.. Biraq... Munyń bul isi el men jurtqa taǵy da ańyz bop ketýi múmkin. Onyń ústine «Qulja atqan Qoılybaı» degen jaman ataǵy sodan beri artynan qalmaı kele jatyr.

Bulardyń aýylynda taǵy bir Qoılybaı bar. Ony «Qara Qoılybaı» dep baıaǵydan aıtady. Al, bunyń basyna baılanǵan jaman ataq joq edi, qulja atqannan beri jabysty. Tipti, jigitter birigip arqar atýǵa shyǵyp bara jatsa, birine-biri: «Qoılybaıshylap quljany atyp júrmeńder!» dep qatań eskertý jasaıdy eken.

Álıhan da qyzyq, sol joly arnaıy ań atýǵa shyǵyp bara jatqanda quljany atýǵa bolmaıtynyn eskertpeı me?.. Qastyǵy bar ma?..

Kenetten qatar órmelep kele jatqan Álıhan «Oı, ákeń!» dep shorshyp tústi.

  • Ne? – dedi Qoılybaı ańtarylyp.

– Áne, jylan!.. – dedi Álıhan aldyńǵy jaǵyn nusqap. Qoılybaı anyqtap qarap edi, qamshy órimindeı ǵana jyp-jyltyr qarashubar jylan jaqpar tastyń qýysyna qaraı janushyryp óńmendep barady eken. Álıhan álgi jylandy myltyqtyń ushymen ysyryp, óziniń aldyna qaraı ıkemdep aldy da, moıyn tusynan aıaǵymen basa qoıdy. Sodan soń jylannyń arandaı ashylǵan aýzyna myltyǵynyń ushyn tyǵyp jiberdi.

– Endi jónińe ket, sulýym! – dedi sonsoń kóńili jaılanǵandaı bolyp. Jylan álsirep qalǵan eken, sozalandaı shubalańdap tómen qaraı jyljyp ketti.

– Munyń ne? – dedi Qoılybaı ań-tań bolyp, – Óziniń aýzy keń eken.

– Muny «myltyq aýzyn jalatý» deıdi. Bizdiń ańshy atalarymyz ańǵa shyǵarda, eger kezige qalsa, myltyǵynyń aýzyn jylanǵa jalatyp alady eken. Sonda myltyqtyń aýzy ýly bolyp, atqan ańy jalp ete túsetin kórinedi. «Myltyq aýzyn qandaý» degen de bar. Ańshylar atqan ańynyń qanyna myltyǵynyń aýzyn jalatady. Qandy aýyz bolsyn dep.

– E – e, aıta beredi ǵoı. Qazir kórermiz, – dedi Qoılybaı teris aınala berip.

Bular qojyr quzdyń basyna shyqqanda kúzdiń kúngirtteý kúni sáske túske taıańqyrap qalǵan. Serek tastardyń sazyraıǵan betterin jalap-juqtap, tynbaı soǵyp turǵan sýmaqaı sýyq jel qýrap qalǵan butalardyń álsiz sabaqtaryn dir qaqqyzady. Terleńkirep jetken eki ańshy, sýyq tıip qalmasyn dep, qalyń shalmalaryn maıyndaryna eki qaıtara orap, syrt kıimderiniń joǵarǵy túımesine deıin salyp, jaǵalaryn kóterip qoıdy. Malaqaılarynyń qulaǵyn túsirip, baýyn baılady. Quz basynda sırek ósetin qýraǵan butalar men qýraılardy syndyryp-syndyryp jınap alǵan soń, astylarynan syz ótpeıtindeı oryn saılaǵan boldy. Eki qoldary tynym tappaı is tyndyryp júrse de, búkil nazarlary quz irgesindegi jińishke súrleýde. Ázirshe qylt etken qara kórinbeıdi.

– Álıhan, – dedi Qoılybaı qalyńdap salynǵan quraıdyń ústine shyntaqtap jatyp, – Osy... Osy seniń mergendigiń tabıǵı talantyń ba, álde Júsip atańnyń úıretýinen be?

– Qudaıǵa shúkir talant bar ǵoı, árıne. Biraq, úırenbeseń, mashyqtanbasań, qur talantyń boqqa tura ma?! Óziń bilesiń, meniń Júsip atam naǵyz mergen boldy ǵoı. Qol mergen. Jaryqtyq, at ústinde turyp-aq ushqan qusty atyp túsirýshi edi. Ondaı qol mergender tym sırek jaratylady. Óziń biletin shyǵarsyń, ol kisi meniń ákemniń aǵasy ǵoı. Biraq, men sol kisiniń baýyrynda óstim de, týǵan balasyndaı bolyp kettim.

Atam meni segiz jasymnan mergendikke baýlydy. Ol kezde myna seniki sııaqty malopýlka qyryq bes somǵa satylatyn. Birtalaı aqsha. Bul da kishi kalıbrli vıntovka ǵoı. Osynyń bireýin maǵan satyp áperdi. Al óziniń ańǵa shyqqanda ustaıtyny, mine, myna vıntovka. Besatar. Durystap kózdeseń, myń qadam jerdegini qalpaqtaı ushyrady. Men osy vıntovkany atamnyń kózindeı kórip ustap kele jatyrmyn. Qaıran, atam! – dedi Álıhan tamaǵyna óksik tyǵylǵandaı, daýysy buzylyp. Eki kózine jas tolyp ketipti.

Onyń betindegi bul qubylysty baıqaı qoımaǵan Qoılybaı esine áldene túskendeı, oqys silkinip:

– Álıhan, osy sen vıntovkanyń kóp oǵyn qaıdan alasyń? – dep, bajyraıa qalyp edi, Álıhan: – Semeıdegi jer aýyp kelgen Fedor Mıhaılovıch degen orystan, – dep jaýap bere saldy.

– Osy... Osy sen orystarmen de dossyń. Áńgimeni de qatyryp aıtasyń, eı! Bala kezderiń týraly aıtshy! – dedi Qoılybaı Álıhanǵa emine qarap. – Alǵash ret arqardy qashan attyń?

– On úsh jasymda... Seksenniń shaǵaly degen jer bar. Osy ara sııaqty qıyn jer. Arqar mekendeıdi. Atam meni sonda alyp bardy. Oǵan deıin jaılaýda sýyr atyp, bergi taýda kekilik, shil, qoıan atyp júretinmin. Sen bilesiń be, bilmeısiń be, bizdiń Tarbaǵataıdyń ishki jaılaýynda Keregetas degen jer bar. Qazaq at qoıýǵa sheber emes pe! Jaıylǵan kerege sııaqty tizilgen jartastar. Alystan kóz tartady. Mine, osy jerde kishkentaı kól bar. Sonyń aty joq qoı deımin. Álde, bar ma eken? Sony suramappyn ǵoı. Ózi jazdyń basynda qar sýymen molaıady. Jaz ortasy aýa sýy azaıǵanmen, qurǵap qalmaıdy. Túbinde kózi bar. Osy kóldi saryalaqaz mekendeıdi. Jartastardyń qýysyndaǵy sarshunaqtyń inderine uıa salady. Men sonda ádeıi baryp, saryala qazdardyń birnesheýin atyp aldym. Qýanyshym qoınyma syımaı álgilerdi úıge alyp barsam, atam kórgen jerde-aq shorshyp tústi. «Bul qustardy atýǵa bolmaıdy. Etin de eshkim jemeıdi. Endi atýshy bolma!» dep, álgi oljamnyń bárin aıdalaǵa apartqyzyp tastady. Atamnyń ashýy basylǵannan keıin munyń mánisin surap edim, saryalaqaz aram qus eken. Uıasyn tek inderge ǵana emes, eski zırattardaǵy oıylyp qalǵan kórlerge de salady eken. Óziniń tumsyǵynda tesik te bolmaıdy eken. Bul da aramdyqtyń nyshany kórinedi.

– Osy... Sonda qusty qonyp otyrǵanda atasyńdar ma, álde, ushqanda ma?

– Ushyp kóterilgende nemese ushyp kele jatqanda atamyz. Atam maǵan: «Qarsy ushyp kele jatsa, keýdesine jetkizbeı kózde, kóldeneń ushsa, moıyn túpten at» dep úıretetin.

– Sen týraly aıtatyndar «Tarbaǵataıdyń arqaryn ǵana emes, kekiligin de Álıhan qyryp bitti» deıdi ǵoı.

– Buıyrǵanyn attyq qoı... Men saǵan mynandaı áńgime aıtyp bereıin. On úsh-on tórt jastaǵy kezim. Biz Qarǵyba ózeniniń boıyndaǵy  Kókjol degen jerde turamyz. Aǵam Baqashar – ferma meńgerýshisi.

Ol kezde seni eshkim bala eken dep aıamaıdy. Sabaq bitip, kanıkýlǵa shyqtyń boldy, kolhozdyń jumyskerisiń. Taýdyń saı-salasynan, Qarǵyba, Naryn ózenderiniń jaǵasynan shóp shabamyz. Bir at jegilgen shóp taraǵyshty «at taraq» deıdi. Shóp tasýǵa arnalǵan qos ógiz jegilgen arbany «yrdýan» deıdi. Men shóp máshınedemin. Oǵan da qos at jegiledi.

Bir jerde turaqtamaımyz, syǵandar tobyryndaı kóshemiz de júremiz. Tósek-oryn, ydys-aıaǵymyz arbada. Qystaýlar jaqyn bolsa, sonda baryp qonamyz, alys bolsa, dalada túneımiz.

Biz úshin eń qıyny – shóp shabý da, shóp taraý da, shómele salý da emes, oraq qaıraıtyn sharyqty aınaldyrý . Óte aýyr. Úsh bala kezek-kezek aınaldyramyz. Eki ıyqty taldyryp jiberedi. Zárezap bolamyz. Jumys ýaqyty qatań tártippen júredi. Tańerteń altyda jumysqa shyǵamyz. Túski úzilis – on ekiden úshke deıin. Úshten keshki toǵyzǵa deıin jumystamyz. Aspaz – men. Onyń ózindik sebepteri de bar. Qazir aıtamyn. Tús bolmaı, saǵat ondar shamasynda meni jumystan bosatyp, qoıa beredi. Sebebi – men qus aýlaımyn. Óziń bilesiń, Tarbaǵataıda kekilikten kóp qus joq qoı. Ár úıirinde qyryq-elýden júredi. Óte sezimtal qus. Turaǵymyzǵa jetkenshe sonyń on shaqtysyn atyp alamyn. Qystaýlarda qı kóp, ózen jaǵasynda aǵash kóp. Shelekke sýdy qaınatyp jiberip, qustardy soǵan bir-bir batyryp alyp, júnderin julyp-julyp, tazalap alamyn. Arshyp, jýyp, lezde bylqytyp pisirip qoıamyn. Tek bul ǵana emes, eger ózen jaǵasynda bolsaq, balyq ta aýlap jiberemin. (Myltyǵym men qarmaǵym árdaıym – ózimmen birge júredi). Úlken qara tabamyz bar. Balyq bolǵanda da jaı balyq emes, qazaqtar maı balyq, orystar forel, arskaıa ryba dep ataıtyn ataqty balyq. Qýyryp ta, sorpa da jasap ishemiz. Baıqaǵan bolarsyń, qoregimiz – ylǵı «delıkates».

Mine, biz osylaı ala jazdaı jumys isteıtinbiz. Jetpisinshi jyldardyń ortasyna deıin aýyl balalarynyń tirligi osylaı boldy.

– Qazirgi balalarǵa osynyń bári ertegi sııaqty kórinedi. Sol tárbıeniń esh zııanyn kórgen joqpyz. Kerisinshe, shyńdalyp, shynyǵyp óstik! – dedi Qoılybaı keýdesin kere kúrsinip, – Mergendiktiń rahatyn bala kezińnen kórgen ekensiń ǵoı...

Eki ańshy qaıdaǵy-jaıdaǵyny áńgime etip otyrǵanda, qarasur bultty qalqalap alǵan jylýsyz Kún batysqa qaraı aýnańqyrap ta ketipti. Jińishke súrleý jym-jyrt tynyshtyq qushaǵynda shubalańdaǵan kúıinde sulq jatyr.

– Men bárin endi túsindim, – dedi Álıhan tur-tuńǵıyq, tap-taza qara kózderine oı tunyp, – Arqarlar bıyl tómenge erte túsip ketken eken. Bul – qys qatty bolady degen sóz. Qarashy endi... byltyrǵydaı qazan aıynda-aq kelýimiz kerek edi. Kesh qalyppyz. Amal ne!..

Osy kezde jińishke súrleýdiń joǵarǵy jaǵynan áldeneler qarańdaǵandaı boldy. Eki ańshynyń tórt kózi ottaı janyp, súrleý boıyna qadala qaldy. Jaqyndap qalǵanda baıqady – eseıip qalǵan úsh bóltirigin ertken ólekshin men arlan eken. Ólekshin – aldynda, arlan – sońynda.

Qoılybaı myltyǵyn kezep, kózdeı bastap edi, Álıhan: – Áı, sen oq shyǵarma. Men arlan qasqyrdy atyp túsireıin. Ólekshin kishkentaılaryn ertip, jaıyna kete bersin, – dedi.

– Nege? Nege? – dep Qoılybaı kúıgelektenip qalyp edi, Álıhan oǵan: – Arlandy atyp túsirem de, qazaq jolymen saǵan baılaımyn, – dedi.

Qoılybaı myltyǵyn aldyna kóldeneń salyp, meń-zeń bop otyryp qaldy.

Qasqyrlar óz tustaryna jetken kezde-aq saılanyp otyrǵan Álıhan shúrippeni basyp qalyp edi, arlan qasqyr aspanǵa qarǵyp baryp, moıynyn astyna ala tońqalań asty. Tosyn shyqqan myltyq daýsy búkil taýdy jańǵyryqtyryp, biraz ýaqytqa deıin sol bir qaharly úndi jartas bitken qaıtalaýmen boldy. Bul daýystan shoshyp ketken ólekshin men bóltirikter qulaqtaryn tikireıtip, joǵary qarap tura qaldy da, arlan qasqyrdyń qulaǵanyn kórip, «amanymyzda qutylaıyq» degendeı, yldıǵa qaraı quldyraı jóneldi.

Qoılybaı quz basynda tursa da tynym tappaı, sulap jatqan arlanǵa eminip: – Áleke, anaý kókjal meniki ǵoı? – dep edi, Álıhan oǵan kúle qarap: –Meniń eki sóılegenimdi kórip pe ediń? – dep qarsy suraq qoıdy.

– Áı, Áleke, naǵyz jigitsiń ǵoı! – dep qaryq bolǵan Qoılybaı Álıhannyń arqasynan qaqty.

Ornyna qaıta jaıǵasqan Álıhan temekisin tutatyp alyp, aýzy-murnynan kók tútindi burq-burq etkizip otyryp:

– Men baǵana durys aıtyppyn, – dedi Qoılybaıdyń júzine oılana qarap, – Arqalardyń tómenge túsip ketkeni ras boldy. Endi, mine, olardyń sońynan qasekeńder ketip barady.

Qoılybaı bir tal shópti tistelep, qarsy bettegi quz jartastyń etegindegi dóńbektastarǵa qadala qarap sulq otyr. Álıhannyń aıtqan sózin estimegendeı nemese qulaq salmaǵandaı. Bul qylyǵyna tańyrqap qalǵan Álıhan: – Áı, sen kereń bop qaldyń ba? – dedi shydamaı.

– Áleke! – dedi Qoılybaı Álıhanǵa osharyla burylyp, – Qazaqta «syı qylsań – sypyra qyl» degen sóz bar ǵoı. Ana kókjaldy Qoılybaı atyp aldy deseń qaıtedi. Qyrttardyń bári meni «Qulja atqan Qoılybaı» dep júr ǵoı, endi «Kókjal atqan Qoılybaı» desin. Keremet bolar edi, a?! Qaljyńym emes! Shynym!

Álıhannyń júzinen kekesinge uqsas kúlki júgirip ótti de, ornynan atyp turyp, tómende jatqan qasqyrǵa qadala qarady.

– Ózi naǵyz kókjal eken! – dep, basbarmaǵyn shoshaıtty, – Jatysyn qarashy, jolbarystaı bolyp!

– Muny men attym ǵoı! Solaı ǵoı! – dedi Qoılybaı.

– Iá, sen attyń. Seniń kókjalyń. Biraq osy oljańdy maǵan baılaıtyn jóniń bar.

– Ómirimde bir atqan qasqyrymdy boılaǵanym qalaı bolar eken? Áleke?! Sen sııaqty elge belgili, kánigi ańshy da emespin. Meselim maıyrylyp, talanym qaıyrylyp qalmas pa eken? – dedi Qoılybaı.

Júzi qabarjyp, aýzy salpıyp ketipti.

– Óziń aıaq astynan sheshen bop kettiń ǵoı. Kókjalyńdy óziń al. Sen attyń. Men qaldym. Sodan bolar, aýyryp ta turǵan sııaqtymyn. Aýylǵa qaıtpasam bolmaıdy. Júr, tómen túseıik, – dedi Álıhan keıisti qabaqpen. – Ana jatqan kókjaldy óziń apar aýylǵa!

***

Ańshylar attaryna mingen soń, salqyn qoshtasyp, ekige aıyryldy. Degenmen, Qoılybaı sál uzańqyrap baryp toqtaı qaldy da:

– Áleke! – dep aıǵaı  saldy, – Kókjaldy men atqanymdy umytpa!

Álıhan oń qolyn kóterip, basyn ızedi de, aýylǵa qaraı salyp uryp jele jóneldi.

Quz túbindegi jińishke súrleýdiń ústinde jatqan óli qasqyrǵa barý úshin sonaý tumsyqty aınalyp ótý kerek ekenin biletin Qoılybaı atyn qamshylap, shoqyraq shabyspen kele jatyr. Malaqaıynyń  qos qulaǵy qara qarǵanyń qanatyndaı qalbań-qalbań etedi. Tunjyr qaralaý betine kúreńite bórtip qan teýipti. Dóńgelek kózderi jylt-jylt etip, aldyńǵy jaǵyna suǵyna, emine qaraıdy.  Ol taýdyń ıir tumsyǵyn aınalyp baryp kókjaldyń jatqan jerine jetkende, astyndaǵy atynan beter ózi qatty alqynyp qalǵan edi.

Tumsyǵynan quıryǵynyń ushyna deıin bir jarym qulashtaı bolatyn alyp kókjal aldyńǵy aıaqtaryn búkken kúıinde uzynynan sulap jatyr eken. Qyp-qyzyl kózi shoqtaı jaınap, tiri qasqyrdaı qaraıdy. Oq oń jaq ıyǵynan tıipti. Jaradan aqqan qan joǵarǵy qoltyǵynan tómen syrǵyp, tap-taqyr súrleý ústimen eńiske qaraı eki-úsh qadamdaı jerge jylǵalanyp aqqan.

Qoılybaı myna jatqan óli kókjaldan at ústinde turyp seskenetindeı. Yrsıǵan ezýinen soıdaq-soıdaq bolyp kórinip jatqan azý tisteri qandaı qorqynyshty! Jelkesinen jaýyrynyna deıingi qarakók qyldary áli de dir-dir etip qımyldaıtyndaı. Jelmen jelbiregeni ǵoı, sirá. Mynaý astyna mingen aqymaq tory aty kókjal qasqyrdyń qasynda turǵanyn sezinbeıdi-aý! Selt etseshi! Jylqy degen sezimtal, sergek bolmaýshy ma edi?! Mynaý tur súmireıip!

Qoılybaı tory atty qamshymen bir salyp jiberdi de, qaıtadan tizginin tartyp, quz jartastyń qojyr tastaryna nazar saldy. Dál osy sátte onyń esine Álıhannyń tasqa qoıyp ketken quljanyń basy túse qalǵany!

Ol erden sypyrylyp túsip, atyn tusaı saldy da, qulja basy qoıylǵan bıik sandyqtasqa qaraı órmeleı jóneldi. Dál tapty. Sandyq tastyń ústindegi qulja basy aq súıektenip, sóńkelenip qalǵan eken.

Muryn tusy sáńireıip, eki kóziniń ańǵalaǵy úńireıip tur. Jaq súıekterine jaǵalaı bitken qazqatar appaq tisteri ana jatqan kókjaldyń tisterindeı qorqynyshty emes, adam kózin qyzyqtyra, súısindire tartatyn sııaqty. Serkeniń bas súıegine uqsaıtyn mynaý bas súıekke anaý alyp múıiz qalaı bitken deseńshi! Endi bul múıiz kúni erteń-aq Qoılybaıdyń úıiniń syrtqy esiginiń mańdaıshasynda turatyn bolady! Kelgen-ketkenniń bári qarasyn bir, tamashalap!

Qoılybaı múıizdi basty zorǵa kóterip tómen túspekshi bolyp edi, shamasy jetpeıdi eken. Áýre bolam dep júrip, tastan ózi ushyp ketýi múmkin. Sál oılanyp turdy da, múıizdi basty tómen qaraı aıaǵymen ıterip, domalatyp túsirdi. Ony kókjaldyń basynyń qasyna qoıyp, qos myqynyn taıanyp, úzaq qyzyqtap turdy.

«Qoı, meniń bul turysym ne?! Kún de eńkeıip ketti. Qımyldaıyn!» dep, tory atty kókjal men quljanyń basy jatqan jerge jaqyndatty. «Qasqyrdy bóktergende shoshynyp, úrkip júre me?» dep, atty myqtap tusap, tizgindi ortasynan short túıip, erdiń qasyna ildi de, tuqyrta qańtaryp qoıdy.

Kókjal qasqyrdy kóterý de ońaı emes eken, áýpirimdep júrip ertoqymnyń artyna salýǵa ıkemdeı berip edi... Kenetten oń jaq sanyna birdeńe sart ete tústi. Jany shyǵyp kete jazdady. Bir-aq sátte dúnıeniń ne bop ketkenin de sezbegen. Biletini – qushaǵyndaǵy qasqyrmen birge qulap túskeni ǵana.

Esin jınasa, kókjal qasqyr munyń qara sanynan qapqan kúıinde sulq jatyr. Baǵanaǵy shoqtaı jaınaǵan qyzyl kózderi jumylǵan eken. «Ótirik ólgen eken ǵoı» dep kúbirledi Qoılybaı.

Qoılybaı qasqyrdyń azýyn qara sanynan aıyrmaq bolyp qansha jantalassa da, qarysyp qalǵan jaq súıekti ajyrata almady. Aqqan qan qalyń shalbardyń syrtyna shyǵyp, kúreńitip ketken.

Qańtarýly jýas torysy oqyranǵandaı boldy.

***

Shynymen sýyq tıip qalǵan ba, álde Qoılybaıdyń qylyǵyna qatty renjigendikten be, óne boıy sal tartyp, kóńil kúıi múlde tómendep, úıine zorǵa jetti. Kertaılaqty jappanyń astyna kirgizip baılady da, onyń moınynan qaǵyp, kekiliniń astynan sıpady. «Bir saǵattaı sýyp tur. Shyda. Sodan soń jiberemin» dedi attyń qulaǵyna sybyrlap. Kertaılaq ta túsingendeı bolyp, aýyzdyǵyn kemirip, basyn shulǵyp-shulǵyp qoıady.

Úıge kirerde bas kıimin sheship, mańdaıyna alaqanyn tósep edi, janyp tur eken. «Osy men shynymen-aq aýyraıyn dep turmyn-aý!» dep kúbirledi ózine-ózi.

Álıhan kirip kelgende, bir qyzy men eki uly «o-o, papamyz keldi!» desip, ákelerine qaraı lap qaıysqan. Ústel basynda ettiń qamyryn jaıyp turǵan zaıyby Bulbul ǵana oqtaýyn eki qoldap ustap, qalt turyp qalypty. Ol kúıeýiniń pás qabaǵynan oljasyz oralǵanyn birden bilip qoıǵandaı:

– Qanjyǵań qandabaǵan-aý, mergen?! – dep, istep jatqan jumysyn jalǵastyryp ketti.

– Qandandy... Joq, meniki emes, Qoılybaıdiki... Ol kókjal qasqyr atyp aldy, – dedi Álıhan zorlana jymıyp.

– Bárekeldi! Jaqsy bolǵan eken! – dedi Bulbul.

– Arqar tómenge túsip ketipti. Keshigip qalyppyz, – dedi syrt kıimderin sheshinip turyp, – Bıikte otyrǵanymyzda sýyq tıip qalǵan sııaqty, meniń dárimdi ákelshi.  Qara burysh qosyp isheıin. Sodan soń sorpalanam ǵoı.

Bulbul qos alaqanyn shapattap juqqan unyn qaqqan boldy da, tońazytqyshta turǵan araqty alyp, ústel ústine qoıdy.

Álıhan ádetten tys tez qımyldap, úlken aıǵyr staqanǵa aq araqty toltyra quıdy da, oǵan qara buryshty molynan salyp, sháı qasyqpen aralastyryp-aralastyryp, tikesinen tik turǵan kúıi juta saldy.

– Em bolsyn! – dedi Bulbul.

Jasaǵan emi janyna jaqqan Álıhan etti de jep, sorpany da iship, endi ábden sýyp bolǵan Kertaılaqty sýǵaryp, bosatyp jibereıin  dep dalaǵa shyqsa, Qoılybaıdyń áıeli Ǵalııa osylaı qaraı ushyp keledi eken.

– Áı, Álıhan, Qoılybaı qaıda? Óziń baǵana kelipsiń ǵoı. Ol áli joq! – dedi ol aman-sálemsiz.

Álıhan:

– Men aýyryp erte qaıtyp kettim. Al Qoılybaı qasqyr atyp alǵan! Sony ákele jatqan shyǵar. – dedi qabaǵyn tyrjıtyp.

– Ańǵa birge shyǵyp, janyndaǵy joldasyn jalǵyz tastap ketken degendi senen kórdim! – dep Bulbul teris aınaldy da, úıine qaraı jóneldi. Ózi birdeńe-birdeńe de doldanyp bara jatyr.

Álıhan «tfý» dep, jerge bir túkirdi de, Kertaılaqtyń qasyna baryp, ertoqymyn aldy. Sodan soń naýaǵa nasos qudyqtan sý aǵyzyp, atyn sýǵardy da, endi bosatyp jibermek bop turyp, áldene oıyna túse qalǵandaı tez toqtalyp qaldy.

Óziniń úıge oralǵanyna eki saǵattaı ýaqyt bolypty. Qoılybaıdyń  munsha keshikkeni nesi? Álde... bir bálege ushyrap qaldy ma? Qasqyr atyp ap, qýanyshy qoınyna syımaı turǵan kisi aldy-artyna qaraýshy ma edi?! Kókjal qasqyrdy bókterip, baǵana jeter edi ǵoı.

«Qoı, mynaýym bolmaıdy! Ony izdeýim kerek. Kele jatsa, qarsy ushyrarsarmyz» dep tez sheshim qabyldaǵan Álıhan ker atty qaıtadan erttep qoıdy. Ózi úıge kirip tez kıindi de, «qazir kelem» dep, asyǵys-úsigis shyǵa jóneldi.

Bul kezde kóz baılanyp, qarańǵy túsýge aınalǵan.

Tizgin tartpaı tez júrip, kókjal qulaǵan jerge jetse, qańtarýly tory at tur, sereıip-sereıip qasqyr men Qoılybaı jatyr. Júregi keýdesine syımaı atqaqtap ketken Álıhannyń esi shyǵyp ketti. Attan qarǵyp túsip, Kertaılaqty qańtara saldy da, Qoılybaıǵa jetip kelip, betine úńildi. Tonynan qymqyra ustap, julqyńqyrap kórip edi, baıqus jigittiń yńyrsyǵan dybysy estildi. Tiri eken! Álıhan qasqyrdyń Qoılybaıdy qapqan kúıinde jatqanyn kórip, onyń qarysyp qalǵan jaǵyn ashamyn dep kóp áýrelendi. Aqyry qaltasynan bákisin alyp, eki ezýin birdeı tilip tastaǵannan keıin ǵana, qasqyrdyń jaǵyn zorǵa aıyrdy. Moınyndaǵy uzyn shalmasymen Qoılybaıdyń jaraly sanyn qatty tartyp tanyp tastaǵan soń ǵana, keýdesin kerip turyp keń tynystaǵandaı bolǵan. Qany kóp ketip, álsirep qalǵan iri jigitti atqa qalaı kóterip mingizerin oılap, kóńil kúıi qaıtadan tómendep, abyrjı bastap edi, sol kezde sulq jatqan jaraly: «Basymdy kótershi! Atqa mingizshi» dep yńyrsyǵandaı boldy. Qýanyp ketken Álıhan eki qoltyǵynan tik kótergende, Qudaı dem bergendeı, Qoılybaı sol aıaǵyn jerge tirep, tik tura qaldy. Oń jaq qolyn ıyǵynnan asyra salyp ony tory atynyń qasyna aparǵanda, Qoılybaı attyń jalyna jarmasa ketip: «Kóter! Minem!» dedi. Álıhan Qoılybaıdyń sol jaq qara sanynan qushaqtap, bar kúshimen demep jiberip edi, aýyr jaralanyp, qatty qansyraǵan jigit qaırat kórsetip, er ústine dik ete qaldy.

– Jaraısyń, Qoıleke! Naǵyz jigitsiń! Er qazaqsyń! – dedi dán rıza bolǵan Álıhan.

– Álıhan! – dedi Qoılybaı álsiz daýysyn kótere túskisi kelip, – Ana qasqyrdy óziń al. Endi ony kórgim de kelmeıdi!

Álıhan ún-túnsiz júrip, jińishke súrleý ústinde jatqan quljanyń múıizdi basyn quz etegindegi dóńbek tastardyń arasyna aparyp qoıdy. Sodan keıin kókjaldy kóterip alyp, Kertaılaqqa salaıyn dep edi, ol osqyrynyp, tipti, qashyp ketýge yńǵaılanǵan soń, ony Qoılybaıdyń artyna bóktirip berdi.

Álıhan Qoılbaıdyń dym sezbes, momyn torysyn jetelep aýylǵa bettegende, jap-jaqyn jerden qasqyr ulydy. Sirá, arlanyn joqtap aınalsoqtap júrgen ólekshin bolsa kerek.

«Endi bóltirikterińdi óziń ósir, baıqus! Arlanyńdy atqan men edim! Aıybymdy keshe kór!» – dep kúbirledi Álıhan.

Ábýbákir Qaıran

 

 "Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler