«Adamnyń adamshyldyǵy - jaqsy ustazdan»

1054

«Muǵalimder qolynan ózge jumys kelmegeni úshin ustazdyq etýge kelgen joq. Kerisinshe qolynan kez kelgen jumys keletin adamdardy tárbıelep shyǵarýdy maqsat etken»

Djek London

 

Dúnıedegi mamandyq ataýlynyń tóresi – ustazdyq. Ǵylym  ıesi  ǵalym  da,  el  qorǵaǵan  batyr  da, tilinen  bal  tamǵan aqyn  da,  tegeýrini   temir   balqytqan   jumysshy  da, egin  salǵan dıqan da, mal  baǵyp   terin   tókken  shopan  da, kók  kúmbezinen  ári  ótken ǵaryshker  de  bári-bári  ustazdan  bilim,  tálim  alǵan.

Ustaz — jas urpaqty, jalpy adamdy izgilikke baýlyp, jaqsylyqqa tárbıeleıtin, bilim beretin uly tulǵa. Jalpy «Ustaz — tárbıeleýshi» uǵymy dinı ilimnen bastaý alady. Ol adamzatty ǵylymdy súıýge, tanymǵa qushtarlyqqa úndeıtini Quran Kárimniń betashar súresiniń Allany «Rabbı — tárbıeleýshi» maǵynasynda ulyqtaýmen bastalýynan kórinedi. Musylmandar paıǵambary Muhammedke (ǵ.s.) kelgen alǵashqy ýahıdiń de «Oqy, oqy, oqy…» dep bastalýy adamdy izgilikke bastaýshy ǵylym-bilimniń mańyzyn, osy ilimdi shákirt júregine egýshi ustaz qyzmetiniń mańyzyn ańǵartady. Qazaq halqynyń shákirtti ustaz aldyna aparǵanda aıtylyp, mátelge aınalǵan «Súıegi — meniki, eti — seniki» degen sóziniń astaryna úńilsek: «súıeginiń — asylynyń, rýhynyń ıesi — Alla bar, oǵan qııanat jasama, al etin somdaý, ıaǵnı bilimmen kórkeıtý ustazdyń isi» degen tuspal bar.

Qaı zamanda bolsyn, ustazdarǵa qurmet joǵary bolǵan. Búginnen nemese kesheden ǵana uly mamandyq ıelerine qurmet kórsetilip kele jatqan joq, yqylym zamannan beri ustazdyqtyń shoqtyǵy bıik tur. Ustazǵa qurmet kórsetý – bilimge qurmet kórsetý. Bilimdi qurmettemegen, ustazyn qadir tutpaǵan shákirttiń ǵylymda nátıjege qol jetkize almaıtyndyǵy, qol jetkizse de, tıisinshe kádege asyra almaıtyndyǵy qasıetti Quranda da jazylǵan. Tarıhta aqyl-parasaty mol tulǵalardyń kópshiligi ustazyna erekshe qurmetpen qarap, árdaıym bir izetpen eske alǵany málim. Aıtalyq, Eskendir Zulqarnaıyn – Arıstoteldi, Abylaı han – Tóle bıdi, Shákárim – Abaıdy, Jambyl – Súıinbaıdy ózine aqylshy ári ustaz tutqan. «Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy» degendeı, olar ózderiniń ómirde baǵyndyrǵan zor asýlaryna ustazdarynyń sińirgen eńbegi kóp ekenin jaqsy túsingen. Máselen, Eskendir Zulqarnaıyn óz ustazyn «Men ustazyma ákemnen kem qaryzdar emespin. Ákemnen ómirdi alsam, Arıstotelden sol ómirge kerektiniń bárin aldym» dep eske alatyn bolǵan eken.

Sonymen qatar, Ál-Farabı babamyz «Bir árip úıretken ustazǵa qyryq jyl qyzmet qylsań da artyq emes» dep onynshy ǵasyrda aq bárin aıtyp tastapty. Oǵan «Mekteptiń júregi - muǵalim» degen Ybyraı ustazdyń aıtqanyn qosyńyz. Maǵjan Jumabaev: «Alty alashtyń balasy bas qossa, tór - muǵalimdiki. Árbir eldiń keleshegi mektebine baılanysty» deıdi. «Temir kanler» atanǵan Otto fon Bısmark «Mektep salýǵa aqsha aıaǵan memleket - túrme salýǵa májbúr bolady» depti. Bilimniń nári men ǵylymnyń shyńyna jeteleıtin, adamgershilik pen patrıotızmge baýlıtyn, óner men tárbıeni sanaǵa quıatyn muǵalimderdiń eńbegin barlyq halyqtyń moıyndaıtyny anyq.

Tipti, ustazdarǵa arnalǵan ataýly kúnniń shyǵý tarıhy da qyzyq. 1965 jyly 29 qyrkúıekte Keńes Odaǵy Joǵarǵy Keńes Prezıdıýmy Jarlyǵymen muǵalimder kúni qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisi dep bekitildi. Ustazdar kúniniń álemdik deńgeıde atalyp ótýine muryndyq bolǵan Birikken Ulttar Uıymy. Bul kúnge 1966 jyl 5 qazanda Parıjde ótken muǵalimderdiń mártebesi týraly arnaıy úkimetaralyq konferenııa tarıhı negiz saldy. Nátıjesinde IýNESKO men Halyqaralyq eńbek uıymynyń ókilderi «Muǵalimderdiń mártebesine qatysty usynystar» qujatyna qol qoıdy. 1994 jyly IýNESKO usynysymen 5 qazan – Búkilálemdik muǵalimder kúni dep jarııalandy. Sodan bastap 5 qazan - muǵalimder, oqytýshylar jáne bilim salasynda eńbek etip júrgen barlyq qyzmetkerlerdiń Dúnıejúzilik kúni.

Qazir álemde ustazdar kúni júzden astam elde atalyp ótedi. Alaıda, BUU sheshimine mán bermeı, óz bilgenderimen júrgen elder de barshylyq. Mysaly, Albanııa 8 naýryz, Soltústik Koreıa 9 mamyr, Ońtústik Koreıa 15 mamyr, Vetnam 20 qarasha, Úndistan 5 qyrkúıek, Qytaı 10 qyrkúıek, Argentına 11 qyrkúıek, Taıvan 28 qyrkúıek (Konfýıdiń týǵan kúni), Polsha 14 qazan, Brazılııa 15 qazan, Túrkııa 24 qarasha kúnderin belgilegen. 1994 jyldan bastap Reseı, Ázirbaıjan, Qyrǵyzstan, Moldova, Armenııa jáne Estonııa 5 qazanǵa kóshti. Ózbekstan óz ustazdaryna 1 qazan kúnin basybaıly bekitip bergenimen qoımaı, demalys kúni dep jarııalap tastady. Qazaqstan jáne Belorýs, Latvııa, Ýkraına muǵalimder kúnin qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde atap ótedi.

Ár eldiń ózderi úshin qurmetti tulǵanyń týǵan kúni nemese mańyzdy oqıǵasy bar. Italııa memleketi keminde 12 jyl muǵalim bolǵan azamattaryn «memleket pen urpaq úshin eńbek etti, psıhıkasyna salmaq túsirýge bolmaıdy» degen jeleýmen óte jaýapty sharýalardan bosatqan kórinedi. Pensılvanııa ýnıversıtetiniń ǵalymdary 1972 jyly mektep ustazdarynyń eńbegin joǵary kúızeliske alyp keletin órt sóndirýshi, ushaqty synaqtan ótkizýshi syndy manandyqtar qataryna qosý kerek ekenin málimdegen. Japonııanyń ımperatory Sıova ózinen keıingi eń úlken jalaqyny ustazdarǵa taǵaıyndaǵan.

Qaı zamanda da qoǵam ustaz mártebesine selqos qaramaǵan. Óıtkeni, ustaz uldy ǵana emes, tutastaı ultty tárbıeleýshi. Bir aıta keterligi, sońǵy ýaqytta bala oqytyp, pedagog bolýdan, keıingi jas býyn basyn alyp qashady. Ózi ustazdan tálim alsa da, keleshegin bilim-ǵylym salasymen baılanystyryp elestete almaıtyndar qatary kóbeıgeni sózsiz. Nege? Ár muǵalim óz izbasaryn daıyndap shyǵarǵysy keledi. Biraq jastar arasynda osy jolǵa bet buratyndar sany jyldan jylǵa azaıyp barady. Olar óz oıyn «bolashaqta qajetsiz mamandyq» degenmen túsindirgisi keledi. Ýaqyt dáleldegendeı, densaýlyq pen bilim máselesi qaı zamanda da qajettiligin joıǵan emes. Bálkim, zamanaýı tehnologııalar damyp, jer betindegi adamdar densaýlyǵy rettelip, dárigerler qajetsiz bolyp qalýy múmkin. Biraq ustaz ornyn eshkim basa almaıdy. Qaı zamanda bolsyn, árip úıretip, qolǵa qalam ustatatyn jannyń qajettiligi joıylmaq emes. «Ustazsyz shákirt – tul, shákirtsiz ‒ ustaz tul» degen osyny ańǵartady.

Al, bizdiń Qazaqstanda bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda muǵalim ımıdjin kóterý, onyń jaǵymdy beınesin qalyptastyrý jáne turaqtandyrý ózekti másele retinde «Pedagog mártebesi» taqyrybymen arnaıy bólim qarastyrylǵan edi. Sol másele, 2019 jyly 31 jeltoqsanda Memleket basshysy «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasyna qol qoıýmen sheshimin taýyp jatyr. Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov 2020 jyly «Pedagog mártebesi týraly» zańdy iske asyrý kezeńine kóshý bastalatynyn málimdedi. Jalpy zań 21 baptan turady jáne jarty mıllıonnan asa ustazdyń jumysyna qatysty «Pedagog mártebesin» aıqyndaıtyn Zań negizi tórt baǵytty qamtıdy: ustazdardyń quqyqtaryn keńeıtý jáne ózine tán emes jumystan bosatý, júktemesin azaıtý; muǵalimniń qyzmetine qoıylatyn talaptardy kúsheıtý; materıaldy emes stımýl tetikteri; materıaldyq yńtalandyrý. Osy arqyly kóz ushynan ǵaıyp bolyp bara jatqan Ustaz statýsy jańǵyryp, pedogog mártebesi qalyptasyp jatyr.

Bilikti ustaz sapaly bilimniń negizi ekendigi bárimizge málim. Al bilimimizdiń damýy ol ekonomıkamyzdyń damýymen tikeleı baılanysty ekeni daýsyz. Memleket tarapynan muǵalim mártebesin kóterýge tıisti sharalar atqarylyp jatsa da, ony ary qaraı damytý qoǵamnyń jáne ustazdyń óz qolynda. Árbir ustaz: «Qyryq jyl muǵalim bolsań da qyryq bes mınýttyq sabaǵyńa tııanaqty ázirlen», - degen qaǵıdany umytpaý kerek. Qazirgi zamannyń muǵalimine qoıylatyn talaptar: muǵalim jeke kózqarasy bar jáne sony qorǵaı biletin jigerli tulǵa jáne maman ıesi bolý kerek; muǵalimniń pedagogıkalyq oılaý qabileti ǵylymı túrde qalyptasýy tıis; muǵalim bilim negizderin óz betinshe oqyp, úırenýge, oqýshyny baýlaýǵa mindetti; muǵalim – pedagogıkalyq úrdiste balamen yntymaqtasa qyzmet etý kerek; pedagog ár ýaqytta óz bilimin tolyqtyryp, shyǵarmashylyǵyn arttyryp otyrýǵa mindetti nemese franýz pedagogi Jýber aıtqandaı «oqytý degen eki ese oqý».

Muǵalimniń bedeliniń kúsheıýine ata-analar da tikeleı at salysý kerek. Qazir kóptegen ata-analar balalarynyń sózin sóılep, muǵalimderdi kemsitip otyrady. Bul jerde olar mádenıettiligin, sanalylyǵyn kórsetýi tıis. Ustazben bir kún ǵana emes, kúndelikti araqatynasta bolǵany abzal. Óıtkeni elimizdiń erteńi – keleshek urpaǵymyzdy tárbıeleýde olardyń eńbegi zor ekenin umytpaǵanymyz jón. Jańadan oqý ornyn bitirip kelgen jas mamanǵa pedagog qaýymy da, ata-analar da qoldaý kórsetse, ustaz da óz-ózin damytyp, bilimin jetildirip otyrsa, bul olqylyqtyń da orny tolar.

Qoryta aıtqanda, muǵalim – eldiń bolashaǵyn kórkeıtip, rýhyn bıikke kóteretin, jas urpaqty tárbıeleıtin jaýapkershiligi mol kıeli mamandyq. Bilim qyzmetkerleriniń I quryltaıynda Elbasymyz: «Bolashaqta eńbek etip, ómir súretinder – búgingi mektep oqýshylaryn muǵalimder qalaı tárbıelese, Qazaqstan sol deńgeıde bolady», ‒ degen edi. Demek, qaı zamanda bolmasyn ustazdyń mártebesi joǵary. Myń ǵasyr ótse de ustazdyń aty jáne «ustaz» degen uǵym ólgen joq. Óıtkeni qaı dáýir bolmasyn, ol qoǵamǵa ustazdyń eńbegi kerek. Ár tańnyń atysy men ár kúnniń batysy óziniń emes, sizdiń qamyńyz úshin qamyǵyp júretin árbir ustaz ataýly jandardyń eńbegin uly demeı ne deısiz.

Danat Janataev, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń doenti, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdanty

Aıkerim Kesıkbaeva, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń magıstranty

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy