Jasandylar mekeni

968
Adyrna.kz Telegram

Qazaq qarasóziniń qunaryna boılaǵan kósheli qalamger, ustaz, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti, jýrnalıstıka fakýltetiniń professory,  kásibı jýrnalıst Káken Qamzınniń "Jasandylar mekeni" shyǵarmasyn nazaryńyzǵa usynamyz, qadirmendi oqyrman!  

JASANDYLAR MEKENI
        (Áńgime)

         Qudanyń qudyreti, saıtan alǵyr, bizdiń aıaqtyń da baspaıtyn jeri joq. Aqyldyń keni basymda emes, eki tabanymda ma, qalaı ózi? Bet aýǵan jaqqa jeteleı beredi. Mynaýymyz – álgi kúnbatys oramyn býyp alǵan baıaǵy Tastaǵymyz ba? Áste tanymaı qaldym. Osynyń ózi anaý jyldary alys-berisi ádepkileý, uzaı ketse, on somnyń múlkine sylqııa toıynyp, alaqanǵa shart-shurt túkirisken qarataban  saýda alańy emes pe edi.  Eki attam jerdegi aǵashtan qıylǵan ejelgi restoraııań qaıda? Izim-ǵaıym. Qol sozymdaǵy «Qyzyl tý» plastmassa  oıynshyq zavodyńyz álde bank, álde Altel, álde lombard, álde sán atelesi me, áıteýir, álem-jálem birdeńe. Zerger balǵasyndaı birqalypty tyq-tyq etip jatqan tramvaıyń men shoıyn jolyń qaıda? Siz tanymas, sizdi elemes beımaza shahar, eki  ıininen demalǵan bógde  aýdan, bezek qaqqan beıtanys jandar. Ony aıtasyz, saýda-sattyq saýyp júrgen baqalshy-bazarshylardyń ózi baıyrǵy, jyǵa tanys shyraıynan jurdaı. Ne derińiz bar, sol qaptaldaǵy jaımalarda qustyń sútinen basqasynyń bári ıin tiresip tur. Oń jaǵyńyzdaǵy pavılondarda –   kóksegenińizdiń  myń bir túri, mıllıon bir nusqasy. Eki-úsh mıllımetr qurysh buranda kerek pe, ánekı; úı-jaıyńyzǵa boıaý-soıaý qajet pe, mine, jatyr; yshyqynyp-kúshengen  neshe túrli zyr-zyrǵa zárýsiz be – mańdaıynan shertip ala berińiz. Kók júzinde qydyrystap bara jatqan  qazbaýyr bultty jetelep kel deseńiz de, marhabbat, dep qarap turady jaıma taýar ıeleri. Qoı dep jatqan pende joq.  Ana Tóle bı kóshesine eńkeıgen jaǵy – gúl baǵynyń naq ózi. Bazardyń  anda shap, munda kel qýaıaqtary  shahar jurtshylyǵynyń dúrııa kóńilin jeliktire-jelpindire, hosh ıisti floranyń ondaǵan túrin jaınata jaımalap tastaǵan.

- Shyraǵym, myna   raýshanyń  qanshadan  ózi?  Baǵasyn   jazyp   qoımaısyń  ba? - dep jatyr qasymnan «pardon, pardondap» janaı  ótip bara jatqan jigit aǵasy. Ishimnen keshirińiz dese, ishi kebe me,  álde bylaıǵy jurtqa kósheliligin ańǵartqan syńaıy ma dep  tyrysa qaldym.

- Tek siz  úshin   básin   túsirip  bereıin. Qyzyl  raýshannyń  bir  taly  bir  myń bes júz, Gollandııadan aldyrttyq, sizge myń teńgeden.

-Shyraǵym-aý, ózimizdiń raıhanymyz qaıda?  Qaptap  turýshy edi. Ne  bop  barady ózi!?  Ship-shikárnyı  dúnıeni qýsyrǵan, zatyńdy uraıyn, ana  blıadanosetiń úrim-butaǵy ǵoı. Jaraıdy, bes talyn oraı sal. Áı, toqta, toqta, mynaýyńnyń ıisi qaıla? I-i-m-i-p. Dym joq.

- Iisti qaıtesiz,   aǵasy.    Sorty   sondaı.  Onyń     ústine    Nıderlandtan   ólip-talyp jetkenshe, gúl turmaq shoý-bıznes juldyzyńyzdyń pushpaǵynda da ıis qalmaıdy. Dıffýzııa. La vie a une couleur différente, des odeurs différentes.

         Men tek turmaı myrs ete tústim. Osy kúngi saýdagerler myqty-eı: dúdamal bıznesti de, qarapaıym fızıkańdy da tyrdaı jalańash qylyp  sheshindire salady. Franýzshańdy da uryp tastaıdy.

         Beıtanysym taıyp jyǵylardaı taıanysh izdep jan-jaǵyna apalaqtaı qarady. Meniń ústi-basymdy bir sholyp ótti. Júzinde otyz mınýt burynǵy «pardonynyń» izi de qalmapty. Ne deıin, tilim jetkenshe túsindirip jatyrmyn. Qaıta, shúkir deńiz, bes-alty jyldan keıin onlaın ıisti mise tutasyz. Myna inińiz tirshiliktiń túsi basqa, ıisi bımálim deıdi.

- E-e, sol  ǵana  ma. «Alataýdyń  ushar  basynda otyryp áýlıesiný – ońaı, bazarly

jerde sheneýnikshe shikireıý – beıádeptilik» degen osy. E-e, a-a, bunyń bárin qaıdan bilesiń,  osyndaǵy saýdagerlerdiń dıleri emespisiń,  dál  osy jerde sendeı bir jalbyrshashqa jolyǵarymdy ishim sezip edi. Bylaı taman júrshi. Araq ishesiń be óziń?

         Qyzyl gúl qushaqtaǵan adam «sizdi» qoıyp, birden «senge» kóshti, ejelgi tanysyndaı bilegimnen myta, úıirip áketip barady.

 - Ońbaıyn. Tatyp almaımyn.

 - Zatyń nashar jigit ekensiń.

 - Áý, aǵasy, bunyńyz qaı sasqanyńyz, aıbym ne?

  - Ishpeıtin adamdy sýqanym súımeıdi.

  - Jastaý kezimde túbin túsirgem. Bertin kele qoıyp kettim.

  - E-e,  solaı  deseıshi. Qoımaý  kerek edi. Qoıyp  ketkender –  zoryǵar jerin dáp basa

almaıtyn mılaýyttar.

 - Al ózińiz júz grammǵa qalaı qaraısyz?

 - Atama. Tatyp almaımyn. Biraq  bórtińkirep  júrgen kisilerdi keremet jaqsy kórem.

Aqkóńil, aqpeıil, aqjarqyn. Edil men Jaıyq. Meniń atym Danyshpan. Óziń she?

  - Biz be, biz Rýmı degen qazaqpyz.

  - A-a? Rý-rý, Rýmı? Oralman emespisiń?

   - Joǵa. Osy jerdiń qazaǵymyn. Myna saýalyńyzda astar bar sııaqty.

   - Jo-jo, esh podtekst joq. Jáı, atyń da, sharfyń da, shlápiń de birtúrli eken.

         Meniń atymda ne sharýasy bar-eı, óziniń jekemenshik esim-soıy ońyp turǵandaı. Degenmen ishim qylp ete qaldy. Myna kisiniń boıynan ushyp-qonǵan qııal-sııalǵa dem salar bir shalyqtyń  elesi jylt etkendeı me ózi. Osy kúni kesheler ǵana gastrolden oraldym. Tájik jamahırıatynyń Dýshanbesinen.  Álde telearnalardyń birinen kórip qaldy ma? Áı, qaıdam, bundaı kisiler kók jáshiktiń mańyna áke deseń de jýı qoımas. Degenmen jatyń túgil jaqynyń bilmesti túısigimen tap basyp turǵanyn qaıtersiń.

         Qoıshy sol, ne aıtary bar, ózin eki orap alatyn meni shyr aınaldyryp, áketip barady. Bastabynda qaltaqaǵar-ıpach shyǵarsyń-aý degenmin. Beker-aý, tegi. Úıdegi shalaqazaq bıbimniń: «Saǵan  Mılan ne, Rıo ne, Parıj ne, London ne, Almaty ne,  bon vivant oqshash ısklıýchıtelno ózińniń zadnıańa prıklıýchenıe ıskat ıtásiń bıt», - degen sózin ádette  áriden qaǵyp tastamaı, beriden maquldaı salamyn. Áıel zatymen tájikelesip ne opa tabasyń. Al, ishimdi áste bermeımin, ónerken adamnyń qylyǵy kádimgi zınaqor tirshiliginen ne aıyrmashylyǵy bar dep salamyn. Osy qaısymyzdyń tuńǵıyǵymyz adamılyǵymyzben aýyz jalasyp jatyr? Ár uńǵydan  keý-keýleı kep, tý-tý túpkirińnen uıa salǵan qańǵybas-qańǵalaqtyń bári RAS shirkinniń ózi me eken. Budan basqa da syrtqa shyǵarmas utqyr ýájim tórimde tógilip tur: júrgenge jórgem iliger me eken, bálkim, bul kisiniń bir-eki hromosomy artyq shyǵar, ańysyn ańdap baǵaıyn.

         Túpki oıym ózime aıan. Ynjyq emespin, áýestigim basym, táýekelshilmin desem de jarasymdy. Ózimizdiń konservatorııa professory Tólepbergen Ábdirash aǵamyz qolyma dırıjer taıaqshasyn alǵanda, on segiz myń ǵalamnyń taǵdyry óz qolymda turǵandaı órshelenem, o dúnıe men bu dúnıeniń mejesin tas-talqan qylyp jibergim keledi deýshi edi. Al, men baıqus  basqa álemge nesin jaltaqtaıyn, óz búıirimdegi alapat pen bylyq jeterlik deımin. Azap servısine baryp mańdaı tireımin. Áıteýir, kóringenge juǵysa ketýdiń ony-muny syltaýyn tabýdan basqa ne deısiz. Úıirsekpin. Ol, ras. Sener dosyń, arqaǵa qaǵar jan joldasyń  bolmaǵan soń, súıtpeı qaıtesiń. Drama artısi de, sýretshi de emespin topyrlaǵan tobyr ishinen obraz qaǵatyn. Myna qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrymda júz adamnyń tirshiligin keshemin, júz adamnyń qaı-qaıdaǵysymen birge týamyn, birge ólemin. Jan dúnıeńniń alaquıyn bezeginen, alasapyran aranynan arashalar ne deısiz ǵoı? Ol baǵzydan belgil –  ajal ǵaıyp, taǵdyr ǵaıyp. Biraq biz syqyldy pıano mamanyna da tap osyndaı obrazdar jınaǵy kerek-aý, sirá dá. Árirekte kún keshken uly dáýlesker mýzykanttar sóı deıtin. Iá, sonymen bul buldyryqtan nesine sekem alam, qalta toly aqsham joq, jaıylyp jatqan jaǵdaıym jáne joq, sonan soń ǵoı emin-erkin qatarǵa qosylyp kele jatqanym.

         Sol, ıá, qadamymdy erine sanap kele jatyrmyn. Kúnine on myń qadam jasaý kerek deıdi bilgishter. Eseptep kelem. On, on bes. Jıyrma... Qadam emes endigim. Qol jaıyp otyrǵan qaıyrshy sany. Tap-taza, shetinen kórmege qoıardaı jutynyp otyr. Jadap-júdegen eshqaısy joq. Ánekı, múlgigen sábıin aldyna tańyp alǵan syǵan kelinshegi júr zyr qaǵyp. Áne-mine degenshe meniń qolyma jarmasty kelip, odan keıin Danyshpan aǵamydy shyr aınaldyrdy.

         Tabıǵat pen taǵdyr yńǵaılas dep jatyr ánekı. Dákeń alaqan ashýshy kelinshekti janyna jolatar emes. Aýlaq, ármen ket dep júr. Myna jaqqa da qarap qoıamyn, baıannyń da, saksofonnyń da sandyqshasy – tıyn-teben jınaqshasy. Qolma-qol bank. Muńǵa batyrar, muzdaǵyńdy eriter kertolǵaý da, alpysynshy-jetpisinshi jylǵy  jelkildek hıttar da osynda. Skrıpkań da, baıanyń da, saksofonyń da áýdemjerlete syzyltady-aı kelip. Áýezi qaıyr-shaıyr dámeden góri ótken kúndi ańsaý ma, keshegimen qosh aıtysý ma sabazdaryńnyń? Et júregińdi ezedi, syzdatady kelip, syńsıdy kelip.  Tilenshi demekshi. Osyndaı ári júdeý, ári teperishteý kórinisti  London, Berlın, Nıý-Iork kóshelerinen de talaı kórgenmin. Biraq Almatymnyń adamy ǵana emes, qustary da súramshaqtyqty kásip qylyp alǵan ba dep qalasyń. Adamynan juqqan-aý, shamasy. Ár aıaldamany ıemdenip, ár júrginshiniń sońyńnan jorǵalaı bezek qaqqan kógershinderdi aıtamyn. Sýyqtorǵaılaryń ol – anaý. Tusaýyn úzerdeı. Eseptep  kelemin. Ólshep qoıǵandaı, ár on bes metr saıyn – bir-bir qaıyrshy. On bes shaqty. Meniń kózim osylar qataryn terip kele jatqanyn ańǵara qoıǵan Danyshpan aǵamyz:

         - Bular margınal da, lıýpmen de emes, shaǵyn bıznes ókilderi, - dedi.

         - Aǵa, keshirińiz, sizben selfı jasaýǵa bola ma? – dep ushyp túregeldi qara kózáınegin

jalmajan sheship tastaǵan ári zaǵıp, ári saksafonshy bıznesmen.

         - Qaısymyzben? – dedim sasqalaqtap.

         - Sizben, - dep meni nusqady. Jazbaı tanyp tur. Bas ızeı saldym.  Meniń myna quryp

ketkir  tanymaldyǵym kimge dári, ózime de, ózgege de bereke bere qoımas. Sonan soń deımin de: osy tanysań da, tanymasań da bireýdiń qasyna tura qalyp sýretke túsip qalý ne ǵadet? Erterekte qatar oqyǵan bir sýmaqaı áriptesim eń quryǵanda  tarıh betinde óstip qalý kereý deýshi edi.

- Mynalar seni   qaıdan   tanıdy,  bir   gáp   bar-aý,  á?  Ana   syǵannyń  qatyndaý kelinshegi  seniń appaq alaqanyńdy ári syzǵyshtap, beri syzǵyshtap turyp aldy ǵoı. Ne tapty?

- Qaı bir   gáp  deısiz, mana  ózińiz aıtqan shlıapanyń kesiri ǵoı.  Bular  basqa emes, bas kıimińe qaraıdy. Myna syǵan qyzyna siz de múbárák saýsaǵyńyzdy ustatsańyzshy. Bal ashyp bersin.

- Aýlaq júrsin.   Bal    ashyp  berem   dep  kóz  janary  ishi-syrtyńdy tergen  bul

jytqyrlar bútkim energııańdy syǵyp alady. Sózi satýly ǵoı  bátýasy  arzan haıarlardyń.

- Onda men sizge myna bir óleńdi aqysyz-pulsyz, tegin bereıin:

                                             San oıdyń sanamda kóp saýaly bar,

                                             Qańǵybas – kezbe tirlik maǵan unar.

                                             Almaty qansha jumbaq bolǵanymen,

                                             Arbat dep atalatyn alańy bar.

                                             Qajytqan qaıqań ómir, úı tirligi,

                                             Kóremin esalań men «súıkimdini».

                                             Munda bar alastaıtyn syǵan áıel,

                                             Munda bar mýzykanyń sıqyrly úni.

- Jón-aq eken. Bizdiń  bozbala  kezimizde  Almatynyń   Arbaty  basqa tusta edi. Ne

deriń bar, bastyń aıaqqa, aıaqtyń basqa shyqqan zamany ǵoı. Bas   demekshi, sabanshash  úsh   qyzym   bar  edi,  qazir  úsheýi  úsh   jaqta.  Biri  Izraılde,  biri Túrkııada,  biri Avstralııada. Bári otbasyly. Jatqa ketken jatbaýyr. Kúıeýbalalarymyzdyń biri joıyt, biri túrik, biri aǵylshyn. Ne deıin endi.  Óz qolymyzdan uzattyq. Kóregen áıelim dál osylaı bolaryn kúni buryn bilipti-mys. Jibermeıik, bermeıik, kese kóldeneń jatyp alaıyq desem, jazymyshtan ozymysh joq, aldyn ala shotqa qaǵylǵan Jasaǵan ıemniń  algorıtmi dep boı bermedi. Jıenderimdi áli kórgem joq. Bul da Qudaıdyń buıryǵy, jaratqannyń uıǵarymy shyǵar...

         Ańdap kelemin, Danyshpan aǵamyzdyń monology ózimiz biletin jón-joba, qyńyr-qısyqty qıystyrýdyń aınalasy. Birde oıǵa, birde qyrǵa tartady. Ezilý de emes, qamyǵý da emes.  Jalyǵý, sóz jamylyp damyldaý. Maǵan salsa, uzaq-sonar toryǵýyn montajdap tastar edim. Laǵmandaı sozylǵan aǵyl-tegilin tile-tile salmasqa ne? Tipti fermata qoıyp jibersem de bolar edi. Degenmen bóten de bógde sózdi elegen de saýap, ár tirshilik ıesiniń arǵy-bergi zary uǵar kókeıge, tyńdar qulaqqa zárý. Meniki de sol nıetten basqa ne dersiz?

- Eskirgenimdi, tozǵanymdy    sezbeppin.  Qyzdarym    bar   dep,   maldanyp júrip-

pin. Jurtta qalǵanymdy, oqshaý otyrǵanymdy osy kúni anyq bildim. Biraq ózimdi asa baqytttymyn degim keledi. Oıǵa alǵanymnyń kóbin tııanaqtadym. Oryndalmaı qalǵany bolsa, ol da jaqsylyq. Basqalar qolǵa alsyn. Bárin kórdim. Ayny da, táttini de. Odan artyq ne baqyt kerek. Tipti jalǵyzdyqtyń ózi maǵan shapaǵat bop kórinedi. Baq pen sor qatar júredi. Ekeýiniń qol ustasyp kele jatqanyn óziń de baıqamaı qalasyń. Jaman syryn aıtam dep, shyny aıtady. Túsimde ómiri aıaq baspaǵan Avstralııany kórem. Ylǵı qaltaly kengýrýdy bir úıir dıngo tyrqyratyp qýyp bara jatady.

         Býynym quryp, óne-boıym dir ete tústi. Endi shynymen seskeneıin dedim.  Sezdi me, ańǵardy ma myna kisi – bilmeımin, eńsemdi dereý tiktep aldym. Ǵajap-aý, ǵajap.  Osy túneý kúni ǵana Okeanııany, Jańa Zelandııa, Avstralııany sharlap qaıtqanmyn.

- Ánebireý kólikjýymnyń   qasyna   taıap  baryp   sóıleseıik, -  ájim   aıǵyzdaǵan

kóne trotýarla qaptaldasa qadam basqan meni Danyshpan aǵamyz  jáne sózge tartty. -     Sovremennaıa fızıka, bıologııadan habaryń bar ma?

Men  ne deıin, aǵymnan jaryldym.

         - Mekteptiń aınalasy ǵoı bizdiki. Akýstıkaǵa eptegen jaqyndyǵymyz bolmasa.

         - Óziń parashıýtpen sekirip kórdiń be?

         - Qudaı saqtasyn. Arly-berli ushaqpen sandalys qoı bizdiki. Ózińiz she?

         - Men  de  óziń sekildimin. Bıiktikten  záre-ımanym qalmaıdy. Qorqaqtyń tap  ózimin.

Jer úıde turamyn sondyqtan. Degenmen bismillá, rahman rahım dep baıqap kórý kerek edi. Eksperıment jasap. Al, shahtaǵa, jer astyna túsip kórdiń be? Quldılap kep ketesiń. Odan qoryqpaımyn.

         - Esesi bir emes pe?

         - Jo-o-o, tómenge syrǵý ońaı. Alqynbaısyń.

         - Al, kóterilerde she?

         - Iá,  onysy  bar.  Degenmen   jer  beti  shapaǵatty  emes  pe.  Ǵaryshkerler  de  ózi  baýyr  basqan planetasyn saǵynbaı ma? Osy Adolf Býtenandt degen kisini bilemisiń?

         - Onyńyz kim edi taǵy?

         - Nemis  bıohımıgi.  Feromon  qubylysyn  ashqan. Máselen, torıbon  degen  feromon

úreı týǵyzyady. – Danyshpan aǵamyz bet-júzimnen áldene tapqysy kelgendeı súzile qarady da basyn shaıqady. – Meniń kóripkelim osy joly múlt ketti-aý deımin, maǵan jolyǵar jigit sen emes syqyldysyń. Boıyń men saýsaǵyń ǵana uzyn. Iá-aý, otyz jyl boıy otyz ǵasyrǵa jeterlik keelerdi tárbıelep shyǵaryppyz.

         Myna kisiniń esi durys pa ózi. Sóz saptasy ala-qula, qarajaıaý logıkadan da tym aýlaq. Birese araqty, birese desantýrany, birese shahtany, birese bıohımııany mańaılaıdy. Ózime aıan, ýnıversýmnan tym alyspyn, tehnar emespin. Meni tap bir testen ótkizerdeı nesine sonsha taqymdaıdy. Onda men de qyrqa shalyp kóreıin. Ne bolsa, ol bolsyn. Iyǵyma túsken qobyra shashymdy silkip tastadym da:

- Siz osy  álginde  rahman  rahım  dedińiz-aý, Rahmanınovty jyǵa tanıtyn shyǵarsyz ? – dedim saýsaǵymdy shytyrlata.

- Tanyǵanda qandaı.  Sol   kóshede   turamyn.  Ata  jaýymyz  qalmaqpen  aıqasta aty shyqqan halyq batyrynyń ózi emes pe?

         Basymdy ızeı saldym, maquldady demeńiz, qarsy jolyqqan kóztanysqa ózimshe iltıpat bildirgenim. Aǵamyz eki qolyn erbeńdetip, sampyldap keledi.

         Búıiri toqtaý eki sary máshıne jylansyrt asfalttyń býyn burqyrata,  qaraqoshqyl kósheni kólkildete yshqyna óte shyqty. Anadaı jerde qyzǵyltym keýdesheli áıel-erkek sálefıtter saqalyndaı uıpa-tuıpa, qalyńqylaý gazondy  elektroshalǵymen  ońdy-soldy jadaǵaılap jatyr.  Aınalany ańqyǵan kók ıisi býyp barady. Sony meńzeı ıek qaqqan Danyshpan aǵamyz:

- Bul kók  pe,   táıiri.   Quryp ketsinshi. Kók  shalǵynnyń  tóresi  bizdiń  Qarlyǵash

pen Úshqaıyńda ǵoı. Jantaıa ketseń, sóli men nili  bytyradaı atylady. Saýmaldyǵyn aıtsańshy,  aýzyńa salyp kep jiberseń, tartar kese qymyz simirgendeı bulǵaqtap qalasyń. Aıtpaqshy, myna baıy ólgen qatyndardaı shashyn jaıyp jibergen qyzdardy osylaı bir kúzer me edi. – dep jipsigen mańdaıyn kógildir shytymen bıpazdaı sıpap ótti. – Oı, jalǵan-aı, jastyq shaqtyń qalǵan-aı. El-jurtty esime alsam, typ-tymyq, tup-tunyq aspannan shilde ortasynda jer betine úńile qalǵan, suqtana qadalǵan trıllıondaǵan shashyrandy kóz aldyma kele qalady. Qol sozymda ǵoı, qol sozymda. Sol samsaǵan jarqyraýyq kvazarlar men pýlsarlar ǵoı meni osy araǵa jipsiz baılap tastaǵan. Áıtpese baıaǵyda Perýdegi «Táńir qaqpasy» nemese Shirı-Láńká hramdary qaıdasyń dep, tartyp keter em.

- Kókesi-aý, ol   jaqta   da   juldyzyńyz  saırap turǵan joq  pa? – deımin aǵamyzdyń  qosarly pikirin onsha jaratyńqyramaı.

- Saıraýyn saırap tur ǵoı. Biraq úni  basqa, tili  basqa, dúzi  basqa.  Jatpen ádette alystan syılasqan jaqsy. Materıalıster esh jańylmaı taratyp beredi, adam o dúnıege, oı boılamas, qııal jetpes keńistikke attanǵanda jıǵan-tergeniniń bárin ala ketpeıdi. Al ómir boıy oqyǵan-toqyǵany, rýhanı qazynasy, bilim-biligi qaıda qalady? Qanjyǵasyna baılap kete me? Kimge aıan? Saǵan sonyń shet jaǵasyn kórsetsem be deımin. Zerdeli androıdtar arqyly sol qazynany bu dúnıede qaldyrǵym keledi. Bir esepten el-jurt  saǵynyshyn basyp júrsin. Men de sonda ana jáýdiregen juldyzdardaı shyrqaý tóbeden kúlimdeı qaram turarmyn...

         Kólikjýymnyń mańy yǵy-jyǵy. Satpaq-satpaq avtomobılder mamyrlaı kirip, mańǵazdana shyǵyp jatyr. Jyp-jyltyr, ómiri kir-qoqys juǵyp kórmegendeı. Bes qaqpanyń ezýinen koka koladaı birde qabaryp, birde juqarǵan aq kóbik birde jylt etedi, birde qylt etedi. Shubyrǵan silekeıi  kók aıdynda bulǵańdaǵan alabuǵanyń qanatyndaı qubylady. Eki kózim jýynyp-shaıynýǵa yntyq syńsyǵan, bebeýlegen –  mersterde, eki qulaǵym –  Dákeńniń lebizinde.

- Turmystan taryǵatyn jaıymyz joq. Jaǵdaıym  shúkir. Óz basym jasandy zerde problemasymen aınalysam. Jasandy neıron jelisi tehnologııasyn jobalaýmen  shuǵyldanam. Áıelimniń otyrysy anaý shatyr astynda bal ashyp. Qazir óziń kóresiń.  Qazaqsha aıtqanda, qylyǵy mal tabý emes. Aıasyn, músirkesin dep otyr. Bul da ózin ózi jeýdiń, jazalaýdyń tásili me dep qalamyn.

         Danyshpan aǵamyz meniń shalshyqtaı saıazdyǵyma, aıyqpas mánjýbastyǵyma anyq kózi jetken bolý kerek, ár sózin, ár uǵymyn qaıta-qaıta shegeleı túsip, sharadaı basyma ezip quıyp jatyr. Menen ne qaıran, órisi basqany qanshama ózimsinip, qanshama  órge súıreseń de óz partıtýrasynan, óz orkestrovkasynan qaıdan aırylsyn. Biraq qyzyq kóremin, tyń lep, buryn eshqashan qulaǵym shalmaǵan áýen sorabyna túskendeı eleńdep kelemin.

- Sen bilesiń be, adam balasy zaman kóshinen qalyp qoıýdan jaman qorqady. Sodan keıin ǵoı san túrli ádis-aıla oılap taýyp jatqany. IT – sonyń biri. Ol da bir ótpeli dúnıe, zaman sáni. Aıtpaqshy, jaqynda bir ǵylymı konferenııada baıandama jasadym. Konferenııa degenimiz – qyp-qyzyl shataqtyń ózi. Mysalymdy zııalylardyń oı jarysyna qurdym. Aıtqanym mynaý: jalpaq jurt aldyna shyqqan Musa paıǵambar dúnıetanym ana jaqtan kelmek dep, suq saýsaǵyn kókke tireıdi. Súleımen paıǵambar atyp turyp, barlyǵy basta deıdi. Al, Aısa paıǵambar bárin júrekpen seziný kerek deıdi. Karl Marks barlyǵy toqtyqqa baılanysty dep, qarnyn sıpaıdy. Zıgmýnd Freıd degen páleńiz bári erkek pen áılediń qarym-qatynasyna kelip aıaldaıdy dep, kindiginiń tómen jaǵyn nusqaıdy. Biz shashbaýyn kóterip júrgen álgi Albert Eınshteın dúnıedeginiń bári salystyrymdy dep, tilin shyǵarady. Baıqap otyrsyń ba, myna danyshpandardyń bári evreı. Osy kezde álem sahnasyna qazaq, myna men shyǵa kelemin de bári konvergenııaǵa, birin-biri túsinýge, biriniń joǵyn ekinshisi toltyrýǵa, birimen-biri úılesimge baılanysty deımin. Osy feıerverkimdi jarq etkizgende, qol soǵyp otyrǵan kópshilik sylq ete tústi. Qalaı eken, á? Ádeı súıttim. Analardy jaryp jiberdim. Kórsin, bilsin. Kim myqty bop shyqty? Qatyrdym ba, qatyrdym!

         Osy joly Dákeń jan-pendeniń báriniń boıynan tabylar mardymsý men kólgirsýdiń aýylyna baryp qaıtty-aý deımin. Onysy óz jaıynda qalsyn, adam balasynyń bárinde bar kinárát. Bul kisiniń óz túıinine deıingi támsilin bir-eki jerde qulaǵym shalǵan. Esebi, ana jyldary maǵan Bıll Evans aıtqan bolý kerek. Biraq óz eldesimizdiń myna aıryqsha kilt burylysyna, tosyn qonymyna  tipti tánti bolyp kelemin. Áńgimesine   ıá senerińdi, ıá senbesińdi bilmeısiń. Kókeıimde san suraq. Óz basym osy kúnge deıin mynadaı myqty qazaqty bilgen de, estigen de emespin. Birinshi ret kórip turmyn. Men sııaqty naqty pánderden esh habary joq beısharany aq joldan taıdyrar apalaq-sapalaq pa, jaratqanym-aý? Qaıdan jolyqtym, qaıdan jolyǵa ketti? Faýst pa, Mefıstofeldiń ózi me álde? Mıstıfıkator ma tutqıyldan tap bergen? Bul kim ózi?

- Ana Zııalylar úıine  anyq   kóziń jetip  tur ma?  Sonyń   birinshi  qabaty  kabare, al  sonyń astynda  taǵy  eki  etaj  bar. Jynoınaq pen ǵylymnyń but aıqastyrýy. Odaq  taraǵanda  sol  ǵımaratty alyp qaldym. Óz zerthanam. Qasymda bes-alty shákirtim bar. Germanııanyń Saarbrıýkkenindegi ǵalymdarymen birlese otyryp tamasha jobany bastap kep jiberdik. Nátıjesi keremet. Ol araǵa eshkimdi mańaılatpaımyn, syǵalatpaımyn. Qupııa. Jańa ózińe aıtqan konferenııada da tek vıdeosyn kórsettim. Meniń sýjańashyldyǵym haqyndaǵy she? Tıýsso hanymnyń balaýyz músinderi adamǵa uqsas, biraq úndemeıdi, qozǵalmaıdy. Al meniki til qatady, kommýnıkııaǵa beıim, adam syqyldy aıaq basady. Iaǵnı, ótken shaq, osy shaq, keler shaqtyń basyn qurap otyrmyn. – Danyshpan aǵamyzdyń bir sózi kókeıime qonsa, ekinshisi bizdiń álemnen tym jyraq jatqan sekildi. Meni qoltyǵymnan demeı bazar ishindegi temirmen qaptalǵan qoımasyna kirgizdi. Syrty jupyny saraı, ishi han saraıyna bergisiz.  Muntazdaı. Bir qabyrǵada tutastaı teleekran,–  ázirge úsheýine ǵana jan bitirdim. Qarabaıyr, prımıtıv kıber emes. Sovershenno tarıhı tulǵanyń tap ózindeı. Qalǵandary taǵdyr-talaıyn kútip otyr. Onshaqtysyn tizip qoıdym zerthanama. Atap aıtsam, alystan aty kelgen ál-Farabı, ál-Horezmı, Nıýton, Tesla, Eınshteın, Sátbaevtar.  Odan keıingi qaıratkerlerdi jáne kóre jatarmyz. Gýmanıtarııler ábden irip-shiritken myna dúnıeniń tánin tek tehnokrattar ǵana  saýyqtyrmaq. Nanotehnologııa  ǵana órkenıet kóshin ilgeri bastyrady. Sen, baıqap kelem, áli ári-sárisiń osy kim degendeı. Kúmániń kóp. Keseldene ber. Aıtyp-aıtpaı ne kerek, saǵan óziń tanıtyn bir kisini tanystyraıyn. Iá, tanysty tanystyraıyn. Áne kókten túsip keledi. – dep kompıýter monıtoryn jarq etkizdi. Sileıdim de qaldym. Kózboıaý ma mynaý, gologramma emes pe? Eki kózimdi ýqalaı qaıta-qaıta qaradym.

         - Aǵasy, Shoıynqulaqty kóshirmelep jatqan joqpysyz? – dedim ázer tilge kelip.

         - Onyń kim? Men ondaı ǵalymdy bilmeımin.

         Baspaldaqpen tómen túsip kele jatqan uzyn boıly adam:

         - K-nyń  ǵımaǵaty  óǵtenip ketken  be? Qap-qaǵa. Almatyda ne bop jatyǵ ózi? – dep

bizge oń qolyn kótere sálemdesti. Júzi jyly. – Al, men ǵuqsat etseńizdeǵ, oǵnyma baǵyp jaıǵasaıyn. Biǵaq meni kózi alaq-julaq etken ana alaıaqtan aýlaq otyǵyzyńyzdaǵ. – Saýsaǵynyń ushymen eskalatormen jer astynan shyǵyp kele jatqan bireýdi nusqady. Onyń jáı kele jatqan joq:

- Osy qazir kez kelgenińdi qolyńnan jetektep túrmege tyǵa salamyn! – dep aıǵaıǵa basyp keledi. Jym boldym. Júregim atqaqtap ketti.

- Ras, Danyshpan ekensiz. Ǵylymı áleýetińiz asyp-tógilip jatyr. K-k-eremet, ábden

tántti  ettińiz, - dedim tilim kúrmele. Ón-boıymdy sýyq ter basyp ketti. Oryndyqtyń shalqalyǵy bolmasa, sulap túser me edim, qaıter edim. Meniń osy bir sátki qulaq kúıimdi kánigi dırıjerdaı qaǵyp alǵan danyshpan ǵalym  qapsyra qushaqtap, jerde jatqan shlıapamdy qaǵyp-silkip basyma kıgizdi.

- Ras, men  ǵasyr  genııimin. Oǵan  daý  joq.  Biraq  meniń  aıtpaǵym  múlde  basqa. Jaratqan  ıemmen básekelesý taǵy oıymda joq. Erte me, kesh pe – bárimiz myna jalǵanmen qosh aıtysamyz. Qudaıdyń qońyraýy soǵylady. Basqasha aıtqanda, Jazmysh degen quqaı quıryǵymyzdan bir-bir teýip myna jaryq dúnıeden aıdap shyǵady. Men de qarap qalmaıyn dep, osylaısha jazymyshtyń betine bir túkirgim keledi. - dep júzime tesireıe qarady. - Búgin barmyz, erteń joqpyz. Topyraqqa aınalamyz. Úlkender aıtyp jatady artyńda jaqsy sóz, ǵıbratty ónege qalsyn dep. Qazir foto, aýdıo, vıdeo bar. Al men kádimgi kózben kórip, qolmen ustaıtyn, shúıirkelese alatyn ıntellekt jasap jatyrmyn. Shoshıtyn, úreılenetin dáneńe joq. Babalarmyz buryn sýretke túsýden sekem alatyn, qýyrshaqtyń kózin shuqyp tastaıtyn. Kór soqyrlar kóz aldyndaǵyny kórmeıdi Ǵylymı progress báribir óz degenin isteıdi. Adam balasy tas túnekke, qaıtpas qurdymǵa emes, nury shalqyǵan álemge jylap-syqtamaı attanýy kerek.  Al, óziń qaıda barasyń?

         Jaýabym – bosańdaý, baıaǵy bas shaıqaýdan asa almadym. Jón-josyǵy joq kimniń betine túkirem. Uzynda óshim, qysqada kegim joq. Qaıda baramyn? Ony qaıdan bileıin. Málimge málim shyǵar.

- Endi tysqa shyǵyp keleıik. Seni jáne bir kisimen jolyqtyram. Áne. – Danyshpan aǵa ekeýmiz bazar qaqpasynan sál árirekteý jerdegi saıaly oramǵa baryp tumsyq tiredik.

- Týǵan kúniń    qutty  bolysyn,  Elvıra! -  Danyshpan   aǵamyz kókjolaq  shatyr

astynda qolarbada   otyrǵan  áıelge eńkeıe bere gúl shoǵyn ustatty. Minsiz qashalǵan aq mármár músinge bergisiz ádemi  bıkesh lám-mım demedi. Selt eter emes. Kózim arba qasyndaǵy tóbesi tesik japon nekesine tústi, túp jaǵyna az-muz tıyn-teben uıalaǵan sekildi. Dákeń erkeleı quıryq bulǵańdatqan eki tórtkóz ıtke molynan káýap tastady da:

- Al, arystandarym,  patshaıymdaryńdy kúndegideı tapjylmaı kúzettińder me? – dep edi, janary tuzdaı eki ıt qazaq tiliniń has bilgirindeı kúlimdep sala berdi.

         Múgedekter qolarbasyna jaıǵasqan áıeldi endi shyramyttym. Ejelgi Hollywood juldyzy ári ónertapqyshy Heıdı Lamarrdan bir aýsashy. Soıyp qaptap qoıǵandaı. Ózin kórmesem de kózin kórgenderemen talaı áńgimeleskem, estelikterin tyńdaǵam, muhıttyń arǵy betinde qolyma ilingen vıdeolaryn da erinbeı-jalyqpaı kórip shyqqam.

- Osy kisini selt etkizshi.Jan kirgize almaı júrmin. Oıata almaı-aq qoıdym. Qoldan kelgenniń bárin jasadym. Júredi-turady. Biraq sezim joq. Ún joq.

         Danyshpan aǵamyz qolarbany óz altyn taǵyndaı ıemdengen áıeldi syqyrlata bazar qoımasyna  jaıǵastyra bastady. Kire beriste sál aıal qylǵan arbadaǵy áıeldiń oń qolyndaǵy jalpaqtyǵy úsh eli kúmis bilezikti, oıýlanǵan ıfrdy qaıtyp bara jatqan kúnniń bolar-bolmas shýaǵy  sharpyp ótti. Kózim shalǵany: 1951 – 1998. Qansha kee bolsam da áldeneniń syryn emis-emis túısine bastaǵan sekildimin; kókeıge kelip qalǵan kúpti saýalymdy endi qalaı irkeıin.

         -  Siz ózińiz jasandy emespisiz?

         - Iá, sózińniń jany bar. Biz de jasandymyz. Qudaı jaratqan. Bizdi áýelgi kvark dúnıege ákeldi. Al, sol ekinshi buıym úshinshi buıymdy jaratýda. Jasandy jasandyǵa jol ashyp jatyr. Tizbekti reakııa. Osy jańa ǵana tań qaldym dediń. Endi meni tańqaldyrshy. Mynaý osydan on bes jyl buryn ofat bolǵan zaıybymnyń kóshirmesi, al buǵan ne deısiń? – Danyshpan aǵamyz qolarbada otyrǵan Elvıra hanymǵa moıyn burdy. – Men úshin tańnyń árbir atysy – Elvıranyń týǵan kúni. Túsindiń be?

          Jan-jaǵyma kóz tastadym. Saraı ishinde ne pıanıno, ne roıal joq. Qaıteıin, qaıteıin? Tas qamalǵa –  jumsaq amal. Ishki qaltamnan tastamaıtyn hard-dıskim she? Myna turǵan kompıýterge jalǵaı salsam, teleekranyń jaınap sala bermeı me. Týǵan kúnge budan artyq ne syı-sııapat kerek? Tólebaev pa, Kúmisbekov pe, Rahmanınov pa? Degenmen Rahmanınovtyń elegııasynan bastaıyn. Eki kózim ekranda. Áne, Rahmanınov pen meni jarııalap jatyr.  Áriptesterim aıtqandaı, jańylmadym, sol qolymmen do mı-bemol sol do sol akkordyn erkin aldym. Batys mýzykanttary áspetteıtin Carnegie Hall ǵoı. Dál sol sahnada otyrǵandaı on saýsaǵym ústel ústinde ońdy-soldy zyr júgirdi.

         Myna tápeltek temir saraıdyń kenje qalǵan  keýdesi eńselenip, lepire shalqyp bara jatqandaı.  Ańqyldap aport samal eskendeı, perızattar kóıleginiń sýsyldaǵan etegi oıýly parketti tolqyndata syzǵandaı, Jasmin Noir ot Bvlgari átiriniń ıisi jigit-jeleńniń esin alǵandaı. Tipti tyńdaýshylar oryndyǵynyń syqyrlaǵanyn da estip otyrmyn. Áldekimniń baıaý valsteı aıaq alysy. Mine, taıap qaldy, jelkeme qaraı emin-erkin aǵylǵan býyrqanǵan shashymdy qos qoldaı ýystady, tyrsyldaǵan kermek tamshy qos betimdi aıǵyzdady.

         Úsh avtordyń týyndysy biter-bitpesten jarqyldaǵan uly zal atty ásker nópirindeı dúbirlep ketti,  aqshyl júzi qońyrqaılana túksıgen danyshpannyń Danyshpany:

- Saýsaqtaryńdy shaýyp tastaý kerek edi, - dep kúńk ete tústi.

- Bul baýyrymnyń  saýsaqtary  saf  altynnan  jaratylǵan.  Qyzynba,  qyzǵanba.

Seniń,  ári  ketse, tórt saýsaǵyń ǵana shara isteýge qaýqarly, Dannık. Myna Rýmı pıanıst on saýsaǵymen jan rahatyna bóleıdi, arǵy-bergi dúnıeniń kók qaqpasyn aıqara ashady. Onanda «Au revoir!» deseńshi meımanǵa. – dep, Elvıra hanym meniń eki qolymdy úsh qaıtara aıalaı sıpap ótti.

         Han saraıynda, jan saraıynda muńdasyp, qol ustasyp ekeý qaldy, muń jaǵalaı bir-eki basyp óz jónime men uzadym.

Káken Qamzın 

27.03. 2024

Pikirler