Alash zııalysy Jaqyp Aqbaevtyń týǵanyna 144 jyl

910

Jaqyp Aqbaev – Alash zııalysy, kúresker, qaıratker, Alashorda úkimetiniń múshesi, zańger. Quqyqtaný magıstri, 1876 jyly 25 qazanda Semeı oblysy, Qarqaraly ýezi, №3 aýy¬lynyń Tóńirektas degen jerinde dáýletti otbasynda týǵan. 1886 jyly Qarqaraly qalasyndaǵy qazaq ınternatynda oqyp, 1889 jyly Omby gımnazııasyna túsip, onda 7 jyl, onan keıin Tomsk gımnazııasyna aýysyp onda bir jyl oqyp, 1893 jyly bitirip shyǵady da, Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń zań fakýltetine túsedi. 1903 jyly 1-dárejeli dıplommen bitirip shyǵady.

1905 jylǵy shilde aıynda Omby qalasynda patsha ákimshilik oryndarynyń májilisi ótip, onda Dala ólkesiniń general-gýbernatory Sýhotın bas bolyp qazaq ókilderin Dýma saılaýynda qatystyrmaý týraly másele qozǵaıdy. Mine, osy sheshimge qarsylyq retinde Á. Bókeıhanovtyń uıymdastyrýymen Qarqaraly ýeziniń 42 qazaq ókiletti adamdary atynan patshaǵa 1905 jyly 22 shildede Aqbaevtyń qurastyrýymen jedelhat jiberiledi. 1905 jyly 17 qazandaǵy patsha manıfesinen keıin jer-jerde bostandyq, teńdik, sóz erkindigi jóninde qyzý talas, mıtıngiler ótip jatty. Ile-shala osyndaı mıtıngi, sherýler 19 qazanda Omby qalasynda ótip, oǵan Aqbaev qyzý kirisip ketedi. «Úkimetke til tıgizgeni» úshin ol qyzmetinen qýylady. Artynan ol Kereký qalasy, Baıanaýyl stanıasynda jıyndar ótkizip, patsha rejımin shenegen sózder sóıleıdi.1905 jylǵy 15-16 qarashada Qarqaraly qalasynda ótken úlken jıynda ol taǵy da jalyndy sóz sóıleıdi.

Patshanyń jergilikti ákimshiligi «memlekettik qylmys istep, opasyzdyq jasady» dep 1906 jylǵy 11 qańtarda tutqyndap, Semeı túrmesine jóneltedi. Mine, osy kezden bastap Aqbaev patsha jáne Keńes ókimeti kezderinde únemi qýǵyn-súrgindi, tepkini kóp kórip, abaqty-aıdaýdan kóz ashpady deýge bolady.Jetisý oblysynyń Qapal ýezine jylǵa jer aýdarylady. Qaıda júrse de ol patsha sheneýnikteriniń paraqorlyǵyn, halyqqa jasaǵan ozbyrlyǵyn únemi áshkerelep otyrady Qarqaraly ýezindegi sharýalar ýchaskesiniń bastyǵy ylovtyń jáne de basqalardyń paraqorlyǵyn áshkereleıdi. Qapalda júrgende de kelimsekterden qııanat kórgen qazaqtardyń múddelerin qorǵap, osynda aıdaýda júrgen K.Tógisovpen birlesip, sot proesinde ádil sheshim shyǵarýǵa yqpal jasaıdy.
J.Aqbaev túrmede jatyp, Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń professory, belgili zańger L.I.Petrajıkııge birinshi bolyp qazaq ólkesiniń derbes avtonomııa alýy máselesin kóterip hat joldaıdy. Ǵylymı dıssertaııalyq shyǵarmashylyq jumyspen de shuǵyldanyp, qorǵaýǵa bekitip alǵan taqyrybyn túrmede otyrǵanda ary qaraı jalǵastyryp, keńeıtken ol ózi múshesi bolyp tabylatyn Orys Geografııalyq qoǵamynyń Semeı bólimshesiniń «Zapıskıleriniń…» 1907 jylǵy 3-shi basylymyna “Nabroskı po obychnomý, v chastnostı, brachnomý pravý kırgızov” degen atpen jarııalaıdy.

Jaqyp Aqbaev saıası qylmysy úshin 1908 jyly alǵashynda Aqmola oblysynyń Omby oıazyna 5 jylǵa, keıinnen 1909 jyldyń 19 naýryzynda Reseı Ishki Ister Mınıstrliginiń sheshimimen Jetisý oblysynyń Qapal qalasyna (basynda Iakýtııaǵa) jer aýdarylady. 1908 jyldan Dala general-gýbernatorlyǵynyń keńesiniń bóliminde ashylǵan Jaqyp Aqbaevtyń arnaýly isi 1917 jyldyń Qazan tóńkerisine deıin júredi. 1910 jyly J.Aqbaev patsha ókimetine qarsy kúresin toqtatpaǵany úshin Tobyl qalasyna jer aýdarylǵan. Aıdaýda júrsede saıası kúresin áste toqtatpaǵan Jaqyp Aqbaev búrkenshik atpen “Aıqap” jýrnalyna maqalalaryn joldap, jarııalatyp otyrǵan.

J. Aqbaevtyń ómiri men qyzmeti, saıası serikteri Ahmet Baıtursynuly jáne J.Dosmuhamedov taǵy basqa Alash ardagerlerimen úndes keledi. Aqbaev qazaqtyń ádet-ǵuryp zańdaryn, sonyń ishinde otbasy-neke quqyǵyn zerttep, baspasóz betinde pýblııstıkalyq materıaldar jarııalady. Qazaqtyń ádet-ǵuryp, neke-otbasy máseleleri týraly kóptegen eńbekter jazdy. Abaı aýlymen qońsy qonyp, jastaıynan uly aqynnyń óleńderin jattap ósti. 1909 jyly Abaı jyrlarynyń Peterbýrgte kitap bolyp shyǵýyna qolǵabys jasady. «Qazaqstandaǵy semıa-neke qatynastary» (1907), «Qazaqtyń shyǵý tegi týraly» (1927 ) taǵy basqa ǵylymı zertteýleri Abaıdyń qarasózderi men «Birer sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqany týraly» shyǵarmalarymen úndesedi.

Alashorda qozǵalysyna belsene qatynasyp, Semeıde qyzmette júrgen kezde Áýezovpen tanys-bilis, pikirles, aralas-quralas bolǵan. J.Aqbaev, óziniń serikteri Alash qaıratkerlerimen úndesip, pikirlese júrip, qazaqtyń ádet-ǵuryp zańdary, otbasy-neke quqyǵy týraly zertteýler júrgizedi, túrli baspasóz betterinde pýblııstıkalyq maqalalar jarııalaıdy. 1909 jyly Abaı Qunanbaevtiń óleńderin peterbýrg qalasynda jınaq bolyp basylyp shyǵýyna qolqabys jasaıdy, óz eńbekterin Abaı qarasózderimen úndestiredi. 1907 jyly “Qazaqstandaǵy semıa-neke qatynastary”, 1927 jyly «Qazaqtyń shyǵý tegi týraly» jazady, bulardan bólek, basqa da kóptegen eńbekterdiń avtory.

1934 jyly 4 shildede Almatyda qaıtys bolady.

 

Sýret: ALJIR murajaı-memorıaldyq kesheni qorynan, elınograd aýdany, Aqmol aýyly

Pikirler
Redakııa tańdaýy