Oıan, qazaq! Mirjaqyp Dýlatulynyń týǵanyna 135 jyl (Vıdeo)

642

Osydan týra 135 jyl buryn, ıaǵnı 1885 jyly qazaq aqyny, jazýshy, aǵartýshy-pedagog, Alash orda úkimetiniń beldi basshylarynyń biri Mirjaqyp Dýlatuly dúnıege keldi. Burynǵy Torǵaı ýeziniń, Saryqopa oblysynyń birinshi aýyly (qazipri Óostanaı oblysy Jankeldi aýdanynyń Qyzbel aýylyndaǵy "Dýlat qonysynda" týǵan. "Adyrna" ulttyq portaly Alash dep týǵan asyl uldyń rýhyna bas ıe otyryp, shaǵyn ómirbaıanyn oqyrman nazaryna usynady.

Eki jasynda sheshesi, on eki jasynda ákesi dúnıe salyp,  jetim qalady da keıingi tárbıe qamqorlyǵy Asqar deıtin oqyǵan aǵasynyń jaýapkershiliginde boldy. Torǵaı qalasyndaǵy eki synyptyq orys-qazaq mektebine túsip, bes jyl oqyp, aýyl muǵalimi degen kýálik alyp shyǵady. Alty-jeti jyl boıy el ishinde, aýyl mektepterinde bala oqytady.

1904 jyly Omby qalasyna attanyp, óziniń bolashaq ustazy Ahmet Baıtursynovpen kezdesedi. Oǵan erip Qarqaralyǵa baryp, ondaǵy ulttyq demokratııalyq qozǵalysqa belsene aralasady. Sol jerdegi zııaly toptyń ókili retinde qazaq konstıtýııalyq demokratııalyq partııasynyń Oraldaǵy sezine qatysady, sonyń delegattary qatarynda 1906 jyly Peterborǵa barady.

1907 jyly Peterborda jalǵyz nómiri ǵana shyqqan «Serke» gazetinde «Jastarǵa» degen óleńi basyldy. Tuńǵysh óleńder jınaǵy 1909 jyly Qazan qalasynda «Oıan, qazaq!» degen atpen basylyp shyǵady. Qyzyljarda sot keńesinde tilmáshtyq qyzmet atqaryp, muǵalimdik qyzmetin de jalǵastyrady. Qazaq balalaryna orys tilinen dáris beredi. Sol kezde odan biraz ýaqyt Maǵjan da dáris alady. 1910 jyly Qazandaǵy Kárimovter baspasynan «Baqytsyz Jamal» romany jaryq kóredi. A.Baıtursynovpen birge qyr ólkesiniń aǵartýshylyq-demokratııalyq baǵyttaǵy tuńǵysh beıresmı basylymy «Qazaq» gazetiniń negizin qalaıdy. Alash basshylarymen birge jańa qurylys jaǵyna shyǵyp, qalǵan ómirin túgeldeı týǵan halqynyń mádenıetin kórkeıtý maqsatyna arnaýdy kózdegen ol az ýaqyt «Aq jol» gazetiniń redakııasynda, odan keıin Semeı oblysynyń sot organdarynda qyzmet atqarǵan. «Balqııa» atty tórt perdeli pesa jazdy.

1924 jyly Orynborda eki jyldyq «Qıraǵat kitaby» (hrestomatııalyq oqýlyq), Qyzylordada «Esep quralynyń» jańa basylymy jaryq kórdi. Keńes úkimeti kezinde eki ret qýǵyn súrginge ushyrap, tutqyndalǵan.

1930 jyly OGPÝ kollegııasynyń úkimi boıynsha alǵashynda atý jazasyna kesilip, keıin bul úkim 10 jyl abaqty jazasymen almastyryldy.  Búkil ómirin Alash muratyna arnaǵan asyl er 1935 jyly qazannyń 5-i kúni Aq teńiz – Baltyq kanalynyń boıyndaǵy Sosnove stansasynda, lagerdiń lazaretinde aýyr naýqastan qaıtys bolady. Dýlatulynyń «qylmysty» isin jan-jaqty teksere kelip, Qazaq KSR-niń prokýrory 1988 jylǵy qazannyń 27-si kúni tıisinshe narazylyq bildirdi de, Respýblıka Joǵarǵy Sotynyń kollegııasy sol jylǵy qarashanyń tórtinde onyń ardaqty esimin birjola aqtady.

Onyń atynda kósheler, mektepter, týǵan jerinde murajaı bar, eskertkish ornatylǵan.

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar