Gıpotalamýs

634

(Esse)

Propıskadan
páterge deıin

Janyna onyń jat emes,
Fylym men BAQ, medıa.
Basy onyń bas emes –
Enıklopedııa!
(Jýrnalıstik folklordan)

Osydan shırek ǵasyr buryn, búgingishe aıtsaq, Bershúgir stansasynyń, temirjol boıynyń sol kezdegi resmı onomastıkasyna súıensek, «Berchogrdiń» balasy Berdibaı Kemal ekeýmiz Aqtóbe oblystyq «Kommýnızm joly» gazetine óndiristik praktıkaǵa keldik. Bul kommýnızmniń elesi eptep kómeskilene bastaǵanymen, onyń sara joly áli de saırap jatqan kez edi. Úlkendi-kishili basylymdarda «Qaıta qurý qaharmandary», «Betburys baspaldaqtary» degen aıdarlardyń aıdarynan jel esip turǵan tusy. Jurt neni qaıta quraryn bilmeı janyǵyp júrgen osy bir kezeńde aıtys aqyny Bekuzaq Táńirbergenov Almatyǵa kelip, «Qaıta qurý degende qaıta qurý, Atyńdy qaıta erttep, qaıta miný!» – dep eldi bir dýyldatyp ketip edi. Osyndaı ıdeologııalyq ustanym qoǵamǵa tirek bolyp turǵan dáýirde ilmıgen shıborbaı eki stýdent aqtóbelik saqa jýrnalısterdiń ortasyna top ete tústik. Bizdiń bul kelýimiz keıin osy gazettiń búgingi bas redaktorynyń orynbasary, ol kezdegi jas tilshi Ertaı Ashyqbaevtyń «Óndiristik tájirıbe» degen óleńine ózek boldy:

Aqtóbe, talaı erge boldyń ystyq,
Almatydan keldi, ýaı, –
Syn-baıqaýǵa bir aılyq óndiristik,
Baýyrjan men Berdibaı.

Men túlekpin, stýdent bular áli,
Bular – eskek baǵytsyz qaıyqtaǵy.
Joq ázirge baısaldy muralary,
Joq tipti zaıyptary...

Jýrfakty bitirgenine nebári eki-aq jyl ótken Erekeń: «Dál osyndaı sál muńsyz, sál baqytty, Men de bolǵam, Kezikpegen eshqandaı zarǵa tipti, Keshegi kelgen ordam», – dep bizge qyzyǵa qaraıdy. «Sondyqtan da tym ystyq bular maǵan, Júremin áridegi eleske erip, Qaı sıqyr jutqan bizdi, kim arbaǵan, Osyndaı emes pe edik?» – dep stýdent kúnin saǵynyp eske alady. Al biz qalamy óleń sózge de, kósemsózge de júırik Erekeńniń qabiletine qaıran qalamyz. Ádette aqyndardyń maqala jazýǵa qyry bola bermeýshi edi...

Sol óndiristik praktıkada óndirip jazyp júrgen kezimizde Aqtóbeniń búkil jýrnalıster qaýymy Almaty jaqtan estilgen bir jańalyqqa eleń etti. Ertaı Ashyqbaevpen birge oqyǵan Maqsat Tájimuratov úı alypty! Oqý bitirgenderine úsh-tórt jyl bolǵan jas jýrnalıster osyǵan qatty qýandy. Ásirese, Nurmuhamed Dııarov ózi úı alǵannan beter máz boldy. «Áı, durys bolǵan eken. Jaqsylap bir jazatyn boldy endi!». Bylaı qarasań, jaı ǵana habar. Kim úı almaı jatyr?.. Biraq soǵan eldiń edáýir eleńdeskenine qarap, «Bul bir myqty jigit boldy-aý, shamasy...», – dep oı túıdik. Ásirese, torǵaıdyń uıasyn yqtasyn kóretin Berdibaı ekeýmiz sekildi jalańaıaq stýdent úshin úı alǵandardan artyq baqytty adam joq.

Sol kezde Maqsat týraly ne biletinimdi eske túsire bastadym. Ol bárimizdiń besigimiz bolǵan besinshi jataqhanada kóp kórinbeıtin. Sirá, erterek úılenip, páterge shyǵyp ketse kerek. Ekinshi kýrsta oqıtyn kezimiz edi. Bir kúni uzyn dálizde besinshi kýrstyń stýdentteri shyǵarǵan qabyrǵa gazetiniń ilýli turǵanyn kórdik. Jalpy, bular ózi qyzyq kýrs. Basqa kýrsqa qaraǵanda syrany óndirińkirep ishedi. Bireýi: «Saý kezimde Aıbas – stýdsovet, mas kezimde men – stýdsovetpin!» – dep teńselip júredi. Taǵy bireýi tún ishinde jataqhanaǵa tapansha alyp keledi. Ol tapansha álde Otan soǵysyna, álde Azamat soǵysyna qatysqan bireýdiń atasynyń qarýy bolyp shyǵady. Úshinshi bireýi sony kórip, «Qadirli ata, sen bizdi kinálama, Erjettiń dep qolyńdy barǵa malyp, Ras, bizder ózińdeı qarý alyp, Revolıýııa jeńisin qorǵamadyq», – dep Shahanovtyń keıpine enip, óleńdetip otyrady. Osyndaı minezi qıqy-jıqy birtúrli kýrstyń shyǵarǵan gazeti de basqalardykine uqsamaıdy. Sirá, besinshi kýrstyqtardyń birinshi kýrstyqtarmen dástúrli kezdesýine arnap shyǵarylǵan sııaqty. Sol kezdiń ózinde tanylyp qalǵan aqyndar Ertaı Ashyqbaevtyń lırıkalyq, Muratbek Dúısenbekovtiń syqaq óleńderi jarııalanǵan. Sonyń ishinde bir maqala erekshe kózge uryp tur. Taqyryby – «Lımbýs gıpotalamýs, HHI ǵasyr jáne biz». Avtory – Maqsat Tájimuratov. Mássaǵan! Munyń «lımbýs gıpotalamýsy» nemene boldy eken? Oqı bastadyq. Óz dáýirinen jıyrma-otyz jyl alǵa ozyp, keler ǵasyrdy sýretteıdi. Ózimen birge oqyǵandardyń keleshegine boljam jasaıdy. Biri jazýshy, biri ǵalym, biri dókeı... Maqsattyń «Gıpotalamýsynda» Qapshaǵaıdyń tóńireginde úlken qala ornaǵan. Jańaǵy dáýler men dókeılerdiń bári sonda qyzmet isteıdi. Al endi jazýy degen keremet. Bolashaqta jýrnalıstıkanyń jampozy bolatyny birden baıqalyp-aq tur. Sodan kitaphanaǵa baryp, sózdik aqtaraıyq. Sóıtsek, bizdiń dińkemizdi qurtqan «gıpotalamýs» adam mıynyń talamýstan (kórý tómbesi) tómengi bóligi eken. Kópqyrly fızıologııalyq mindet atqarady. Anatomııalyq turǵydan gıpofızben jáne lımba júıesimen tyǵyz baılanysty. Iaǵnı, mıdyń shamadan tys jetilýine múmkindik beredi. Demek, aldaǵy bolashaq týraly da málimet alýǵa bolady. Mine, bar bolǵany besinshi kýrs stýdentiniń qalamy qalaı-qalaı oıqastap júrgenin ańǵarǵan shyǵarsyz. Basqa bireý bolsa, talamýs-salamýssyz-aq pálenbaı ǵasyrǵa qııalmen saıahat jasaı berer edi. Al bul keleshekke oısha saparynyń ózin ǵylymı negizdeıdi. Osy salany zertteýshilerdiń, ıaǵnı, gıpotalamýstanýshylardyń myǵym logıkasyna súıenedi.

Aıtpaqshy, «Qazaq ýnıversıteti» gazetinen taǵy bir maqalasyn oqyǵan ekenmin-aý. Birde qazaq kınosynyń qara nary Asanáli Áshimov stýdenttermen kezdesýge kelgen-di. Sonda ult tarıhyna arnalǵan fılmder týraly áńgime boldy-aý deımin. Sol jıynnan jazylǵan stýdent Maqsat Tájimuratovtyń maqalasy «Ot! Ot!» dep bastalatyn. Ári qaraı «qyrda qyrqysyp, oıda aıqasqan» degen tárizdi sol jyldardaǵy qatarlastarynyń oıyna kele bermeıtin tirkester túıdektelip túsedi. Bul jýrfakqa túsken bar balanyń «Ana... Osy bir úsh áripte qanshama tereń maǵyna bar deseńizshi» dep bastalatyn maqalalar jazatyn kezi edi...
«Propıskadan páterge deıingi» (Onyń osylaı atalatyn bir maqalasy bar edi) taýqymetti bastan ótkergen jas jýrnalıst keıin úı alǵan soń qalamyn kósile siltedi.

Talǵamy bıik,
tanymy tereń

Jaqsylarmen júıeles,
Masondarmen «juraǵat»,
Mıy onyń mı emes –
Memlekettik muraǵat!
(Jýrnalıstik folklordan)

Jurt aýzynda esimi kóp atala bergen soń, eń bolmasa túrin kóreıik dep Maqsatty izdegenbiz. Joq. Jataqhanaǵa jolamaıdy. Dıplom jazyp jatqanǵa uqsaıdy. Jalpy, saıaq júretin sekildi. Keıin bir-eki jyl ótkennen keıin kórdik. Ortadan sál joǵary boıy bar taramys qara jigit eken. Tanymaıtyn adamyna tosyrqaı qaraıdy. Zaýqy soqpasa, eshqandaı áńgimege qosylmaıdy.

Keıin jaqyn aralasqan soń, álgi aqtóbelikter bórkin aspanǵa atyp qýanatyn úıin de kórdik. Adam aınalýǵa kelmeıtin bir jarym bólmelik shaǵyn páter. Biraq sol shaǵyn páter shıryqtyrdy ony. Tabany kúrekteı on bes jyl turdy. Eń táýir dúnıelerin sol qurqyltaıdyń uıasyndaı quthanasynda otyryp jazdy. Oqyǵan-toqyǵany kóp. Bilmeıtin deregi joq. Eki tilde erkin jazady. Kez-kelgen málimetti mıynyń qyrtys-qyrtysynan sýyrtpaqtap ala beredi. Óz basym osy ýaqytqa deıin Maqsattyń tosylyp qalǵan taqyrybyn kórgenim joq. Tarıhı derekterdi jatqa soǵady. Máseleni jerine jetkize taldaıdy.

Qazaqtyń beldi basylymdary «Bilim jáne eńbek», «Jalyn» jýrnaldarynda, «Soıalıstik Qazaqstan», «Órken», «Qazaq ádebıeti», «Ana tili» gazetterinde qyzmet istedi. Sanaǵa syna qaǵý múmkin emes qasań kezeńniń ózinde onyń maqalalary aýyq-aýyq eldi dúr silkindirip turatyn. Ásirese, «Soıalıstik Qazaqstanda» jarııalanǵan «Telefonmen tas atý» degen maqalasy, «Jalynda» jaryq kórgen «Propıskadan páterge deıin» degen soıologııalyq ocherki jyl boıy oqyrmandar talqysyna ózek bolǵany esimizde.

«Jalyn» jýrnalynyń jaýapty hatshysy bolyp qyzmet istep júrgen ol bir kúni komsomoldyń Ortalyq Komıtetine aýysyp ketti. Baspasóz sektorynyń meńgerýshiligine taǵaıyndalypty. Búgingishe aıtsaq, baspasóz hatshysy. Maqsat Tájimuratov bul qyzmetinde elge paıdasyn kóbirek tıgizdi. Qazaq basylymdarynyń jýrnalısterin búkilodaqtyq keńesterge, «Komsomolskaıa pravda», «Sobesednık» gazetterine, «Komsomolskaıa jızn» jýrnalyna tájirıbeden ótýge kóptep attandyrdy. Bul atalǵan basylymdardyń asyǵy alshysynan túsip turǵan shaǵy. Barǵan adam birdeńe úırenbeı qaıtpaıtyn. Jas qalamgerlerge septigi budan da kóbirek tııýi múmkin edi. Biraq Maqsattyń bul qyzmetke taǵaıyndalýy komsomoldyń qaıraty qaıtqan kezine tap keldi. Máskeýde ótken VLKSM HHI sezinen keıin komsomoldyń býynynan ál ketti. Aıtpaqshy, osy sezde sol tusta Qazaqstan komsomolyn basqarǵan Imanǵalı Tasmaǵambetovtiń VLKSM Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetine usynylyp, odan ózi bas tartqanyn búginde bireý bilse, bireý bilmes.
Komsomoldyń jyldar boıy qalanǵan qyzyl kirpishiniń mújile bastaǵanyn baıqaǵan Maqsat ózgeshe jol izdegen sııaqty. Uzamaı KazGÝ-diń aspırantýrasyna tústi.

– Oılap-oılap ǵylymmen aınalysqandy jón kórdim, – dedi bizge. – Fumar Qarashtyń shyǵarmashylyq murasyn zertteımin. Ádebıettegi aqtańdaqtarǵa túren salatyn kez keldi. Saǵan aıtarym, óziń de ǵylymǵa kel. Eń durysy – osy. Basylymdardyń baǵytyn baıqap tursyń ǵoı. Akademık Zeınolla Qabdolov aǵamen tanystyraıyn. Taqyrybyńdy bekit.
Shynynda da, bul naryqtyń daýyly turyp, eldiń irgesin shaıqaı bastaǵan kezeń edi. Birde qarajat joq, birde qaǵaz joq. Biz qyzmet istep júrgen «Lenınshil jas» gazetiniń shyqpaı qalýy jıiledi. Buryn aptasyna bes ret shyǵyp kelgen basylymnyń endi úsh ret shyǵýy muń bop qaldy. Gazet shyqpaǵan kúnderi jurt dem alady. Qysqasy, aptanyń úsh-tórt kúni ǵana jumys. Shynynda da, nege osy qyrýar ýaqytty paıdalanbasqa degen oı keldi.

Sodan Maqsat meni dedektetip otyryp, akademık Zeınolla Qabdolovqa ertip keldi. Ádebıettegi aqtańdaqtarǵa baılanysty taqyryp berýin ótindi. Akademık birden «Murat Móńkeulynyń ádebı murasy» degen taqyrypty bekitý jóninde qolma-qol tapsyrma berdi. Qazaqtyń aqıyq aqyny, zar zaman ádebıetiniń tulǵaly ókili Murat Móńkeulynyń ardaqty esimi endi ǵana aqtalǵan tus edi. Biz ǵylymǵa osylaı keldik. Jetekshimiz – Qabdolov, jas keńesshimiz – Tájimuratov. Ózimnen bar-joǵy úsh-aq jas úlken jigit kóp nársege úıretti. Qoldaǵy derekterin júıelep, kartoteka jasaýdyń kánigi mamany eken. 1993 jyly 28 jeltoqsanda Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetinde kandıdattyq dıssertaııamyzdy birge qorǵadyq. Qorǵaǵan soń jaıylǵan dastarhan basynda belgili shyǵystanýshy, tanymal aqyn Ótegen Kúmisbaev: «Mahambetteı ótkir bol, úsh-tórt jylda doktor bol!» – dep bata berdi. Alaıda Maqsat Mahańdaı ótkir bolýyn bolǵanmen, úsh-tórt jyl túgili jıyrma jylda da doktor atanbady. Qazaq ádebıetindegi jádıdshildik aǵymy týraly doktorlyq taqyryby baıaǵyda bekigen-di. Biraq shyǵarmashylyq ónimin ıin qandyryp ıleıtin baıaǵy ádetine basyp, asyǵa qoımady. Sóıtip, Ótesh aǵamnyń tilegi kúni búginge deıin oryndalǵan joq. Onyń esesine, Sháńgereı Bókeev, Fumar Qarash, Batys Alashorda týraly soqtaly zertteý kitaptaryn jazdy. Oıy oqshaý, talǵamy bıik, tanymy tereń zertteýshimen ǵylym doktorlarynyń kópshiligi sanasady. Teginde, ǵylymnyń deńgeıi ataqpen emes, abyroımen ólshenetin sııaqty ǵoı.

Tosyn taqyryptyń
tamyrshysy

Talaı oıdy paryqtap,
Tańǵaldyrdy halyqty,
Aǵaevty anyqtap,
Taǵıevty tanytty.
(Jýrnalıstik folklordan)

Ol ylǵı da tosyn taqyrypty taýyp alady. Sol taqyryptyń tóńiregin úńgip, erinbeı-jalyqpaı derek izdeıdi. Jýrnalıstik ábjildik pen zertteýshilik zerde bir maqsatqa jumyldyrylǵan soń bul eńbegi jemis bermeı qoımaıdy. Jurtqa ábden tanys taqyryptyń óziniń qalyń el baıqaı bermeıtin qaltarys tustaryna úńiledi. Máselen, qazaqtyń batyr qyzy Mánshúk Mámetovany eldiń bári biledi. Sol Mánshúkti baýyryna basyp, ákesi retinde tárbıelep-ósirgen Ahmet Mámetovtiń Alashordanyń beldi qaıratkerleriniń biri bolǵany jóninen de jurtshylyq edáýir habardar. Al Maqsat buǵan qosa Mánshúktiń óz ákesi Jeńsikáli jóninde de qyzyqty málimetter usynady. Batyr qyzdyń jaqyn aǵaıyndarynyń keıingi taǵdyrynan syr shertedi.

Stýdent kezinde ózi jaldap turǵan páterdiń ıesi Manal kempirdiń aýyzsha deregi boıynsha keıin onyń ákesi, alashordashy Nuǵyman Zalıevke qatysty qyrýar dúnıelerdi izdep tabady. «Qaıbir jibekteı esilgen minezi bar batys qyzynyń» dep ózi aıtqandaı, Manal apasyna qystyń kúni aq shunaq aıazda páterinen qýyp shyqqan qatigez keıýana dep qaramaıdy. Asyldyń tuıaǵy, altynnyń synyǵy, jaqsynyń kózi dep baǵalaıdy ony. Alash arystarynyń biri Nuǵyman Zalıevtiń ómirine qatysty tyń derekterdi usyna otyryp, «Kábısa jyl» degen maqalasyn jazyp shyqty.

Sháńgereı Bókeevtiń qoldaýymen 1911 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan» gazetin shyǵarýǵa qarjy bergen Ázirbaıjannyń munaı alpaýyty, general Zeınel-Fabıden Taǵıev týraly jazý úshin Bakýge arnaıy sapar shekti. Sóıtip, HH ǵasyr basyndaǵy zııalylar ómirin zertteýshiler ǵana biletin tegeýrindi Taǵıevtiń tulǵasyn qalyń qazaqqa keńinen tanytty. Burynyraqta Vena qalasynda issaparda bolǵan kezimizde Ázerbaıjan delegaııasynyń ókilderimen áńgimelesip otyryp, Taǵıev týraly sóz qozǵadyq. Olar: «Sender ony qaıdan bilesińder?» – dedi julyp alǵandaı. Mán-jaıdy estigen ázerbaıjan baýyrlarymyz sheksiz razylyǵyn bildirdi.

Soǵys jyldarynda qazaq jerine qupııa tapsyrmamen jiberilgen barlaýshy Álıhan Aǵaev týraly «Laqap aty – «Aǵaev» atty maqalasy eldi eleń etkizdi. «Ana tili» gazetiniń birneshe sanyna jarııalanǵan osy dúnıeni jurt izdep júrip oqyǵanyn kózimiz kórdi. 1944 jyly Atyraý jerine túsirilgen óńkeı qazaq jigitterinen quralǵan desanttar tobynyń taǵdyry, osy qurylymnyń jetekshisi Álıhan Aǵaevtyń qyzmeti jónindegi baılam-baıyptamalar eshkimdi de beıjaı qaldyrmaıtyn edi. Qazaqtyń áıgili úsh bıiniń biriniń ómir tarıhyn ózgeshe kózqaraspen zerdelegen «Áıteke bıdiń murasy men mırasy», Mahambet ómiriniń qaltarys tustaryn beınelegen «Dýlyǵasyz Mahambet», Alash kósemi Mustafa Shoqaı tulǵasynyń jurt bile bermeıtin qyrlaryna túren salǵan «Shyn Shoqaı», ıahýdılik sananyń jaı-japsaryn baıandaǵan «Túrkistannan tabylǵan Tora» atty zertteý maqalalaryn usynyp, qalyń oqyrmanǵa qunarly rýhanı azyq berdi. Ásirese, halqymyzdyń ardaqty perzenti Aqseleý Seıdimbek týraly jazǵan «Joqshy izben keledi» atty essesi qara sózben jyrlaýdyń úlgisi bolyp shyqty. Túrki dúnıesi masondarynyń tabıǵatyn tanytqan maqalalar serııasy da oqyrmandy tanymdyq derektermen baıytty. Aıta ketý kerek, Maqsat Táj-Murat – qazaqtaǵy tuńǵysh masontanýshy (shetelde masonologııa – tarıh ǵylymdarynyń pánsalasy retinde áldeqashan damyp ketken). Bir sózben aıtqanda, Maqsattyń maqalalary – ǵylym úshin jańalyq, baspasóz úshin sensaııa.

Ilgeride KazGÝ-diń aspırantýrasynda oqyp, ári «Ana tili» gazetiniń tilshisi bolyp qyzmet istep júrgeninde, alty aı boıy saparlap, Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Qazan, Ýfa, Astrahan qalalaryndaǵy muraǵattardy súzip shyqqany bar. Sol málimetteri áli kúnge deıin jazǵan-syzǵan dúnıeleriniń tamyryna qan berip keledi. «Ana tili» gazeti alǵash ashylǵan jyldarda tildi damytyp, termınderdi qalyptastyrýǵa úlken úles qosty. Shymkenttik bir ǵalymnyń qazaq áskerı termınderi týraly kitabyna pikir jazyp otyryp, onyń «ulan» degen uǵymdy usynǵanyn kórdi. Sony negizge alyp, «Sıynǵany – ıman, súıengeni – halyq» dep taqyryp qoıyp, áskerı ataýlar jóninde maqala jazdy. Kóp tilegi bir jerge toǵysqan bolar, keıin «ulan» sózi «gvardııanyń» aýdarmasy retinde bekitildi. 80-jyldardyń basynda Áýezovtiń murajaı-úıinde ótken Halyq ýnıversıteti dáristerine qalmaı qatysqan Maqsat Islám Jarylǵapov sabaǵynda «ıvılızaııa» ataýyn «órkenıet» dep qazaqshalaǵanyn estip, osy sózdiń ózi qyzmet isteıtinin «SQ» arqyly qoldanysqa enýine sebepshi boldy. Al endi qazir kópshiligimiz qoldanyp júrgen «aqmyltyq jýrnalıst» degen tirkes – Maqsattyń tól týyndysy. Bul tirkesti eń aldymen Qaınar Oljaı týraly pikir bildirgende qoldandy. Baspasóz tóńiregindegi uǵymdardy qazaqy oralymmen órnekteıdi, kesteli sózben túıindeıdi. Biz: «Maqalanyń nobaıy bar», – desek, ol: «Jazar dúnıemniń tósegi salýly», – deıdi. Biz: «Jazýdy ýaqytsha toqtatamyn», – desek, ol: «Soqany sýyratyn shyǵarmyn», – deıdi. Baspasózdi basqa sózben bylǵamaıdy. Qaltaly baspasózdiń de, baltaly baspasózdiń de baqshasyna jolamaıdy. Óz soqpaǵymen, óz súrleýimen júredi.

Ósken jeri – kishi aýyl,
Óngen jeri – úsh aýyl...

Jortyp júrip bir ózi,
Tyndyrǵany kóp endi.
Minezi me, minezi,
...Ońyp turǵan joq endi.
(Jýrnalıstik folklordan)

Atyraýda týdy. Almatyda ósip-jetildi. Astanaǵa at basyn burdy... Sońǵy jyldarda «Qazaq ádebıeti» gazeti bas redaktorynyń orynbasary, «Ana tili» gazetiniń bas redaktory bolǵan ol keıin «Astana» jýrnalynyń tizginin ustady. Ulttyq múddeni qalaıtyn talantty jigitterdiń elordaǵa shoǵyrlanǵany durys-aq. Osyndaı oıdy aqtóbelik aqyn Ertaı Ashyqbaev ta «Astana» jýrnalynyń bas redaktoryna hat» degen eksperımenttik óleńinde aıtyp ótedi:

Keıde aspannan tanıtyn jas tamady,
Izdeı me bizdi kól-kókoraı, jaz-quraq?
Aıtaıyn,
«Astanany» basqarady,
Mysaly, meniń kýrstasym Maqsat Táj-Murat.

Kúrsinsin nesine ókpelep –
Buǵan eshqandaı qarsy emes jastyq-derek.
Redaktorlar Astanaǵa kóp kerek,
Astanaǵa,
Beý, biraz bastyq kerek.

Bas redaktor «Astana» jýrnalynyń túr-sıpatyn ózgertti. Jýrnaldyń birneshe qosymshalaryn ashyp, birinen soń biriniń tusaýyn kesti. Jańa astanadaǵy jarasymdy tirshilik týraly oı-tujyrymdaryn kórkem sózben aıshyqtady.

Qara sózdiń has sheberi Asqar Súleımenovtiń «Minezsiz adam – minezsiz jylqy» degen tujyrymy bar. Bizdiń keıipkerimiz de bir qaraǵan adamǵa óte tuıyq kórinedi. Ózi eshqashan aldymen ashylmaıdy. Áldebir nárseni dáleldep kókezý bolyp jatqandardyń áńgimesine aralasýǵa da qulyqty emes. Áıtpese, enıklopedııa tektes zerdesi kez-kelgen taqyrypta aıtysqa túsýge múmkindik beredi. Túrine qarap aıtylyp jatqan áńgimeden múlde habarsyz eken dep oılaısyń. Biraq bir-eki aýyz til qatysqan soń olaı emes ekenine kóziń jetedi. Sheshilip sóılep ketse, uzaqqa shaýyp, mıyńdy sý qylyp jiberetin ádeti joq. Az sóıleıdi, dáleldi pikir aıtady, sonyń ózinde saǵan qajetti aqparattyń bárin berip úlgeredi.

Basynan artyq sóz asyrmaıdy. Namysyn eshkimge taptatpaıdy. Alda-jalda bireý-mireý qytyǵyna tıse, janartaýdaı atylady. Sol kezde baıaǵy «Vezývııdiń» ekpini bizdiń keıipkerdiń janartaýynyń jalynynan sadaǵa ketsin. Jalpy, janartaýlar atylǵan kezde jańa taýlar túziledi, jerdiń qyrtysy ózgeriske túsedi. Sol sekildi Mákeńniń anda-sanda birnárseni kózdegennen emes, tózbegennen atylatyn janartaýlarynan keıin de aınalanyń qyrtys-tyrtysy eptep jóndelip qalady. Sodan soń qaıtadan tomaǵa-tuıyq kúıge túsedi. «Qartaý» degen maqalasynda ózi jazǵandaı, «Yzaqor, shaıa minezim keıinirek bilindi ǵoı, al ol zaman toptanyp turǵan jannyń qasyna baryp, sálem berýden ımenshekteıtin naǵyz «antrofob» edim» deıtin keıipke enedi. Osydan biraz jyl buryn namazǵa jyǵyldy. Sondaǵy bir nıeti namazben keletin kórkem sabyrdyń kómegimen júrekti ornyqtyrý bolatyn.

Maqsattyń «Lımbýs gıpotalamýs» dep atalatyn shyǵarmashylyq teorııasy onyń syrtqy bolmysyn ózgerte almady. Sodan beri otyz alty jyl ótse de áli sol qalpy. «Kábısa jyl» atty maqalasynda ózi beınelegendeı, «Taban aýdyń kózine turmaıtyn kókserke sııaqty shyltyryqtaı» keıpinen kóp ózgere qoımady-aý. Qatarlastarynyń birazy kebeje qaryn, keń óńesh, syrnaıkóz, tóbeltaz, oıma taz, qasqa bas... Al jasy alpystan asqan Mákeńniń tula boıynda qyrym et joq, bir tal shashy da túspegen. Báıgege shabatyn tulpardaı jarap tur. Óziniń gıpotalamýs tujyrymyna súıenip, ýaqyt mashınasyna minip, jıyrma birinshi ǵasyrdyń jıyrma birinshi jylyna lezde zyryldap jetip kelgen sııaqty áser qaldyrady.
«Ósken jeri – kishi aýyl, óngen jeri – úsh aýyl» dep bir aqyn aıtqandaı, Batysta týdy, Jetisýda jetildi, Arqanyń tórine kelip týyn tikti. Sosyn Almatysyna qaıta oraldy. Qazir biryńǵaı shyǵarmashylyq jumyspen aınalysady. «Tyńda, Qastek, Qaskeleń!» dep Jambylsha jyrlap qoıyp, Qaskeleńniń tórindegi jaıly qonysynda jaıǵasyp alyp, ǵalamat dúnıeler jazyp jatyr. Buıyrsa, oqıtyn bolamyz áli...

* * *

Teńdessiz talant Maqsat aǵamnyń týǵan kúni de tóbe kórsetip tur! Aman júrińiz! Sonaý stýdent kezimizde-aq ózińiz sanamyzǵa sińirgen gıpotalamýs teorııasynyń tuǵyry berik bolsyn!

Baýyrjan OMARULY

Pikirler
Redakııa tańdaýy