Cońǵy suhbat. «Alash zııalylarynyń murasyn urpaqqa tabystaý – mindetim»

1587
Adyrna.kz Telegram

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń murasyn túgendep, jaryqqa shyǵaryp, halqymen qaýyshtyrǵan «Arys» qorynyń basshysy Ǵarıfolla Ánes «Adyrnaǵa» bergen sońǵy suhbatynda Alash qaıratkerleriniń tulǵalyq qasıeti men olardyń murasy jaıynda  aıtady. Bıyl Saıası qýǵyn-súrgin jáne Asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda jarııalanǵan suhbatty siltemege ótip oqı alasyz.   

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń joqtaýshysy, Alash arystarynyń murasyn zerttep jaryqqa shyǵaryp júrgen Ǵarıfolla Ánes keshe, qyrkúıektiń 21-inde dúnıeden ozdy. 23 qyrkúıek kúni saǵat 10:00-de Almatyda, Jazýshylar odaǵynda marqummen qoshtasý rásimi ótip, janazasy shyǵarylady.

Ǵarıfolla Ánes 1957 jyly Qurmanǵazy aýdany Balqudyq aýylynda týǵan. A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri bolyp, ǵylymı zertteý jumystaryn sol kezden bastady. Bertinde Saıası qýǵyn-súrgin qurbandary mýzeıiniń (Jańalyq aýylyndaǵy) meńgerýshisi qyzmetin atqardy. 1992 jyly «Repressııaǵa ushyraǵan Qazaqstan zııalylarynyń murasyn zertteıtin "Arys" qoryn quryp, "Arys" baspasynyń quryltaıshy-prezıdenti boldy. 2013 jyldan «Qazaqstan tarıhı-aǵartý «Ádilet» qoǵamynyń» tóraǵalyǵyn qosa atqarady. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń vıe-prezıdenti, «Ana tili» gazetiniń qoǵamdyq negizdegi keńesshisi.

Bıyl Saıası qýǵyn-súrgin jáne Asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda «Adyrnada» jarııalanǵan suhbatynda Ǵarıfolla Ánes bolashaq jospary jaıynda oılarymen de bólisken edi.

— «Sherli shejire. HH ǵasyrdyń birinshi jartysynda jaryq kórgen qazaq gazet-jýrnaldary» atty mádenı megajoba daıyndadyńyzdar. Nátıjesinde on tomdyq baǵa jetpes kitap jaryq kórdi. Osy on tomdyqtyń jınaqtalýyna qansha ýaqyt ketti?

— 1992 jyly men jetekshilik jasap otyrǵan repressııaǵa ushyraǵan zııalylardyń murasyn zertteıtin «Arys» qory (baspasy) quryldy. 1994 jyly alǵashqy kitabymyz shyqty. Mine, sodan beri áli toqtaýsyz jumys istep keledi. Qazirgi kezge deıin júzdegen kitap basylyp, tipti úlken portalymyz da ashylyp jatyr.

Meniń mamandyǵym – tarıhshy emes, tilshi. Sondyqtan da osyndaı zııalylardyń shyǵarǵan gazet-jýrnaldaryn zerttep, olardyń  murasyn urpaqqa tabystaý mindetim dep esepteımin.

Ózderińiz kórip otyrǵan on tom áli jalǵasyp 30 tom bolmaq.

 

Suhbattyń tolyq nusqasyn myna siltemege ótip oqı alasyz.

 

 

 

 

 

Pikirler