Annotaııa. Maqalada qazaq halqynyń dástúrli mýzykalyq aspaptarynyń paıda bolýy men qalyptasý jaǵdaıattary qarastyrylǵan. Otandyq «Mýzykalyq-arheologııanyń» damý kezeńderi, ejelgi áýezdi aspaptardyń zerttelýi, arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan óner týyndylarynyń erekshelikteri men tarıhı-mádenı parallelderi tarıhı-etnografııalyq jáne arheologııalyq zertteý nátıjelerine súıene otyryp taldanady.
Arheologııalyq uqsastyqtary retinde alys-jaqyn kórshi elderdiń terrıtorııasynan tabylǵan mýzykalyq aspaptardyń beıne-sýretteri men syzbalary alynǵan. Zertteý jumysynyń aıasynda-arheologııalyq qazba jumystarynda ishekti aspaptardyń jıi kezdesetini jáne olardyń tarıhı-hronologııalyq merzimdelý nátıjeleri anyqtalady. Sonymen qatar, kóne zamannyń kózi retinde bizge deıin jetken mýzykalyq aspaptardyń búgingi kúni qaıta jańǵyrtylý úrdisteri qarastyrylǵan.
Kirispe:
Uly Dalanyń kóz jetpes keńistiginde erkin tynystap, tabıǵatpen tildese otyryp, onyń zary men muńyn, qýanyshy men qyzyǵyn syńǵyrlaǵan sýdan, ópken samalynan, lebinen sezgen darhan kóńil qazaq halqynyń júreginde áý bastan-aq dala úni syr shertkeni anyq. Keıde adam balasy óziniń ishki jan dúnıesin aqtaryp, syrtqa shyǵarýda saz álemimen ún qatady. Mýzyka – mahabbat otyna shyrmalyp, alaı-dúleı bulqynǵan júrektiń de, muńǵa batyp qaıǵyrǵan jabyrqaý kóńildiń de tilin taýyp, armanǵa jeteleıtin qupııa kúsh, sáýlesin shashqan jaryq nur ispettes. Bul sıqyrly saz áleminiń syryn áli eshkim tuńǵıyǵyna batyp, tolyq asha qoıǵan joq. Biraq, adamzat balasy osy saz áleminiń túbine úńilip, mán-maǵynasyn uǵynýǵa tyrysyp keledi.
Mýzyka-adamnyń jeke daýysynan bólek, tabıǵat únin aınasyz qaıtalaıtyn arnaıy aspaptar arqyly sanaǵa tereń boılap, «...Qulaqtan kirip, boıdy alatyn» qudiretke ıe. Eýrazııanyń qaq tósinde erkindikti tý etken qazaq halqynda mýzykaǵa degen qushtarlyq erekshe ekendigin baıqaý qıyn emes. Qazaq folkloryn zertteýshi G.N. Potanın bul jóninde: «Búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı» - dese, Franýz jazýshysy Romen Rollan: «...Qazaqta ekiniń biri dombyra tartyp, án aıtady....», - dep sıpattaıdy.
Qazaq etnografııasyna úńilsek, qazaq halqynyń mýzykalyq dástúrinde tabıǵı dybystardy súıemeldeıtin arnaıy mýzykalyq aspaptardyń kóptigin kóremiz. Mýzykalyq aspaptar álemniń basqa aımaqtaryndaǵy túrli aspaptarmen tehnıkalyq jaǵynan ǵana emes, dybystalýy jaǵynan da ortaq úndestikter tabýmen qatar, ózindik erekshelikterge de baı. Degenmen, osy ónerdiń túp - tamyryna úńilgen árqaısymyzdyń kókeıimizde: «Qaı kezden bastap adamzat mýzykanyń syryn uǵa bastaǵan?» nemese «Kóne zamanda ata-babalarymyz qandaı mýzykalyq aspaptardy paıdalanǵan?», - degen zańdy suraqtar týyndaıdy.
Qazaq ónerinde dástúrli mýzykalyq aspaptyń túrleri óte kóp ekendigi belgili. Eń alǵash paıdalanǵan mýzyka aspabynyń túrin bilý árbir qazaq balasynyń mindeti dep oılaımyn. Bul jóninde N.Á. Nazarbaev óziniń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda: «Bizdiń mádenıetimizdiń negizgi sıýjetterinde, keıipkerleri men saryndarynda shekara bolmaıdy, sol sebepti ony júıeli zerttep, búkil Ortalyq Eýrazııa keńistigi men barsha álemde dáripteýge tıispiz. Aýyzsha jáne mýzykalyq dástúrdi jańǵyrtý qazirgi zamanǵy aýdıtorııaǵa jaqyn ári túsinikti formatta bolýy kerek. Sonymen qatar, folklorlyq dástúrdiń ortaq tarıhı negizderin izdeý úshin Qazaqstannyń túrli óńirleri men ózge elderge birneshe izdeý-zertteý ekspedıııalaryn uıymdastyrý qajet», - dep atap ótken.
Zerttelýi;
Kóne dáýirdegi mýzykalyq aspaptardyń bolǵany týraly ǵylymı derekkózderdi kóptep kezdestire alamyz. Onyń ishinde jartas betindegi sýretter, kóne jazba derekter, arheologııalyq qazba jádigerlerin erekshe atap aıtýymyzǵa bolady. Tipti mýzykalyq aspaptardyń álemniń túkpir-túkpirinde tabyla bastaýy da ǵylymda «Mýzykalyq arheologııa» termınin engize bastaǵan sekildi. Mýzykalyq arheologııa isine Keńes Odaǵy ǵalymdary ishinen alǵash ret kóńil aýdarǵan zertteýshi A. Chekotta. Al, kóne dáýirdegi mýyzkalyq aspaptardyń mán-maǵynasyn ashyp, olardyń keıbir qurylymdyq erekshelikterin anyqtaǵan ǵalymdardyń biri tarıhshy jáne mýzyka zertteýshisi N.F. Fındeızen. Al qazaq arheologııasynda mýzykalyq aspaptarǵa qatysty zertteýler tolyqqandy emes. Elimizde arnaıy mýzykalyq aspaptardyń shyǵý tegin, qalyptasý úderisin jáne olardyń tarıhı-mádenı genezısin zertteıtin mamandar joqtyń qasy deýge bolady. Osyǵan baılanysty etnograf-ǵalym, akademık Ó. Jánibekovtyń: «…Átteń, bizde áýezdik arheologııamen aınalysatyn mamandar bolǵanda, kóptegen jańalyqtardyń betin ashýǵa bolatyn edi», – dep aıtqan sózi áli kúnge óziniń ózektiligin joıǵan joq.
Arheologııalyq zertteýler barysynda tabylǵan túrli jádigerlerdiń ishinde mýzykamen baılanysty aspaptardyń bolatyny týraly, olardyń músin tastarda da kezdesetini jóninde alǵash ret Á.H. Marǵulan aıtyp ótken. Á.H. Marǵulan óz zertteýlerinde zattyq jáne rýhanı mádenıetke birdeı qatysty bolyp keletin kóne mýzykalyq aspaptar jaıly etnografııalyq derekter men málimetterdi qosa jınaqtaǵan. Sonyń nátıjesinde, elimizdegi eń jas, ári kenje qalǵan qazaq aspaptaný biliminiń bir tarmaǵy – aspapty-mýzykalyq arheologııa salasy belgili boldy. Ǵalym óziniń zertteýshilik jolynda kezdesken kóne mýzykalyq aspaptar men aspapty-arheologııalyq eskertkishter jaıly jazyp qaldyrǵan ǵylymı jazbalary men qundy derekteri arqyly qazaq aspaptaný tarıhyn tolyqtyra tústi dep aıta alamyz. Á.H. Marǵulannyń basshylyǵymen ótken ǵasyrdyń 1950–1960 jyldary júrgizilgen Ortalyq Qazaqstan óńiriniń «Tasmola», «Jolqudyq» sekildi arheologııalyq qazbalardan aspapty-mýzykalyq arheologııaǵa qatysty bolyp keletin muralardyń anyqtalýy - ulttyq aspaptaný bilimi úshin mańyzdy boldy. Alaıda, bul muralar qazaq aspaptaný ǵylymynda aınalymǵa túspeı, qalyp qoıǵan. Sebebi, ol kezeńde qazaqtyń tól murasyn zerttep-tanıtyn aspaptanýshy-etnolog mamandar shyǵa qoımaǵandyǵy edi. «Tasmolanyń» ejelgi qonys ornyna júrgizilgen qazba jumysy nátıjesinde b.z.d. VII–V ǵǵ. jatatyn, múıiz ben súıekten jasalǵan birneshe nusqadaǵy úrlemeli sybyzǵylar, ysqyryqtar men buǵyshaq aspaptary tabylǵan. Kóne dáýirlik bul aspaptardyń anyqtalýy úrlemeli aspaptar jaıly osy kezge deıin aıtylyp kelgen pikirlerge túbirimen ózgerister ákeletin sekildi. Mysaly, múıizden jasalǵan buǵyshaqtyń ishi qýys, jalǵyz dybys oıyq kóldeneń salynǵan. Bul buǵy sekildi janýardyń uzynsha bolyp kelgen múıizinen jasalǵan buǵyshaqtyń eń kóne nusqasy. Al, sybyzǵylar eki, úsh jáne tórt dybys oıyqty bolyp kelse, ysqyryqqa eki jáne jalǵyz dybys oıyq salyp jasalǵan. Mundaı mysaldar álemdik aspaptaný ǵylymy tarıhynda sırek te bolsa kezdesetin jáıt [1, B. 45-46.]. Osy «Tasmola» qazbasynan bizdiń zamanymyzǵa deıingi VII–VI ǵasyrlarǵa jatatyn shýly-syldyrly qońyraý aspaptarynyń anyqtalýy da qazaqtyń dástúrli mýzykalyq aspaptarynyń tereń tarıhyn aıǵaqtaı tústi. Bul aspaptar qoladan turqy sopaqsha, keıde tik buryshty etip, ishine shaǵyn syldyrmaǵy salyp jasalǵan. [2, S. 122-130].
Tarıhı-mádenı parallelderi;
Qarastyrǵan málimetterdiń ishinde mýzykalyq aspaptar beınesi alǵash jartas sýretterinde keskindelgenin baıqap otyrmyz. Kóne jartas betindegi sýretterdi zertteýshiler, túrli beınelerdiń arasynda mýzykalyq aspapqa uqsaıtyn keskindemelerdiń kezdesetinin aıtady (Sýret 1). Máselen Norvegııa jerindegi keıingi tas dáýiri jáne mezolıttiń basymen merzimdeletin Komsa mádenıetine tán jartas sýretterinde mýzykalyq aspapqa uqsaıtyn zat ustaǵan adamdardyń pishini keskindelgen [3]. Zertteýshiler bul beınelerdegi aspaptyń qaı túri ekendigin áli tolyq asha almaǵanymen, adamzat tarıhynda mýzyka óneriniń óte erte kezeńderden-aq birge jasasyp, dúnıetanymynda jáne ónerinde oryn alǵanyn aıtady.
Tańbaly tas petroglıfter keshenindegi «Kúnbasty» ógiz mingen adam beınesiniń Halyqaralyq «Azııa daýysy» festıvaliniń sımvolyna aınalýy da kezdeısoq jaǵdaı emes sekildi. Árıne, bul jerden belgili bir sakraldy bolmys izdeýden aýlaqpyn, degenmen tarıhı úndestik bar sekildi.
Almaty oblysy, Kerbulaq aýdany, «Altynemel» ulttyq saıabaǵynda ornalasqan Sholaq taýynyń Taıǵaq shatqalyndaǵy petroglıfterde ortaǵasyrmen merzimdeletin kompozıııa kezdesken. Onda adamdardyń eki toby beınelengen. Birinshi topta qoldary joǵary kóterilgen ujymdyq bı sáti beınelense, ekinshi topta qoldaryna shekti mýzykalyq aspap ustaǵan adamdar bederlengen. Sıpattalǵan kompozıııa erte ortaǵasyrdaǵy túrkilerdiń bizge belgisiz mýzykalyq aspaptyń súıemeldeýimen oryndalatyn ǵuryptyq josynyn kórsetedi [4, S. 23-27].
Alataýdyń shyǵys silemderine jalǵasatyn Qaraqyr taýyndaǵy jartas betterinde kóne mýzykalyq aspapqa uqsas keskinder anyqtalǵan. Zertteýshi S.A. Potapov jartas betindegi sýretterdi qola jáne erte temir dáýirimen merzimdeı otyryp, kelesi bir sıýjetke erekshe toqtalady. Onda kerilgen sym tárizdes keskin úlken pishinde salynyp, sol jaǵynda túıe, oń jaǵynda jatqan adamnyń beınesi sýrettelgen. Zertteýshiniń pikirinshe bul qola dáýiriniń ózinde-aq shertpeli nemese qobyzǵa uqsas shekti aspaptyń bolýy múmkin ekendigin alǵa tartady [5, S. 44-49](Sýret 2).
1983 jyly Qytaıdaǵy Henan provınııasynda ornalasqan kóne jerleý orynynan qustyń tútiksheli súıeginen jasalǵan sybyzǵy tárizdes mýzykalyq aspap tabylǵan (Sýret 3). Ǵalymdar qus súıegin arheozoologııalyq jáne osteometrııalyq zertteýlerge súıene kele aqqýǵa tıesili bolýy múmkin degen tujyrym jasaǵan. Sybyzǵy tárizdes mýzykalyq aspaptyń uzyndyǵy 8 dıýım (shamamen 20,3 sm) quraıdy. Qarapaıym ári dórekileý jasalǵan bul aspapty Qytaı arheologtary b.z.d. 7500 jyl buryn jasalǵan degen tujyrym jasaǵan. [6, S. 45-48].
Tarıhı ańyz-áńgimeler men jazba derekterde kóne zamanda-aq babalarymyzda mýzyka óneri jetilip, tipti ol ónerdi kórshi elder de tamashalap, tánti bolǵandyǵy týraly aıtylady. Kóne Qańlylardyń mádenıetinde án-bı óneriniń erekshe damyǵandyǵyn Qytaı aqyny shyǵarǵan óleńinen baıqaımyz. Qańly qyzdarynyń «Arystan» bıine arnap qytaıdyń Tań dáýirindegi klassık aqyny Baı Jýshı «Bıshi bıkesh» atty óleń jazǵan. Óleńniń mazmuny tómendegideı:
«Bıshi bıkesh oıqastap,
Ońǵa-solǵa boı tastap,
Jaýǵan qardaı qalyqtap,
Quıyndaı quıǵyp sharyqtap,
Múdirýdi bilmegen,
Burala, tolqyp bılegen.
Kelipti bıkesh Qańlydan,
Alty aıshylyq arydan,
Jarysa zyrlap kúımenen,
Kóńili tolqyp kúımenen.
Bıdiń bıik sarasy,
Álemde joq baǵasy,
Qol jetkisiz asylǵa,
Árkimniń bar talasy.
Alqa-qotan aınaldy,
Jurttyń tóre qarasy» [7].
Qytaılyq qalamger Lý Ian b.z.d. II ǵasyrda Jan Chıan patshalyǵynyń astanasy Chań An qalasyna Kýsannan qobyz, baraban, bılı (tútiksheli mýzyka aspaby), pıpa (bes ishekti aspap) sekildi mýzyka aspaptaryn ala barǵan [8]. Bul málimetterden biz qańly elinde budan 3-4 myń jyl buryn proto-qobyz aspaptarynyń bolǵandyǵyn baıqaımyz.
Elimizge belgili ortaǵasyrlyq maman, arheolog, professor Ý.H. Shalekenov 1978 jyly Jambyl oblysynyń kóne Taraz qalasynyń ornynda qazba jumystaryn júrgizgen kezde «Dúńgirshek» mýzykalyq aspabyn tapqan [9, B. 133-138]. Búginde atalǵan jádiger Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeı qorynda saqtaýly (Sýret 4-5).
Túrkistan oblysyna qarasty Qoja Ahmet Iassaýı kesene aýmaǵynda ornalasqan shyǵys monshanyń ońtústik-shyǵys jaǵynan 40 m, «Músállá» qaqpasynan 80 m qashyqtyqta ortaǵasyrlyq Kúltóbe qalashyǵyna 2019 jyly júrgizilgen zertteýler barysynda mýzyka álemine aıtarlyqtaı jańalyq ákelgen erekshe buıymdar tapqan [10, B. 50-54]. Qazba barysynda tabylǵan kóptegen jádigerlerdiń ishindegi eń qyzyqtysy - saz balshyqtan jasalǵan ysqyryqtar. Túr-sıpaty boıynsha qazaq halqynyń sazsyrnaı aspabyna óte uqsas. Qazaqstan aýmaǵynan mundaı sazsyrnaıǵa uqsas aspaptar buǵan deıin de, 1971 jyly Otyrar qalasynyń ornynan tabylǵany belgili. Ol jádiger búginde Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıinde saqtaýly. Degenmen, atalǵan ysqyryq tárizdes aspaptyń qurylymyna qarap, onyń mýzykamen baılanysy bar degen pikirge kúmánmen qaraǵandar: «Bul jádiger dári quıatyn quty bolýy múmkin, qurylymy aspapqa asa kelmeıdi, tym qarapaıym» ,- degen pikir aıtady. Dese de, jádigerdi tapqap arheologtar dári quıatyn qutynyń kólemi- tabylyp otyrǵan saz aspaptarǵa qaraǵanda úlkenirek ekenin jáne medıınalyq qajettilik zattary kóbine monsha mańynan tabylatynyn eskere otyryp, qazba barysynda tabylǵan saz buıymdar – úrmeli mýzykalyq aspap degen tujyrym jasaıdy [10, B. 50-54.].
B.z.d. VI – III ǵasyrlarmen merzimdeletin Altaıdaǵy pazyryq obalarynyń ishinde №2 Pazyryq obasynan eki túrli mýzykalyq aspap tabylǵan (Sýret 6-8). Onyń biri soqpaly aspap bolsa, ekinshisi ishekti aspap jurnaǵy. Ishekti aspap bútin aǵashtan oıyp jasalyp, janýardyń terisimen qaptalǵan. Arheolog ǵalym S.I. Rýdenko atalǵan mýzykalyq aspaptyń shertpeli aspap túrine jatqyzǵan [11, S. 97-109].
2012 jyly Qazaq Altaıyndaǵy erte túrkilik Qaraqaba qorymyna zertteý júrgizgen Z.Samashev, qorymdaǵy obalardyń úsheýinen kóne mýzykalyq aspaptardyń jurnaqtaryn tapqan [12, S. 280-292].
Atalǵan qorymnyń №11 obasyna jerlengen máıittiń janyna aǵashtan jasalǵan, moıyny uzyn kelgen mýzykalyq aspap anyqtalǵan. Aspaptyń jalpy uzyndyǵy 63 sm. Negizgi denesi jazyq kelgen, bes burysh pishininde jasalǵan. Moıynynyń aıaqtalar tusynda úsh dana burap, dybysyn retteıtin qulaq tárizdes zat saqtalǵan (Sýret 9). Z.Samashev muny mýzykalyq aspaptyń ishegi kelip baılanatyn ári únin retteýge arnalǵan qulaǵy bolýy múmkin degen pikir aıtady.
№12 obany zertteý barysynda, jaýynger máıitiniń janynan aǵashtan jasalǵan mýzykalyq aspap tabylǵan. Jalpy uzyndyǵy 70 sm-ge jýyq. Aspaptyń moıyny biter tusta eki qulaq saqtalǵan. Denesi dóńgelek pishindes, ortasy oıys bolyp kelgen. Denesiniń aıaqtalar tusynda ishekti iletin ilmek tárizdes zat saqtalǵan.
№4 obany zertteý barysynda jerlengen máıittiń sol qolynyń tusynan aǵashtan jasalǵan, moıynynyń aıaqtalar tusynda ishekti ilýge arnalǵan qulaǵy bar mýzykalyq aspap tabylǵan. Aspap nashar saqtalǵandyqtan, tolyq sıpattamasy jasalmaǵan. Sonymen qatar aǵash buıymnyń basyn qaptaǵan temir qaptamada eki adam beınelengen. Onyń oń jaǵyndaǵysynyń qolynda mýzykalyq aspapqa uqsas zat kórsetilgen. Sýrettegi pishinge qarap, dombyra tárizdes aspap ekendigin anyqtaý asa qıyn emes.
Baıqap otyrsaq, erte túrki dáýirimen merzimdeletin Qaraqaba qorymynda materıaldary bir-birine uqsas, biraq jasalý tásili men qurylymy jáne paıdalaný mehanızmderi boıynsha ózara aıyrmashylyqtarǵa ıe. Z.Samashev bul materıaldar keshenin taldaı kele, shamanızm belgisiniń joqtyǵyn, jerlengen adamdardyń qoǵamnyń jaýynger tobynan ekendigin alǵa tartyp, erte túrki mádenıetindegi rýhanı ómirdiń ónerimen baılanysty dep boljam jasaıdy.
Jalpy ortaǵasyrlarǵa tán mýzykalyq aspaptar (bul jerde ishekti aspaptar sóz bolyp otyr – T.A.) Mońǵolııa terrıtorııasynan jáne Ýkraına jerinen de tabylǵan (Sýret 10-11.). Ýkraına jerindegi Dnepr ózeniniń sol jaǵalaýynda ornalasqan qypshaq (polovshylar) dáýirimen merzimdeletin eskertkishke 1980 jyldary júrgizilgen zertteý jumysy kezinde qobyzǵa uqsas mýzykalyq aspap tabylǵan [13, S. 275-284].
2018 jyly Qyzylorda oblysynyń tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý jáne paıdalaný ádistemelik ǵylymı keńestiń sheshimimen «Horezm ekspedıııasynyń Syr óńirindegi zertteýler tarıhy» atty kitap-albom daıyndaý qolǵa alynyp, joba boıynsha RF Shyǵys mýzeıinde, al bir bóligi Memlekettik tarıhı mýzeıinde jáne N.N. Mıklýho-Maklaı atyndaǵy Etnologııa jáne artropologııa ınstıtýtynyń qoryndaǵy Syr óńirinen tabylǵan jádigerler boıynsha ǵylymı is saparlar uıymdastyrylǵan [14, B. 34-37]. Nátıjesinde kóptegen materıaldyq mádenıet týyndylary anyqtalǵan. Bir qyzyǵy, tarıhı jádigerlerdiń ishinde birneshe mýyzkalyq aspap ta kezdesken. Joǵaryda atalǵan ınstıtýt qorynda saqtaýly turǵan aǵash buıym 1973 jyly Bıdaıyq-asar qalashyǵynyń tórtinshi bekinisti dálizben onyń baspaldaǵynan, II qurylys kezeńiniń 9 mádenı qabatynan tabylǵan [15]. Onyń saqtalǵan úlken fragmentinde birneshe janýarlardyń sýreti anyqtalǵan (Sýret 12-13.). Otandyq mamandardyń zertteýleri nátıjesinde 1973 jyly Bıdaıyq-asar qalashyǵynan tabylǵan aǵash buıym «Qos moıyndy» nemese «Qossaz» dombyranyń ata-tegi ekeni anyqtalyp otyr.
Jalpy lıngvıstıkalyq baǵyttaǵy zertteýlerge súıensek, Eýrazııa dalasynda ishekti dombyra aspaby mol taraǵanyn kórsetetin tildik derekter bar ekendigin kóremiz. Qazaq, qaraqalpaq, noǵaı halyqtarynda – dombyra, tývada – dambyra, qyrǵyzda – dúńgir, túrkimende – tamdyra, ózbekte – tambýr, orysta – domra, aýǵanda – dambýra, ırakta – týnbýr, monǵol tektes halyqtarda – dombyr, býrıattarda – dombyr, qalmaqtarda – dúńgirmá degen ataýlarmen kezdesedi. Bul ataýlardyń osylaı qalyptasýy – dombyra aspaby eýrazııa halyqtarynyń ortasyna qanshalyqty dárejede taralǵandyǵyn kórsetedi. Búginniń enshisine kóne mýzykalyq aspaptardy zertteý barysynda, tabylǵan mýzykalyq aspaptardy negizge ala otyryp, olardy qaıta qalpyna keltirý, nemese rekonstrýkııasyn jasaý qajettiligi týyndap tur. Bul - tarıhshylardyń, arheologtardyń, aspaptanýshy ónerpazdardyń, mýzykalyq aspap jasaýshy sheberlerdiń qatysýymen iske asatyny aqıqat. Árbir sala mamandary ortaq zertteýdi ár qyrynan qarap, onyń tolyq nusqasyn qalpyna keltirýge at salyssa, septigi mol bolary sózsiz. Aspaptyń baıyrǵy pishinin qaıta qalpyna keltirý arqyly, onyń tula boıyna jan bitirý - bizdiń ata-babalarymyz qoldanǵan mýzykalyq aspaptarynyń kóne, tabıǵı sazdy qońyr únin qaıta jańǵyrtýdyń birden-bir joly.
Qorytyndy;
Tarıhı-etnografııalyq jáne arheologııalyq derekterdi taldaý barysynda anyqtalǵan málimetterdi saralaı kele, kóne aspaptardyń ishinde keń taralǵany jáne eń kóne túrleriniń birine - ishekti aspaptardyń jatatynyn baıqap otyrmyz. Jalpy qazaq jerine, eline tán mýzykalyq aspaptar qola dáýirinen bastaý alatyn sekildi. Muny jartas betindegi sýretter dáleldeıtinin joǵaryda atap óttim. Temir dáýirinde qańlylarda bes ishekti aspaptyń bolǵanyn jazba derekter kórsetip otyr. Saq taıpalarynda da ishekti asaptardyń qoldanylǵanyn Altaıdaǵy Pazyryq obalarynan tabylǵan jádigerlerden kóre alamyz. Bul pikirimdi Sarmat obalarynan tabylǵan eki ishekti mýzykalyq aspaby da dáıekteı túsedi. Erte túrki kezeńimen merzimdeletin eskertkishterden qobyz nemese arfaǵa uqsas mýzykalyq aspaptardyń tabylýy - alǵashqy mýzykalyq aspap nusqalarynyń jetilgenin kórsetedi. Ortaǵasyrlarda aǵash aspaptarmen qatar qyshtan jasalǵan aspaptar da qoldanysqa engeni baıqalady. Qypshaq zamanynda dombyra tárizdes ishekti aspaptardyń qodanysta bolǵanyn arheologııalyq zertteýler kórsetip otyr. Keıingi ortaǵasyrlarda búgingi bizdiń qoldanyp júrgen mýzykalyq aspaptarymyzdyń prototıpteri bolǵany anyq. Sonymen, qazaqtyń mýzykalyq aspaptary óziniń bastaýyn óte tereńnen, bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi 1-shi myńjyldyqtar dáýirinen alatynyn kórip otyrmyz. Bul ata-babalarymyzdyń mýzykaǵa degen qurmetiniń, dala únimen ǵasyrlar boıy birge úndesip kele jatqanyn kórsetedi. Ókinishke oraı qazirgi zamanaýı kózqarastar, qazaqtyń tól ónerine degen qurmet pen qyzyǵýshylyqtyń tómendeýi - birqatar keleńsizdikter týǵyzatyny anyq. Osyndaı olqylyqtardyń orynyn tolyqtyrýda rýhanı qundylyqtarymyzdy materıaldyq mádenıetimizben astastyryp, bir oı-sheńberiniń aıasynda qarastyrý mańyzdy bolyp tabylady. Dástúrli qazaq óneriniń myńdaǵan jyldar boıy sanamyzǵa sińip, júregimizde saqtalǵan únin estýmen qatar, onyń paıda bolýy men qalyptasý tarıhyn bilý- árbir qazaqqa mindet.
Ádebıetter:
Mırzabekova A.Ú. Uly dala tósinde saqtalǵan aspapty arheologııa // Arheologııalyq qazba jumystarynan tabylǵan kóne mýzykalyq aspaptar: jınalý jáne zerttelý máseleleri: Halyqaral. ǵyl.-tájirıb. konf. Materıaldary. – Almaty, «Ǵylym ordasy», 2019. 188 bet. + 27 b.
Pagın V.A. Istochnıkı po ızýchenııý drevnıh ı srednevekovyh mýzykalnyh ınstrýmentov // Ejegodnık fınno-ýgorskıh ıssledovanıı. Istorııa, arheologııa, etnografııa. Tom 10 № 1. 2016. – S. 122-130.
Shýmkın V.Ia. Etapy osvoenııa Severo-Zapada Evropeıskoı Arktıkı. –Tıýmen:IPOS SO RAN. – 2015. – 369 s.
Baıtenov E.M., Isabaev G.A., Espenbet A.S., Baıtenov M.M. Sımvoly, znakı ı nadpısı v ýele Taıgak hrebta Chýlaktaý // Arhıtektýra ı dızaın. № 3 (61), 2016. – S. 23-27.
Potapov S.A. Novye petroglıfy v gorah Kara-Kyr // Izvestııa NAN RK. Serııa obestvennaıa. 2009. №1. – S. 44-49.
Chernenko D.Samye drevnıe mýzykalnye ınstrýmenty naıdeny v Kıtae // Taıny ıstorıı. – Moskva, 2013. – S. 45-48.
Tasbolatuly B. Qańly ǵulamalary // Ana tili gazeti. 19.09.2013 j.
Tasbolatuly B. Qańlynyń aǵash arbasy // http://kangly.kz
Sýleımenov A.B. Arheologııalyq qazba jumystary barysynda tabylǵan qazaq halqynyń mýzykalyq aspaptary // Arheologııalyq qazba jumystarynan tabylǵan kóne mýzykalyq aspaptar: jınalý jáne zerttelý máseleleri: Halyqaral. ǵyl.-tájirıb. konf. Materıaldary. – Almaty, «Ǵylym ordasy», 2019. 188 bet. + 27 b. – B. 133-138.
Shohaev Q.A., Qojahan J.N., Ibadýllına N.Q. Kúltóbe qalasynan tabylǵan sazsyrnaılar // Arheologııalyq qazba jumystarynan tabylǵan kóne mýzykalyq aspaptar: jınalý jáne zerttelý máseleleri: Halyqaral. ǵyl.-tájirıb. konf. Materıaldary. – Almaty, «Ǵylym ordasy», 2019. 188 bet. + 27 b. – B. 50-54.
Rýdenko S.I. Kýltýra Altaıa vremenı soorýjenııa pazyrykskıh kýrganov // KSIIMK. Vyp. XXVI. 1949. – S. 97-109.
Samashev Z.S., Chotbaev A. Drevnetıýrskıı voın-mýzykant ız Kazahskogo Altaıa// Srednevekovaıa gorodskaıa kýltýra ı kochevaıa ıvılızaııa basseına rekı Ýral. – Ýralsk, Grant, 2012. – S. 280-292.
Vertkov K. K voprosý ob ýkraınskoı kobze // Problemy mýzykalnogo folklora narodov SSSR. – Moskva: «Mýzyka», 1973. – S. 275-284.
Tájekeev Á.Á. Bizdiń dáýirimizdiń IV ǵasyrymen merzimdeletin «qossaz» dombyra // Arheologııalyq qazba jumystarynan tabylǵan kóne mýzykalyq aspaptar: jınalý jáne zerttelý máseleleri: Halyqaral. ǵyl.-tájirıb. konf. Materıaldary. – Almaty, «Ǵylym ordasy», 2019. 188 bet. + 27 b. – B. 34-37.
Levına L.M. Etnokýltýrnaıa ıstorııa Vostochnogo Prıaralıa. – Moskva: Izd. fırma "Vostochnaıa lıteratýra", 1996. – 396 s.
QOSYMShA
Tursynbekova Aqjarqyn
№6 mektep - gımnazııa
Qazaq tili men ádebıeti
páni muǵalimi
Almaty qalasy
