Búginge deıin kóne túrik dáýiriniń mýzykalyq aspaptary týraly arheologııalyq aıǵaqtar belgisiz bolyp kelgen edi. Qazir sol baıyrǵy zamannyń án-kúı óneriniń tarıhı jádigerine kýá bolyp otyrmyz. Ol Mońǵolııanyń Hovd aımaǵy, Manhan sumyny Jargalant haırhan taýynyń «Ómnóhıın aman» degen baıyrǵy jartastaǵy jerleý ornynan tabylǵan kóne túrik dáýiriniń mýzykalyq aspaby. Tipten, ol aspaptyń moıyn tusynda kóne túrik bitik mátin jazylǵany óte sırek kezdesetin derek ǵana bolyp qoımaı, kóne túrik ımperııasynyń jazba eskertkishteriniń aǵashqa órnektelgen (Bazylhan 2005: 227-228) tamasha nusqasy retinde zertteýshilerdi qyzyqtyryp otyr.Óıtkeni, eýrazııalyq kóshpeliler meken etken jerlerden qazirgi deıin birneshe mýzykalyq aspaptardyń arheologııalyq tabylymdary tabylǵan edi. Ol jerleý ornynda 2008 jyly 25 maýsymda mońǵol arheologtary .Tórbat, D. Batsúh, T. Batbaıar, N.Baıarhúú, T.Iderhangaı (Tórbat t.b. 2008: 275-279, 285-287)arheologııalyq qazba zertteýlerin alǵash ret júrgizgen. Olar atalmysh jartas úńgiri qýysyndaǵy topyraqty tazalyp teksergende, jalpaq qasty aǵash er 1 dana, tesikti aǵash zat 1 dana, temir saýyttyń bóligi 3 dana, aǵash tıek 1 dana, sopaq temir áshekeı zat 1 dana, buryn qazyp kómip ketken degen oq jebeniń bir jerden 11 jáne 9 danasyn anyqtap, barlyǵy 20 dana temir jebe, jalpaq temir zat 2 dana (shege), temir úzeńgi 2 dana, shapan kıimniń quramy ispetti sary, jasyl tústi qytaı torǵyn bólshekteri 50 dana, mata úzindisi 8 dana, qoramsaqtyń qaby ispetti teriniń danasy jáne de adamnyń qol aıaq saýsaqtarynyń súıekteri, oń, sol jaýyryn, qabyrǵa súıekteri atalmysh topyraqqa kómilip qalǵandyǵyn anyqtaǵan.
«Jerlengen er adamnyń bas súıegi tolyq, jaqsy saqtalynǵan. Sol jaq eńbek súıeginde jaralanyp keıin biteý aıyǵyp jazylǵannyń beligsi bar. Ol tesik jaranyń ólshemi: 3,6h2,0 sm Eńbegi men mańda tusynda shashtyń qaldyǵy bar. Súıektiń epıfazy men titiń eskirip ketýine qaraǵanda adamnyń jasy 20-25, boıynyń uzyndyǵy 166,7 sm er adam. Adamnyń bas tusynda aǵashpen jasalynǵan bir mýzykalyq aspaptyń bet tusyn joǵary qaratyp, onyń basyn shyǵysqa baǵyttap qoıǵan, uzaq ýaqyt ótse de alǵashqy qoıylǵan kúıinde jaqsy saqtalynǵan aspap boldy. Ol aspaptyń moıynynan bastap bet tusynynyń jıegimen kóne «rýna» jazýy jazylǵan. Aspaptyń tómeńgi tusynda jartas cýretterinde kezdesetin ańshy adamnyń ár túrli ańdardy aýlap turǵan sýreti bezendirilgen» deıdi zertteýshiler.
Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń Arheologııa ınstıtýty men Germanııa Bonn qalasyndaǵy Raın Frıdrıh Vılhelm ýnıversıteti arasyndaǵy kelisim boıynsha atalmysh tabylymdar qalpyna keltirý, tumshalaý-konservaııalyq jumystary úshin ol laboratorııasyna jiberilgen eken. Olardyń radıokarbonattyq zertteýleri boıynsha atalmysh jerleý ornynyń merzimi 770-880 jyldarǵa tán degen qorytyndy shyǵarǵan.
Germanııa ǵalymy Pıter Zımeniń zertteýi (Sýret-4) boıynsha aǵashtan jasalynǵan mýzykalyq aspaptyń moıyn tuynda 12 tańba-árip jazylǵan. Ol mátindi: y(e)p(.)z čör ant (e)td(i)m(i)z - Y(e)p(.)z and čör we swore an oath (Lit, we made an oath ) — «Iepiz jáne Chór, biz ant ettik» dep oqyǵan (Törbat t.b. 2009: 379].
Biz, atalmysh mýzykalyq aspaptaǵy kóne túrik bitik mátini jaıynda óz pikirimizdi usynyp otyrmyz. Aspaptyń moıyn tusynyń oń qaptalynda úshkir zatpen syzyp jazǵan kóne túrik bitik mátini 12 tańba-áripten turady.
Mátinniń transkrıpııasy: Yinčüre bitidimiz
Mátinniń maǵynasy: Syıynyp jazdyq (biz).
Kóne túrik tilinde yinčür-, yinčürü — syıyný, tabyný, bas ııý, quldyq urý [DTS 1969: 262], yinčgele- syılaý, qurmetteý, tabyný [DLT: III.411] degen maǵynada kezdesedi. Olaı bolsa, atalmysh mýzykalyq aspaptaǵy mátinniń maǵynasy - aspaptyń mýzykalyq qudyretine syıynyp, aspaptyń ıesine bas ıip yrym-josyndyq turǵydan jazylǵan bolý kerek. Aspaptaǵy kóne túrik bitik mátinniń tańba áriptik ereksheligine qaraǵanda, VIII-IX ǵasyrlarǵa qatysty dep joramaldaımyz.
Osy oraıda bul mátindi : Yipinčöre bitidimiz - Iipinchór-ge jazdyq dep oqyp, «qyl jipti chór-ge ( ertekshi-ge// aspap ıesi+ne) (arnap) jazdyq» dep te qarastyrýǵa bolar edi. Óıtken, bizge belgili tildik derekterge súıensek, yip — jip, arqan, qyl [DTS 1969: 267; Radlov OSTN. III-1: 530 «nıtka, verevka»), al čöre tulǵasy saqtalǵan čörčök > chórchók - ertegi, ápsene, čörčök > chórchók - 1.ertegi, ápsene, 2. sózsheń, myljyń [Radlov OSTN. III-2: 2042], čörčöktö- > chórchóktó- ertegi aıtý [Býdagov SSTTN. I: 493 ], chóre- chór- 1. júrý, 2. ómir súrý, 3. qyzmet etý, chóchók- qysqa ertegi [Býtanaev 1999: 222-223] sózderi kezdesedi. Demek, qazaqsha čerter (// čörter?) > úsh ishekti sherter mýzykalyq aspabynyń ataýy atalmysh sózdermen bir jeliles, tipt čör — proto túrik tulǵasy bolsa kerek.
Bul jerleý ornyn alǵash zerttegen mońǵol arheology .Tórbat sóz bolyp otyrǵan mýzykalyq aspaptyń basyndaǵy «ań-janýar» beınesin, baıyrǵy kezderden saqtalynyp kele jatqan mońǵoldardyń morin quγur > atbas qobyzsha, šïnaγan quγur > ojaý ispetti qobyzshasyna uqsas keledi dep boljaıdy [Törbat t.b. 2009: 376]. Alaıda jerleý ornynan qobyzdyń ysqyshy jaıynda qandaı bir málimet, aıǵaqtar anyq bolmaı otyr.
Kóshpelilerdiń mýzykalyq aspaptar jaıynda qytaı jazbalarynda: «…bul eldiń adamdary daýystaryn sozyp, azandatyp án salǵandy jaqsy kóredi, áýenderi qasqyrdyń ulyǵanyna da uqsaıdy… án aıtyp, bı bılep dýman qurady…», «qyrǵyzdarda….mýzykalyq aspaptardan sybyzǵy, daýylpaz, syrnaı qatarly aspaptar bar» [Bıchýrın 1998:125; QTTQD, IV. 4.24, 25, 385] degen málimetter ǵana bar. Ortaǵasyrlyq shyǵys mınıatıýralarynda qobyz ispetti mýzykalyq aspap beınelengenderi barshylyq.
Qazirgi túrik tilderi men sóılenisterinde dástúrli mýzykalyq aspaptardyń negizgi ataýlary ózara uqsas, qobyz ben dombyra ataýlarynyń keıbireýleri tolyq sáıkesedi. Mysaly, qazaqtardaǵy qylqobyzdy altaısha — ıkılı, hakassha yyh, tyvasha — ıgıl dep ataıdy. Al, sherterdi hakassha - homys (qomïs> homys — hakastardyń eki ishekti kúı aspaby [Býtanaev 1999: 188]), altaısha — topshýýr, tyvasha — dopshýlýr chanzy, ıakýtsha — kyrympa, shańqobyzdy altaılyqtar komýs, hakas, tyvalarda temir homys, demır homýs [Sarybaev 1980: 76-77] dep ataıdy. Mahmud Qashǵarıdiń «Dıýanı luǵat-t túrik» sózdiginde qobuz > qobuz, qobyz, qobza-, qobzal-, qobzaš-, qobzat- > qobyz tartý, qobyzdaý, qobyzben oınasý, qobyzdatý [DLT: I.19; III.173] tulǵalarynda kezdesedi. Sary uıǵyr tilinde qonïs> qonys -ishekti kúı aspaby [ Malov 1957: 58].
Mońǵol tilderinde qoγur > hýr, qobyzsha, yspa qobyz (qyl ishekti kúı aspaby), atbas qobyzsha, aman quγur > aman hýýr, syrnaı, kele quγur > hel hýýr, úshkirik, qamys syrnaı [evel 1966: 738; Bazylhan 1984: 541], qoγur // quγur > mońǵol ultynyń ishekti kúı aspaby, morin quγur > atbas qobyzsha, šïnaγan quγur > ojaý ispetti qobyzsha, dörben čikitei quγur > tórt qulaqty qobyzsha. Sonymen qatar mońǵol tilderinide qobis > «ıatga» sekildi kúı aspaby, tórt ishekti keledi, shanaǵy jylan terisinen jasalady. Demek, qobis // qobur // quγur - túbir ataýlary bir tórkindes [Sečenčoγtu 1988: 1122-1123]. Al, tuńǵys-manjur tilderinde: kuur > kýýr «mýzykalyq aspap» tulǵasynda kezdesedi [SSTMIa-1: 434-435 ].
Sol sebepten, túrik-mońǵol tilderinde qop — (qob- // quw — //quγ-) túbir morfemaǵa +ur ( +uz //+ us) túbir morfemasy jalǵanyp «qýys-qoby keńistikten ysqyrý, úskirý, urylý, yzyldaý sekildi daý+ys // dyb+ys shyǵarylýy» degen jalpy semantıkalyq óristi bildiretin qobur // quγur // qobuz //qomus sózderi týyndaǵan.
Al, kóne túrik tilinde sub- // sib- túbir morfemadan syb+yzǵy jáne basqa sóz ataýlar týyndaǵan.
Al, dombyra ataýynyń shyǵý tegi túrik, mońǵol tilderindegi dop- //dom- túbir mofemadan «domalaq, domalaný, tompaıý, domalaq ydys, dóńgelek aspap» [Bazylhan 2000:237] maǵynaly, dom+byra, top+shýyr (top+šuur > topshýr -ishekti mýzykalyq aspap, top+šular > topshýlar), topchyl, topchyl homys [Býtanaev 1999:150] ) syndy ataýlary da qalyptasqanyn baıqaýǵa bolady.
Endeshe atalmysh mýzkykalyq aspaby kóne dáýirdegi tótýma ataýy ne boldy degen zańdy suraq týyndaıdy. Bizdiń pikirimizshe bul baıyrǵy zamannyń qob+uz > qobuz, basqasha aıtqanda qobyzdyń kóne túrik dáýirindegi nusqasy bolý kerek.
Qoryta aıtqanda, 2008 jyly Mońǵolııanyń Hovd aımaǵy, Manhan sumyny Jargalant haırhan taýynyń jartas úńgiri jerleý ornynan tabylǵan atalmysh mýzykalyq aspaby qob+uz > qobuz//qobyzdyń VIII ǵasyrlardaǵy ilki nusqalarynyń biregeıi qundy aıǵaǵy ekendigi daýsyz. Al, mýzykalyq aspaptaǵy mátinde qudyretti qobyz únine jáne qobyzshyǵa (tipti ań janýarlar, kúı mýzyka tabıǵatyna) tánti bolǵan ókilderdiń «Yinčüre bitidimiz /ıinchúre bitidimiz/ — Syıynyp tabynyp jazdyq» degen maǵynaly sóz jazylǵan bolsa kerek.
Nápil BAZYLHAN, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty
ÁDEBIETTER:
Bazylhan 1984 — Bazylhan B. Mongol-kazah tol (Mońǵolsha-qazaqsha sózdik). -Ólgıı, 1984. -886 h.
Bazylhan 2000- Bazylhan B. Qazaq jáne mońǵol tilderiniń salystyrmaly-tarıhı grammatıkasy (Morfologııa). — Almaty, 2000.- 446 bet.
Bazylhan 2005 - Bazylhan N. Kóne túrik bitiktastary men eskertkishteri (Orhon, Enıseı, Talas) //Serııa : «Qazaqstan tarıhy týraly túrki derektemeleri» -2 tom. -Almaty: Daık-Press, 2005. -252 +144 b.
Bıchýrın 1998 — Bıchýrın N.Ia. (Iakınf). Sobranıe svedenıı o narodah, obıtavshıh v Sredneı Azıı v drevnıe vremena. I tom. Almaty. TOO «Jalyn baspasy». 1998.- 485.
Býdagov, SSTTN. I. - Býdagov L. Sravnıtelnyı slovar týreko-tatarskıh narechıı. Tom-1. Sankt-peterbýrg: Tıpografııa ımperatorskoı akademıı naýk. 1968.- 810 s.
Býtanaev 1999 - Býtanaev V.Ia. Hakassko-rýsskıı ıstorıko-etnografıcheskıı slovar. Ýchebnoe posobıe dlıa prepodavateleı gýmanıtarnyh výzov tıýrko-ıazychnyh respýblık Rossıı. — Abakan: ÝPP «Hakasııa», 1999. -240s.
DTS 1969 — Drevnetıýrkskıı slovar. — M.,L. 1969.- 676.
QTTQD, IV. - Qazaqstan tarıhy týraly qytaı derektemeleri. IV tom. Áýlettik tarıhı jylnamalar. 2-bólim.- Almaty: Daık-Press, 2006.-480 b.
Maıdar 1981- Maıdar D. Mongolyn túúh soelyn dýrsgalt zúıls. Moskva: Progress hevlelıın gazar. -1981. -176.
Malov 1957 — Malov S.E. Iazyk jeltyh ýıgýrov. -Alma-Ata: Izdatelstvo AN KazSSR, 1957. -197.
Radlov, OSTN. III-1. — Radlov V.V. Opyt slovarıa tıýrkskıh narechıı. Tom tretıı. Chast-1. Sanktpeterbýrg, 1905. 1-1260 s.
Radlov, OSTN. III-2. — Radlov V.V. Opyt slovarıa tıýrkskıh narechıı. Tom tretıı. Chast-2. Sanktpeterbýrg, 1905. 1261-2204 s . Alfavıtnyı ýkazatel 1-98.
Sarybaev 1980 — Sarybaev Bolat Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary. -Almaty: Óner, 1980. -208 bet.
SSTMIa-1. — Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov. -L., 1975, tom 1.-672; 1977, tom 2.- 992 s.
Tórbat, t.b. 2008 — Tórbat ., Batsúh D., Batbaıar T., Baıarhúú N. Mongol Altaıgaas ılersen hadny orshýýlgýýd (ýrdchılsan úr dún) // Arheologıın sýdlal. Studia Archaeologica. Tomus (VI) XXVI. Fasciculus.1-22. -Ýlaanbaatar, 2008.- 274-292
evel 1966 - evel Ia. Mongol helnıı tovch taılbar tol. -Ýlaanbaatar, 1966.- 912.
DLT.I - Divanü luğat-it Türk Tercümesi. Çeviren: Besim Atalay. Ankara, 1985. cilt I.- 530 s.
DLT.III — Divanü luğat-it Türk Tercümesi. Çeviren: Besim Atalay. — Ankara, 1986. cilt III. — 462 s.
Nomads of Eurasia 1989 — Nomads of Eurasia. National history museum Los Angeles county in association with University of Washington Press. Seattle and London, 1989.-221.
Sečenčoγtu 1988 — Sečenčoγtu Mongγol üges-ün ijaγur-un toli. Öbür mongγul-un arad-un keblel-ün qoriy-a. — Köke qota, 1988.-2973.
Törbat, t.b. 2009 — Törbat Tsagaan, Batsükh Dunbüree, Jan Bemmann, Höllmann Thomas O., Zieme Peter A rock tomb of the ancient Turkic period in the Zhargalant Khairkhan mountains, Khovd aimag, with oldest preserved horse-head fiddle in Mongolia — A preliminary report // Current Archaeological research in Mongolia. Papres from the First International Conference on «Archaeological research in Mongolia» held in Ulaanbaatar, August 19th-23rd, 2007. Edited by Jan Bemmann, hermann Parzinger, Ernst Pohl, Damdinsüren Tseveendorzh. Vor-und Frühgeschichtliche Archäologie Rheinsche Friedrich-Wilhelms-Universität Bonn. Bonn Contrinutions to Asian Archaeology. 2009.Volume 4. — pp. 365-383.
Napıl BAZYLHAN
NADPIS V DREVNETIýRKSKOM MÝZYKALNOM INSTRÝMENTE:
ISTORIKO-ISTOChNIKOVEDChESKIE PREDVARITELNYI ChTENIIa
V dannom state avtorom rassmatrıvaetsıa novyı prochtenııa nadpıs v drevnetıýrkskom mýzykalnom ınstrýmente, kotorye ıavlıaıýtsıa prototıpom sovremennogo kobýza, naıdennom v 2008 g. v Mongolıı na skalnom pogrebenıe drevnetıýrkskogo perıoda. Prochtenıe nadpıs: Yinčüre bitidimiz — Poklonıaıa napısalı
Ph.Dr Napil BAZYLKHAN
THE INSCRIPTION ON ANCIENT TURKIC MUSICAL INSTRUMENT:
HISTORICAL AND SOURCE STUDY PRELIMINARY READING
In this article the author considers a new reading of inscription on ancient Turkic musical instrument, which is the prototype of the modern kobuza, found in 2008 in Mongolia in the rock tomb of the ancient Turkic period. Reading the inscription: Yinčüre bitidimiz — By bowing were written.
Túpnusqadaǵy taqyryp: "Kóne túrik dáýiriniń mýzykalyq aspabyndaǵy (qobyzyndaǵy) mátin: tarıhı-derektanýlyq alǵashqy taldaý"
