Táńirshildikti nasıhattaýǵa nege Qytaı men Reseı múddeli? III

4532

«Táńirshildiktiń» monoteıstik ınterpretaııasynyń qatelikteri

Bir Qudaıdyń ilimi retindegi «táńirshildik» ontologııasy óte daýly bolyp tabylady, óıtkeni (ıbrahımdik, paıǵambarlyq) Jalǵyzqudaıshylyq óziniń negizinde Bir Qudaıdy bolmystan tys, jalǵyz, óz jaratylysynan tys ári oǵan qarsy turatyn, bolmys pen shynaıylyqtyń transendetti Jaratýshysy dep túsinedi. Qudaıdyń Jalǵyzdyǵy dep onyń eksklıýzıvti bolýy ǵana emes, sonymen birge onyń qudaıılyǵyna qatysty eshqandaı talaptardyń bar bolý múmkindiginiń joqtylyǵy túsiniledi. Jalǵyzqudaıshylyqty enoteızmmen shatastyrmaý kerek. Enoteızm, monolatrııa, panteızm bar, biraq bulardyń barlyǵy Jalǵyzqudaıshylyqqa qarsy ıdeıalar.


«Táńirshildiktiń» bir qudaı – «Táńir» (oǵan qosa, Táńir – bolmys jaratylǵannan keıin paıda bolǵan qudaı) týraly ilimin, qudaılar panteonyndaǵy «enoteızm» nemese «monolatrııa» dep sıpattaýǵa bolady, bul ejelgiliktiń mıfologııasyna sátsiz elikteýshilik bolyp qana tabylady. «Ejelgilik» dep b. d. d. IV myńjyldyq pen b. d. V ǵasyr aralyǵyndaǵy órkenıettik kategorııany túsiný kerek, mysaly, Shýmer, Ejelgi Egıpet, Ejelgi Mesopotamııa, Ejelgi Qytaı nemese Ejelgi Greııa men Rım órkenıetterin. Sonymen birge, bul anyqtamaǵa órkenıet turǵysynan bolmaǵan «Ejelgi Qazaqstandy» qosýǵa bolmaıdy.
L. Gýmılev pravoslavtyq hrıstıan dástúrlerinde tárbıelense de, ǵalym retinde keńes dáýirinde qalyptasqan, sondyqtan onyń Jalǵyzqudaıshylyq iliminiń egjeı-tegjeılerin bilgeni ekitalaı. Senýshilerdiń basym kópshiligi úshin de, paıǵambarlyq Jalǵyzqudaıshylyq pen dástúrli abyzdyq enoteızmniń arasynda úlken aıyrmashylyq joq, bul ıdeıalar olardyń sanasynda beıbit qatar ómir súredi.
«Ejelgi túrkiler» men mońǵoldardyń tarıhyn zertteı otyryp, Gýmılev pen Hara-Davan túrkiler men mońǵoldardyń mádenıetiniń eksklıýzıvtiligin negizdeý problemasyna tap boldy. Óıtkeni, geografııalyq turǵydan olardyń janynda Qytaıdan basqa órkenıet bolǵan joq. L. Gýmılev túrki mádenıetiniń qytaı órkenıetine qaraı tartylýyn moıyndaýǵa kedergi etti (Gýmılev kóshpendilerdiń Qytaımen qarym-qatynasyn árdaıym tek agressııa men soǵys prızmasy arqyly ǵana qarastyratyn). Biraq geografııalyq turǵydan da Qytaıdy túrkilerden alystata almady.
Ǵalymdardyń tarıhı derektermen kishkentaı aıla-sharǵy jasaýǵa barǵany múmkin sodan bolar. Birinshiden, qudaıdyń ataýy túrki tilinde «Jaratýshy» degen maǵynany bildiretin «táńir» sózinen alyndy, biraq tarıhı turǵydan bul qytaı tilinen engen «Aspan» sózi bolǵan (HH ǵasyrǵa qaraı 1200-jyldyq musylman dástúriniń yqpalynan «táńir» sózi múlde basqa maǵynaǵa ıe boldy). Máselen, túrki tilderde jıi qoldanylatyn «Qudaı» sózi de túrki emes, parsy tilinen shyqqan.
Ekinshiden, túrki (mońǵol) qudaıyna qytaı qudaıynan ajyratatyn ózindik erekshelikter berý úshin pravoslavıeliktiń tolyqtaı sátti emes úshqudaıshylyq dogmatıkalyq qurylysyn alǵan.
Bul «kishkentaı aıla-sharǵy» eýrazııalyqtar tarapynan taza dinı sınkretızmge aınaldy.
«Ejelgi Qazaqstan mıfterinde» O. Janaıdarov «Táńirshildik – jer betindegi eń ejelgi din» degen taraýda kelesini keltirgen:
«Qudiretti, sheksiz hám jalpaq jahandy tutas qamtıtyn Uly Kókke syıynýdan adam ózin qorshaǵan Álemdi, tabıǵatty ólmeıdi dep qabyldady. Jyl mezgilderiniń almasýyn jańarý men jańǵarý dep túsindi. Sóıtip máńgilik ómirge degen senimge keldi» (194 bet).


Birshama qarabaıyr túrde álemniń máńgiligi týraly ıdeıa basqa jerde beriledi. «Jan» degen taraý (20 bet) «Tyn – rýhanı qasıet. Tyn – tynystaý qabileti. Ol adamǵa, malǵa, ań men qusqa, ósimdikke tán. Tek tasqa ǵana mundaı qabilet berilmegen. Ósimdik áleminde tyn «ósý qabileti» retinde qabyldanady. Onyń tynysy (tirshiligi) tolassyz ári máńgilik. Óıtkeni, tamyr jerde qalyp, ósimdik óziniń bolmysyn máńgilik saqtaı alady».
Máńgi óshpes Ǵarysh, Álem, ómir (máńgi shynaıylyq pen bolmys dep túsin) ıdeıasy – qytaıdyń Aspan týraly ıdeıasynyń shoǵyrlandyrylǵan kórinisi, biraq bul – «Iahoba emes, Isa emes, Alla emes, Brahman emes jáne Býdda da emes. Bul abstraktili jáne salqyn, adamǵa qatal jáne nemquraıly qaraıtyn eń joǵarǵy jalpylyq. Ony jaqsy kórýge bolmaıdy, onymen tutas bolýǵa bolmaıdy, oǵan elikteý múmkin emes, oǵan tańdanýdyń da máni joq». (L. S. Vasılev. Shyǵys Dinderiniń Tarıhy. 1983 j. (s) «Joǵary Mektep» baspasy 1983 j.).
Ylǵı da raıonaldy oılaıtyn qytaılyq, otbasyn asyraý kókeıtesti problemasymen basy qatyp júrip, bolmys syrlary týraly sonshama oılanbaıtyn, qytaılyq bárinen joǵary materıaldyq qabyqty – óz ómirin baǵalaıdy. Abstraktili ıdeıany qurmetteý praktıkalyq qytaılyq aqylǵa jat nárse.
Sondyqtan ejelgi qytaı dininiń eń mańyzdy ereksheligi bolyp mıfologııanyń bolmashy róli keletin. Rýhanı mádenıetiniń kelbetin anyqtaǵan, ózindik dinı júıeleri bar, mıfologemalarǵa baı basqa ertedegi qoǵamdarǵa qaraǵanda, Qytaıda mıfterdiń ornyn «dana jáne ádil bıleýshiler týraly» tarıhı ańyzdar alǵan.
Alaıda, «táńirshildikti» ázirleýshiler bul «kemshilikti» túrki tildes altaılyqtardyń urpaqtarynyń ápsana, ertegileri men ańyzdarymen toltyrdy. Osylaısha, keńes tarıhı ǵylymy, ejelgi qytaılyq dini men hrıstıandyq pravoslavıe dogmattarynyń osyndaı haostik-júıesiz qospasynyń nátıjesinde ejelgi túrkilerdiń dinı nanym-senimderiniń teorııalyq konepııasy retinde «táńirshildik» paıda boldy.

«Táńirshildik» kosmogonııasynyń máseleleri

Alaıda, mundaı ońaılatylǵan tásildeme «táńirshildik» ontologııasyn sheship qana qoımaı, haosqa toly ilimdi qurdy, onda retsiz ári abyl-sabyl túrde ıbrahımdik dástúr elementteri, shýmer panteonynyń qurylymdary, antıkalyq mıfter, qıyr shyǵys fılosofııasynyń kosmogonııasy, altaı halyqtarynyń folklory, shamanızm, ertegiler men ańyzdar jáne t. b. bir-birimen shıratylyp ketti.
«Táńirshildikte», onyń izbasarlarynyń joramaly boıynsha («Ejelgi Qazaqstan mıfteri» kitaby), Joǵarǵy Qudaı retindegi Aspan kýltimen qatar, Áıel-Qudaı kýlti (Umaı qudaıy), Ot kýlti (Ot-Ana qudaıy), sý men jer kýlti (Ier-Sý Rýhy) jáne t.b. bar. Onyń ústine, táńirshildiktiń panteonyna kosmogonııany beıneleıtin ártúrli qudaılar da kiredi, munda Táńirdiń uldaryn, álem deńgeıleriniń qudaı-bıleýshilerin, kún men túnniń aýysýyna jaýap beretin rýhtardy, Jaqsylyq pen Jamandyqtyń qudaılaryn jáne t.b. jatqyzýǵa bolady. «Táńirshildiktiń» panteony tańǵalarlyq túrde shýmer-akkadtyq (keıinnen vavılondyq) qudaılar panteonyn, sondaı-aq basshy retinde Zevs bolǵan ejelgi grek Olımpyn eske túsiredi.
Álem men joǵarǵy qudaı – Táńirdiń paıda bolýy úndilik «altyn jumyrtqa» mıfologııasynyń elementterimen birge ejelgi qytaı dástúrinen alynǵan. Ejelgi Qytaıdyń salt-dástúr týraly kitaptarda (On Toǵyz Kóne óleń) álem jaratylýynyń kelesi nusqasy bar: Aspan men jer taýyq jumyrtqasynyń quramy tárizdi haosta ómir súrgen. Pan-gý – mıftik túpki baba, ortasynda ómir súrgen. Uzaq ýaqyt boıy álemdi haos bılegen, qytaılardyń aıtýynsha onyń ishinde eshnárseni aıyryp tanýǵa bolmaıtyn. Sodan keıin bul haosta eki kúsh bólindi: Nur men Zulmat, al olardan aspan men jer paıda boldy.
Aspan men jerdiń bólinbestik, bastapqy haos dástúri álemniń paıda bolý týraly barlyq ejelgi mıfterde keńinen taralǵanyn atap ótken jón. Bul dástúr ásirese vavılondyq «Eným elısh»-te – álemdi jaratý týraly poemasynda aıqyn kórinedi.
Joǵarydaǵy aspan tipti atalmaǵan kezde
Ári tómende ornalasqan qatty jerdiń ataýy týraly tipti áli oılamaǵan kezde;
Olardyń túp atasy Apsý ǵana,
Ári mýmmý men olardyń bárin týǵan Tıamtý
Óz sýlaryn birge aralastyrǵan kezde
Batpaqtar áli jaratylmaǵan ári eshbir araldy taba almaıtyn kezde,
Tipti eshbir qudaı da múlde bolmaǵan kezde,
Aty atalmaı, taǵdyry anyqtalmaǵan kezde –
Sonda olardyń arasynda qudaılar jaratylyp jatqan;
Lamý men Lahamý paıda bolyp, olarǵa at qoıyldy.

Osy ańyzdardy qaıtalaǵandaı O. Janaıdarov «Ejelgi Qazaqstan mıfteri» kitabynda kelesi oqıǵany qaıta jańǵyrtady. «Baıaǵyda kók te, jer de bolmaǵan, tek bir ǵana shetsiz-sheksiz muhıt bolǵan. Kúnderdiń bir kúninde muhıttyń ortasynda Aq Jarqyn kórinip, odan nur shashqan altyn jumyrtqa shyqqan. Onyń ishinde kúlli álemniń bolashaq túp atasy Táńir jaralǵan. Táńir óte uzaq, mıllıondaǵan jyldar boıy uıyqtady. Aqyry, bir kúni oıandy da, jumyrtqanyń qabyǵyn jaryp syrtqa shyqty. Jumyrtqanyń ústińgi jaǵynan Kókti jaratty, al tómengi bóliginen Jerdi jasady» (9-10 better).


«Kók pen Jerdi jaratyp, olardy bir-birinen ajyratqan soń, Táńir ómirge urpaq keltirý úshin ózi erkek pen áıelge bólindi. Qudaı-áıeldi Umaı Táńir dep atap, ony Sýmer taýynyń ushar basyna, sútti kóli (Sútkól) bar Aspan taýynyń qııa shyńyna qondyrdy» (10 bet).
Biraq ejelgi poetıkalyq muralar epıkalyq teogonııasymen antıkalyq órkenıetiniń joǵary deńgeıin kórsetse, O. Janaıdarovtyń álem-jálem ertegileri men ańyzdary avtordyń erkin qııalyna kóńil bólgizedi.
12 bette avtor kelesideı úzildi-kesildi jarııalaıdy: «Ot túrkilerde (baıaǵy zamanda da, qazir de) áýlıe retinde qasterlenip, qasıet tutylady. Ot-Ana qudaıy Umaı Táńir-Ananyń tabanynan jaralǵan. Onyń ákesi – qurysh, sheshesi – shaqpaq tas. Ot-Ana adamnyń úıinde, oshaǵynda ómir súredi. Adamdardyń jaratylyp, ómirge kelýi Ot-Ananyń jelep-jebeýimen bolady. Túrki halyqtarynda áıelder balalarynyń ómirin saqtap, otbasyn baqytsyzdyqtan qorǵaǵany úshin Ot-Anaǵa syıynyp, jalbarynatyny osyǵan baılanysty. Mıfke sáıkes, otty aǵashtan birinshi bolyp shyǵarǵan Nadýlýsha paıǵambar nemese Nadýlý shad, ıaǵnı Nadýlý hanzada nemese bek. Otqa túkirýge, qozdap janyp jatqan shoqty basýǵa, oshaqtaǵy otty óshirýge bolmaıdy.»
«Áýlıe» sózi túrkiden emes, arabtan shyqqan. Bul sóz «qasıetti» degendi emes, «jaqyn» degendi bildiredi, buǵan qosa «áýlıe» quranı sóz, Quranda «Allanyń jaqyndaryna» qatysty qoldanylady. «Áýlıe» sóziniń tegi túrki tili deý, ásirese ony anyq kópqudaıshylyq kýlttaryna qatystyrý, nadandyq pen volıýntarızmniń kórinisi bolyp tabylady.
Jalpy, O. Janaıdarovtyń ertegiler men ańyzdardy erikti túrde usynýy zııatkerlik ruqsattylyqtyń barlyq shekterinen shyǵady. Osylaısha, avtor «Táńirdiń uly Geser» týraly (ony qazaqsha Abaı Qaısar han dep atap otyryp) ańyzdy keltire otyryp, kelesini jarıalaıdy: «Musylmandyq Quranynda Qaısarǵa arnalǵan Súre bar: «Asa qamqor, erekshe meıirimdi Allanyń atymen bastaımyn. Áı, Muhammed, saǵan shyn máninde taýsylmaıtyn Káýsar berdik»» (55 bet). Osyndaı «siltemelerden» keıin kitapty usynǵan Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń (!) quzyrettiligi týraly tujyrym týyndaıdy. Táńir uly Geser týraly ańyzdar Gerakl, Odısseıanyń batyrlyqtaryna óte tańǵalarlyq uqsas, olardyń grek mıfterinen aıyrmashylyǵy – keıipkerlerdiń esimderi, ol esimderdiń shyǵý tegi Altaı-Saıan aýmaǵy bolǵany anyq.
Antıkalyq mıfologııadan O. Janaıdarov álem deńgeıleri týraly ıdeıany alǵan:
«Ǵalam Joǵarǵy, Orta jáne Tómengi álemderge bólingen.
Joǵarǵy álem – Qan (Qurbystan, Tengere). Mundaǵy jer Altyn Telegeı dep atalady. Ony Manǵyzyn-Matmas bıleıdi. Manǵyzyn-Matmasty Úlken Táńir bastyq qylyp qoıǵan. Joǵarǵy álemniń tozaǵy Manǵys-tochırı-tam dep atalady. Tozaqtyń bas ámirshisi – Batpan-Qara.
Toqsan toǵyz álemniń ortanshysy Ezren Tengere dep atalady. Onda Bılgeın-kere-attý-Tıaran-Myzyqaı – Asa Qudiretti bılik júrgizedi. Ortanshy álemdegi jer – Altyn Sharqa, al onyń ıeligindegi tozaq – Tepken-qara-tam. Mundaǵy tozaqtyń bıleýshisi – Batpan-Qaraqshy.
Bizder, adamdar ómir súrip jatqan álem toqsan toǵyz álemniń ishindegi eń kishisi jáne eń tómengisi bolyp tabylady. Ol Qara Tengere (Qara Aspan) dep atalady. Ondaǵy basty ámirshi – Maıtóre.
Qara Tengere álemi aspanynyń otyz úsh qabaty bar. Olar bir-birinen joǵary ornalasqan. Bul álemniń enshisindegi tozaq Taptan-qara-tash dep dep atalady. Tozaqta Kerek han, ıaǵnı Jaýyz bılik júrgizedi». (Ejelgi Qazaqstan mıfteri, 14-15 better)
Bul jerde Janaıdarovtyń ǵalamnyń dep keltirilgen qurylymy men qudaılardyń attary tolyǵymen altaı halyqtarynyń mıfologııasynan alynǵanyn atap ótken jón.
Sábıt Muqanov: «Sol sııaqty aspan álemin «táńirige» sanaǵan qazaq, Kúndi, Aıdy, keıbir juldyzdardy mıfke aınaldyrǵan.
Mysaly, Kún – qazaqta qasıetti zat. Bulttyń kúrkireýin qazaq «kún kúrkireıdi» dep, ony kún táńiriniń daýsyna balaǵan.  «Kún astynda Kúnsulý» ertegisine qaraǵanda, kúnniń de bosatpaıtyn qyzy bar. «Aı astynda Aısulý» da sondaı. Shyǵys elderinde, onyń ishinde, arab pen túrkilerde, aı qyzynyń aty Zýhra. Ol, Jer qorlyǵyn kórip, aıǵa qashqan qyz. «Úrker» atalatyn shoǵyr juldyzdyń qyzyn, «Jeti qaraqshy» atalatyn juldyzdar qorshaı ańdyp, olardan qashqan Úrker aspan boıynda jyljyp qashyp júredi-mys. «Sholpan» da qyz. Ol da qashyp júrip, jylyna bir ret aıdyń baýyryna panalaıdy. Muny qazaqtar «Sholpannyń aıǵa toǵysýy» deıdi. Sholpannyń senimdi saq kúzetshisi – «Temir qazyq». Ol bir orynnan jyljymaıtyn juldyz. Túnde jolaýshylaǵan nemese kóshken qazaqtar, júrer jolyn, ýaqytyn Temir qazyqqa qarap nemese Úrkerge qarap aıyrady.
...Árıne, mundaı túsinikterdiń bári kóne zamandardaǵy alǵashqy adamdardyń ózderiniń aınalasyn  qorshaǵan tabıǵattyń bárin de «jandy» dep sanaýynan týǵan qııal ekeni málim.
...Osyndaı túsinikterdi ǵylym tilinde «anımızm» dep ataıdy. «Anımızm»  – ruhqa quldyq urý dini.  Iaǵnı, dúnıeni ártúrli árýaq bıleıdi degen senim. Bul senim boıynsha –  adam, taý-tas, ózen, kól, bulaq, jan-janýar, qus, aı, kún, juldyz, aspan, aǵash, ósimdik t.b. soǵurly barlyq nárseniń óz árýaǵy bolady dep senedi. Adamdar árýaqtarǵa nege quldyq urǵan?  Sebebi, árýaqtar ózderinshe tiri adamdarǵa paıda, zııan tıgize alady dep sengen. Mysaly: «Arýaqtyń máńgiligine sengen túrik qaǵanaty kezinde Ótúgen jeri «Budun Inlı», ıaǵnı «halyqtyń qorǵaýshy  arýaǵy» degen atpen atalatuǵyn» (12.M.Bulutaı. Ata-baba dini? Túrkiler nege musylman boldy?  Almaty, Bilim, 2000, 100 b)
Jalpy, fetıshızm (putqaquldyq), natýrızm (tabıǵatqa tabyný), totemızm (jan-janýarǵa tabyný) – báriniń túbi bir – árýaqqa syıynýdan shyǵyp jatqan nárseler.
Taǵy bir eskeretin jaıt L. Gýmılevtiń «Veıshý» degen eski Qytaı jylnamalarynan túrikterdiń dini týraly keltirgen deregin paıdalansaq, qytaıdyń «Sýıshý» degen jylnamasynan (VIII ǵ.)  ol taǵy ejelgi túrikterdiń dini týraly: «Pochıtaıýt cherteı ı dýhov ı verıat koldýnam» degen derek aıtady ( Gýmılev L.N., s.75). Buǵan tań qalýǵa bolmaıdy. Óıtkeni árýaq júrgen jerde sıqyr júredi. Nege? Óıtkeni, árýaqqa syıynǵan halyq  sıqyrǵa júginbeı tura almaıdy. Sebebi, olardyń adamnyń shamasy jetpeıtin isterdi sıqyrdyń kúshimen sheshkisi kelgen.  Pal ashý, úkiniń qaýyrsynyn taǵý, túrli tumarlar jasaý, aǵashtarǵa jalbyratyp mata baılaý, qoıdyń kári jiligin bosaǵaǵa ilý sııaqty («Po poverıý kırgızov, loktevaıa kost v vıde cheloveka sterejet skot ot vorov ı glazam vorov predstavlıaetsıa v vıde cheloveka (reseı ofıeri Ch.Valıhanov, s.331) t.b.  nárseler osy senimderden shyǵyp jatyr.
Árýaqqa tabynǵan anımıstik túsiniktegi qoǵamda eń jaramdy jandar (vostrebovannyı)  – ár túrli baqsy-balger, sıqyrshy, jádigóıler deýge bolady. t.b. Olar sol qoǵamdaǵy sıly, ıgi jaqsylar men kósemder qatarynda  oryn alatyny aqıqat.
«Keıbireýlerdiń «táńir dini» (oryssha tengrıanstvo degennen alsa kerek) dep aıtyp júrgeni durys emes. Durysy «táńirler nanymy» bolmaq, úıtkeni, bu jerde bir táńir týraly sóz bolyp turǵan joq; kók táńir, jer táńir, kún táńir, aı táńir, sý táńir t.t. kóptegen táńirler bolǵandyqtan bul «ıdolızmniń» balamasy bola alady. Tengrıanstvo degen sózdiń ózi «táńirshilik» degenge, ıaǵnı birden kóp táńirge saıady. Bul manıheıshildik uǵymnyń ejelgi aspan kýltimen aralasqan formasy» (M.Bulutaı, 2b).
Orystardyń hrıstıandyqtan burynǵy dáýirden kele jatqan «Bog» sózine qarap «Bogızm», farsılardyń «Huda» sózinen «hudaızm», qytaılardyń «aspan»  degendi bildiretin «Tıan» sózinen «tıanızm» dinderin qoldan jasaý qanshalyqty beker bolsa, «táńir» sózine qarap «tengrızm» (aspanshyldyq) degen buryn-sońdy bolmaǵan, paıǵambary, kitaby joq nárseni din etip shyǵarý da sonshalyqty beker bolmaq. Bizdegi keıbir dúmsheler ne dinniń tarıhyn bilmeı, ne fılosofııasyn bilmeı, áıteýir «tengrızm», «tengrıanstvo» dep baıbalam sala beredi» (23.M.Bulutaı.Býrhanızm týraly shyndyq, Almaty, Arys, 12 b).

Jalǵasy bar...

Avtordyń pikiri redakııanyń kózqarasyn bildirmeıdi.

Turarbek Qusaıynov,

"Demos" QB tóraǵasy

Pikirler
Redakııa tańdaýy