- Bekarys, aıtys ónerin memleket óz qamqorlyǵyna aldy degen habardy árkim ártúrli qabyldady. «Bárekeldi» degendermen birge, «aqyndardyń aýzyna qaqpaq qoıyldy» deıtinder de bar. Aıtys aqyny retinde siz bul jańalyqty qalaı qabyldadyńyz?
- Men aıtysty memleket qamqorlyǵyna alǵanyna qarsy emespin. Shynyn aıtqanda, qazir aıtystyń ıesi joq. Júrsin Ermandy aıtystyń ıesindeı kórip kelemiz. Osy aǵamyzdyń arqasynda aıtys aıtys bolyp aman kele jatyr. Aıtystyń joǵyn joqtap, efırden berilmeı qaldy dep júgirgen kim? Júrsin aǵamyz, árıne. Aıtystyń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońatyn da sol kisi. Kógilder ekrannan kórinbeı ketken aıtysty joqtaımyn dep bılikpen shekisken de, aqyrynda bekisken de Júrsin aǵamyz boldy. Sebebi bılik te, halyq ta aıtysqa jaýapty jan retinde Júkeńdi áldeqashan sanasyna sińirip bolǵan.
Keshegi aıtystan soń «Habar» arnasynda osy aıtysqa qatysty «Sonymen, solaı deıik…» degen shoý baǵdarlama túsirildi. Baǵdarlama barysynda jýrnalıst sonda otyrǵan aıtystyń janashyrlaryna qaratyp «eki jyl boıy nege osy ónerdiń joǵyn joqtamadyńyzdar, álde bılikten seskendińizder me?» degen syńaıly suraq berdi. Sol sátte meenat Amangeldi Ermegııaev aǵamyz julyp alyp, «Áı, qaraǵym, sen nege joqtamaısyń aıtystyń joǵyn, álde qazaq emessiń be? Jandaryń ashysa, «Habar» agenttigi nege eki jyldan beri aıtysty bermeı qoıdy, álde joǵarydan buıryq aldyńdar ma? Sen aldymen osyǵan jaýap bershi» dep tótesinen qoıdy. Habardyń jýrnalısteri buǵan jaýap berý bylaı tursyn, keıin qarasam, sol dıalogty túgeldeı qyrqyp tastapty. Sonysyna qaramaı aqyndardyń júldesi men júrisin sanap, aıtys jaıly shýly shoý jasaǵylary keletinin qaıtersiń. Áıteýir endi mine, aıtysymyz memleket qamqorlyǵyna alyndy.
Aıtystyń erejesin jasap úlgergen Úkimet budan keıin de qoldaımyz dep ýáde berip otyr. Aıtystyń erejesimen tanystym, óz basym ol erejeden aqyndardyń aýzyna qaqpaq qoıatyndaı bapty kórgen joqpyn. Ásilinde, aqıqatty aıta bilý — aqynnyń sheberligine baılanysty. Aqynnyń oı-óresi men kókjıeginiń keńdigi qandaı buǵaýdy bolsyn buzyp-jaryp shyǵa alady. Ótkende Astanadaǵy aıtystan bir kún buryn bılik ókilderimen kezdestik, kózqarastary oń sııaqty. Aıtys jalǵasady, memlekettik, ulttyq merekelerde úlken aıtystar ótkizip turamyz degendi aıtty. Endi ýádeleriniń údesinen shyqsa bolǵany…
- Memleket pen ult eki bólek uǵym. Endeshe, memlekettiń qamqorlyǵyndaǵy aıtysta ulttyq másele umyt qalyp qoımaı ma degen oı keledi..
- Siz bul jerde memleket dep bılikti aıtyp otyrǵan bolarsyz. Aqyn burynnan da halyq pen bılik arasyndaǵy altyn kópirdiń rólin atqarǵan. Qashanda halyqtyń muń-muqtajyn bılikke aqyndar jetkizip otyrǵan ǵoı. Biraq bul — jaýapkershiligi zor, aýyr mindet. Jaýapkershiliginiń aýyrlyǵy sondaı, keıde beliń qaıysyp ketetin kez de bolady. Eldiń muńyn aıtý — halyqty bılikke aıdap salý nemese bıliktiń soıylyn soǵyp ketý emes. Aqynnyń mindeti bılik pen halyq arasyndaǵy altyn arqaýǵa aınalý arqyly el birligine, el bolashaǵyna, memlekettiń nyǵaıýyna qyzmet etý. Al mundaı kezde ulttyq másele esten shyqpaq emes.
- Aıtys eki jyl boıy ekrannan joǵalyp ketti degenimizben, aımaqtarda kóptegen aıtys ótkizilipti ǵoı…
- Halyq aıtysty «Habar» arnasynan kórýge úırenip qalǵan edi ǵoı. Eki jyl buryn ekrandaǵy aıtys «joǵalyp» ketti de aıtyssúıer qaýym abdyryp qaldy. Olar úshin aıtysty kók jáshikten kórgen tıimdi edi. Sebebi ońtústik óńirde uıymdastyrylǵan aıtysty kórý úshin zeınetaqymen jan baǵyp otyrǵan Arqadaǵy qarttar bara almaıdy ǵoı. Áıtpese, aıtys múldem toqtap qalǵan joq. Máselen, Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimdiginiń uıymdastyrýymen jyl saıyn Shymkentte «Naýryz» aıtysy ótedi. Odan bólek, oblystyq televıdenıe men Jastardy qoldaý qorynyń uıymdastyrýymen byltyr bir jyl boıy jekpe-jek aıtys ótti. Bul saıysqa kórshi oblystardan, tipti ózbek elinen de aqyndar qatysty. Al byltyr bir jyl boıy Qyzylorda oblysynyń alty aýdanynyń mereıtoıyna oraı respýblıkalyq aıtystar uıymdastyryldy. Batys Qazaqstanda da aıtys uıymdastyryldy. Óz basym aıtystan-aıtysqa shapqylaýmen boldym, sondyqtan aıtys ótpeı qaldy deýge moraldyq quqym joq.
- Ǵylym jolynda júrgen aıtyskerlerdiń kópshiligi aıtys ónerin zertteýge den qoıypty. Siz she?
- Men de aıtysty zerttep júrmin. Ǵylymı jetekshim — áıgili akademık Rahmanqul Berdibaev aǵamyz. Aıtystyń jazba túrin zertteýdi nysanama aldym. Jazba aıtystyń damyǵan jeri Syr boıy bolyp esepteledi. Negizi, jazba aıtys taqyrybyn aqyn, kompozıtor Elena Ábdihalyqova da zerttegen. Al men sol jazba aıtystyń kórkemdik ereksheligine toqtalmaqshymyn. Endi sol jumysymdy túıindep, nátıjesin shyǵarýǵa moınym jar bermeı júr.
- Jańa jyldan bastap ǵylymı ataq alýdyń júıesi ózgeredi emes pe? Kesh qalǵan joqsyz ba?
- Naǵyz ǵalym ǵylymdy júıe úshin zerttemese kerek-ti. Sabaqty ıne sátimen degen.
- Aıtys aqyndarynyń bir shoǵyry aıtys ónerindegi shákirtterin baptaı bastady. Sizde sondaı jospar bar ma?
- Men Túrkistandaǵy Qazaq-túrik ýnıversıtetiniń Túrkologııa ınstıtýtynda ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istep júrmin. Sonymen qatar, ótken jyly Túrkistan qalasynyń ákimi Beıbit Syzdyqovtyń bastamasymen qalalyq Bilim bóliminiń janynan «Óner mektebi» ashylǵan-dy. Ulttyq baǵyttaǵy osy mektepke jetekshilik jasaımyn. Onda án, terme, dombyra, aqyndar klasy bar. Aqyndar klasy aıtys aqyndary men jazba aqyndar tárbıeleıdi. Mektep jasyndaǵy balalarǵa bar bilgenimizdi úıretip jatyrmyz. Qudaıǵa táýbe, mektepke qazaqtyń qaradomalaq talantty balalary kelip jatyr. Kelgen bette án salyp, kúı tartyp ketkenderi kóp-aq. Aqyndyqqa beıimdi balalar da barshylyq. El ishi — óner kenishi emes pe?
- Siz de sol óner kenishinen shyqtyńyz ǵoı. Jalpy, aıtysqa qalaı keldińiz?
- Shynymdy aıtaıyn, aıtysamyn degen oı úsh uıyqtasam da túsime kirgen nárse emes edi. Sebebi men dombyra tartpaq túgili jarytyp án salǵan bala emespin. Bári altynshy synyptan bastaldy. Aýdandyq deńgeıde ótetin oqýshylar arasyndaǵy aıtysqa irikteý júrgizý úshin mektepterde aıtys uıymdastyrylatyn bolypty. Muny jasap júrgen Áselhan Qalybekova men Qanybek Sarybaev. Olardyń sol kezde respýblıkalyq aıtysqa shyǵyp júrgenderine tórt-bes jyl ǵana bolǵan eken. Bizdiń mektepte de aıtys ótetin boldy. Oǵan 4-synyptan joǵary synyptyń bárinen joq degende bir oqýshydan qatysý kerek degen talap qoıylypty. Synyp jetekshim «bizden sen qatysasyń» dedi. «Nege?» desem, «Qatysqyń kelmese, aqyn tap, ne óziń qatys» dedi. Bul máseleni maǵan júktep qoıǵan sebebi, men starosta bolatynmyn. Synybymyzda aıtysqa shyǵara qoıatyn da bala bolmaı shyqty. Sodan salym sýǵa ketip, úıge keldim. Bolǵan jaıdy apama aıtyp berdim. Apam esh saspastan: «Onyń nesinen qorqasyń, qazir saǵan óleń jazyp beremin, erteń sony aıtyp beresiń de, jeńip kelesiń», — dedi. Apamnyń toı-tomalaqta án salatynyn bilemin. Sóıtsem, atam Shoıbek kúlli óńir tanymasa da, aýyl-aımaqqa belgili aqyn bolǵan kórinedi. Naǵashy ájem de ánshi bolyp shyqty. Sonymen ne kerek, apam jazyp bergen shýmaqtardy aıtyp berip, aıtystyń jeńimpazy atanyp shyǵa keldim. Shynymdy aıtsam, sol aıtysta jeńiske jetý qııalymda joq edi. Áıteýir, bizdiń de synyptan bireý qatysý kerek bolǵan soń shyǵa salǵan basym, aýdandyq aıtysqa baratynymdy estigende, oıbaı saldym. Ózińiz oılap qarańyzshy, bir shýmaq óleń sýyryp sala almaımyn, dombyraǵa da ebim joq. Dombyra tartpaq túgili, ony qalaı ustaý keregin de bilmeımin. Áıteýir arasynda bir tańqyldatyp qoıamyn, boldy. Onyń ústine qashanǵy apam óleń jazyp beredi? Sansyz syltaýyma qaramastan, apam taǵy da óleń jazyp beretin boldy. Sol kezde aıtqan óleńimnen bir shýmaǵy esimde qalypty:
«Óleńniń men aıtaıyn jarasymyn,
Demeımin oqýshynyń darasymyn.
6-shy «a» klastyń pıoneri,
Shoıbekov aqsaqaldyń balasymyn». Bul — meniń aıtys basynda aıtqan tanystyrýym. Senesiz be, aýdandyq aıtysta da 1-orynǵa ıe bolyp shyǵa keldim. Osymen mazalamaıtyn shyǵar degen oıym aqtalmady. Arada bir apta ótkende mektep dırektory: «Senderdi Áselhan men Qanybek shaqyryp jatyr» demesi bar ma. Shoshyp kettim. Júregim tas tóbeme shyqty. «Olardyń aldyna baratyn adam emespin» degenime qaramaı, meni mektep dırektorynyń ózi avtobýsqa saldy da jiberdi. «Sháýildirden kútip alady» degen bir-aq aýyz sóz aıtty. Barsaq, osylardan bir nárse shyǵady-aý degen otyz balany jınap alypty. Bári de men sııaqty, birinen biri qorqyp otyr. Ishinde Marjan Esjanova, Jáken Omarov, Aıgúl Asanova bar eken. Basqa balalardyń ne úshin qorqyp otyrǵanyn bilmeımin, al meniń qorqatyn sebebim bar. Sebebi men sondaǵy balalardyń eń kishkentaıymyn. Onyń ústine, sheshem de shýmaqtaryn jazyp bergen joq. Jazyp berer me edi, mursha bolǵan joq qoı, mektepten avtobýsqa otyrǵyzyp jiberdi emes pe? Sóıtsem, basqalardyń kelisip turǵany shamaly eken. Tek Jáken Omarov qana óleń shyǵara alady eken, sosyn Marjan men Aıgúl epti kórindi. Kezek maǵan kelgen kezde eki sózdiń basyn quradym ba, quramadym ba, bilmeımin, qyp-qyzyl bop ketkenimdi ǵana bilemin. Ómirimde eń alǵash ret sol jerde otyryp eki joldy ózim quradym ǵoı deımin, onyń ózi esimde joq. Áıteýir ustazdarymyzdyń «oı, sender ne degen keremet aqynsyńdar!» dep tańdaı qaǵyp, shyǵaryp salǵanyn ǵana bilemin. Sosyn: «Biz senderdi apta saıyn oqytamyz» dedi. Ne kerek, eki aptadan soń álgi otyz balanyń on besi ǵana bardy aıtys sabaǵyna. Al úshinshi aptada tórteýimiz ǵana qaldyq. Jáken, Marjan, Aıgúl jáne men. Tórteýmizdi Áselhan apamyz ben Qanybek aǵamyz tárbıeledi, óleńniń ne ekenin, onyń qalaı qurylatynyn uqtyrdy, úıretti. Dombyra tartýdy ápkelerim — Qundyzaı, Zámzagúl, Gúlfaırýz úıretti. Olar dombyrada án salatyn. Alǵashqyda Erik Asqarovtyń áýenimen aıtyp júrdim. Sebebi ol eń ońaı áýen bolatyn. Keıin Nartaı aqynnyń aıtysqa beıimdelgen maqamymen aıtysatyn boldym.
- Eń alǵashqy respýblıkalyq aıtysqa shyqqan kezińiz esińizde me?
- 1990 jyly Shymkent qalasynda Orta Azııa respýblıkalarynyń aıtysy boldy. Men ol kezde 8-synyp oqýshysy edim. Sol aıtysqa Esenqul Jaqypbekov, Táýshen apamyz, Ózbekstannyń aqyny Mekenbaı Omarov, Ońǵarbek Orazbek, qyrǵyz aqyny Áshiráli Aıtalıev qatysty. Alla qoldap, abyroı berip, sol aıtysta bas júldeni jeńip aldym. Sahnaǵa úlken kúreń qasqa atty alyp kelip mingizgeni esimde. Sol atty, aqylym jetip dep aıta almaımyn, ustazdarymnyń aıtýymen Áshiráli Aıtalıevke mingizip, batasyn aldym. Ol kisi men Qyrǵyzstanǵa barǵan saıyn «bul bala maǵan at mingizgen qazaq» dep aıtatyn.
- Estýimizshe, Dáýletkereı Kápuly aıtyspen qoshtasypty, al Amanjol aıtys sahnasyna qaıta oraldy. Muny aıtyp otyrǵanym, jýyrdaǵy aıtysta Jandarbek «pensııaǵa barmaısyń ba?» dep qaldy… Ózińizde ne oı bar?
- Keıde bir aıtysta kóńil kúıiń bolmaı, shabytyń kelmeı jatsa, sol kúni-aq aıtystan ketip qalǵyń keledi. Men munda ne istep júrmin degen oı maza bermeıdi ondaı sátte. Al endi bir kezde keýdeńdegi jyr arnasynan asyp, tasyp syrtqa shyqqansha asyǵasyń, aıtqyń keledi, sondaı sátte jaqyn mańda aıtysty qoıa almaıtyndaı bolyp kórinesiń. Aıtys aqynnyń kóńil kúıine baılanysty nárse ǵoı. Sondyqtan bolashaqta aýa raıy qalaı bolatynyn boljap aıta almaımyn.
- Degenmen artyńyzdan dúrkirep shyǵyp kele jatqan jas aqyndardyń shabysyn estigende júreksinetin kezińiz bola ma?
- Kez kelgen tolqyndy sońynan kelgen tolqyn ysyryp shyǵarady. Qalasyn, qalamasyn, solaı. Bul — zańdylyq. Biz de kezinde solaı ettik, bizge de sony isteıdi. Sondyqtan oǵan sanaly túrde daıyn bolý kerek. Senen keıin kelgen tolqynnyń ekpini zor bolyp jatsa, qanekeı, odan tek óner utady.
- Astanadaǵy aıtysta aıtyssúıer qarııalar bolmasa, kereksiz bolyp qalatyn sııaqtymyz dedińiz. Biraq sol aıtysty tamashalaǵan jastar da boldy ǵoı…
- Men:
Aıtysqa jastar keıde az keledi
Col jaǵynan kishkene uıattymyz.
Kórgende aq jaýlyqty analardy,
Keledi kóńilimizdi jubatqymyz,
Qarttarym, sizder aman bolyńdarshy,
Qara óleńdi qasterler shyraqshymyz -
Sizderdeı tyńdarmannan aıyrylsaq,
Biz dalada qalatyn sııaqtymyz, — degenim tek búgingi kórermendi kórip otyryp aıtqan sózim emes. Qaı jerge barsaq ta zaldyń 70-80 paıyzyn qarııalar qurap otyrady. Orta jastaǵy aǵa-apalarymyzdyń ózi sırek keledi. Aıtysty jan-tánimen súıetin negizinen, zeınetker jasyndaǵy kisiler. Árıne, jastar da barady, biraq óte az. Óıtkeni qoǵamnyń aýany solaı bolyp tur. Búginde jastardyń baratyn jeri kóp. Onyń ústine, aıtys belgili bir mezgilde, turaqty ótpeıdi. Eger teatrdaǵydaı bir jyl buryn bekigen baǵdarlamasy bolsa, jastar yńǵaılanar ma edi. Al qazir aıtystyń naqty baǵdarlamasy joq. Sebebi budan keıin aıtys qashan bolatynyn eshkim dóp basyp aıta almaıdy. Bálkim, naýryzda, sosyn kelesi jyly jeltoqsanda…
- Siz aıtystyń ıesi joq degendi jıi aıtasyz, aıtystyń ıesi qazaq emes pe, halyq emes pe?
- Onda sol halyqtan kelesi aıtys qashan bolady dep surańyzshy, jaýap berer me eken? Halyq aıtystyń ıesi bolsa, jaýap berer edi ǵoı. Halyq turmaq, Júrsin aǵanyń ózi endigi aıtystyń qashan bolatynyn aıta almaıdy. Áıteýir demeýshiler taýyp, memleketpen aqyldasyp, myna bir aıtýly data ketip barady, osyǵan aıtys ótkizeıik dep, ózi aıtyp, ózi uıymdastyryp júrgen jaıy bar. Al josparly túrde ótip jatqan aıtys joq. Eger kádýilgi josparly merzimde óter bolsa, jastar da kóńil bóler edi. Aldyn ala habardar bolǵan soń, ýaqytyn da soǵan saı yńǵaılar edi-aý dep oılaımyn.
- Aıtysta aqyndar kótermegen másele qalmaıdy. Desek te, siz úshin qazaq qoǵamyndaǵy eń ózekti másele ne?
- Eń ótkir turǵan másele — táýelsizdigimiz. Halqymyzdyń óz eline ıelik etýi, jerine ıelik etýi, óziniń baılyǵyna ıelik etýi, ana tiliniń, ata dininiń, tól mádenıetiniń saltanat qurýy — osynyń bári táýelsizdigimizdiń bir-bir ýyǵy.
- Ózińiz qatysqan aıtystardaǵy basqa juptardyń sóz jarysyn tyńdaısyz ba?
- Joq. Sebebi ondaı kezde óz oıymmen áýre bolyp júremin. Sońǵy aıtysty da tolyq kóre almadym. Tek ekinshi kúnin ǵana tamashaladym. Aınur men Tóreǵalıdyń aıtysy jaqsy boldy. Al Qarlyǵash pen Erkebulannyń aıtysy naǵyz klassıkalyq aıtys boldy der edim.
- Baspasóz betterinen suhbattaryńyzdy oqyǵan emespiz. Soǵan qaraǵanda, suhbat berýden qashqaqtaıtyn adamsyz ba?
- Qashqaqtaıtyn túgim joq. Menen suhbat alamyn degen adam shyǵarmashylyǵymdy ǵana suraýy kerek dep oılaımyn. Óıtkeni men bir nárse bitirip júrsem, qolymnan bir nárse keler bolsa, ol — osy aıtys qana. Basqa qoǵamǵa berip jatqanym shamaly.
- Balalaryńyzdyń aıtysqa kelgenin qalaısyz ba?
- Joq.
- Nege? Aqyndardy el alaqanyna salyp júredi emes pe?
- Alaqanyna salyp, aıalap otyrǵan elge alǵysym zor. Biraq aıtystyń jaýapkershiligi óte aýyr. Sahnaǵa shyǵa kelgende qarsy aldyńda otyrǵan myń kózdiń myń túrli oılaıtynyn oılaǵanda… Ishińdegini aqtara salsań maqul ǵoı, biraq ony el qabyldaı ma, árkimniń túsinigi ár basqa. Astanada aıtqanyńdy Shymkentte aıta almaısyń, aıtqan kúnde de sol óńirdiń yńǵaıyna qaratyp jyrlaýyń kerek. Kerek deseńiz, Shymkenttegi áńgime irgesindegi Shıelige jaramaıdy.
Sondyqtan aıtysqa úlken daıyndyqpen, jaýapkershilikpen qaraý kerek. Qoǵamdaǵy ózekti máselemen qatar, kórermenniń kóńilin kóterýdi de oılaý kerek bolady. Sebebi bir kórermen aıtysqa qyzyq kórem, tamasha kórem, marqaıyp qaıtam dep kelse, endi biri bilim alam, ónege terem dep keledi…
- Biraq ótkendegi aıtysta sahnaǵa tósek máselesi shyǵyp ketti ǵoı, ersi tirkesterdi de estidik… Sahnany kıe tutatyn elge bul ersi kórindi…
- Onyń ersi eshteńesi joq. Aıtys sınkretti janr, onyń ishinde ázil de, ospaq ta, teatrdyń elementteri de bolady. Al ádepten asty dep, aıtystaǵy qaǵytpa qaljyńdardy alyp tastaı bersek, onda aıtysymyz japyraǵynan aıyrylǵan aǵashqa uqsap qalmaı ma? Aıtys tal boıynda mini joq óner emes. Onyń da artyq-kemi bolady, máselen, keshegi Balǵynbek pen Jandarbektiń aıtysyn óz basym ádemi ázil aıtys dep esepteımin. Múmkin, aıtysty kórýge zııaly qaýym kelgen soń, keıbireýlerge ersi kóringen shyǵar…
- Óleń jazasyz ba?
- Men jazba poezııanyń ókili emespin, ózimshe túrtinektep jazatynym bar, biraq ony jarııalamaımyn, kompozıtor jigitterge kórsetemin, solar kádesine jaratyp júr.
- Aınur aqyn ǵoı deımin, sizdi aıtystyń «kıllerine» teńedi. Sahnaǵa shyqqanda sazaryp otyratynyńyz bar. Qarsylasyńyzǵa ıkemdelip, yrym úshin jymııa da salmaısyz. Ońtústiktiń aqyny degenge adam senbeıdi, kúlýińiz sırek. Al ómirde qandaı adamsyz? Osylaısha sazaryp júresiz be?
- Aıtysta júrgenime jıyrma jyldan asty. Sodan beri sahnadaǵy otyrysyma qatysty bir jyly sóz estimeppin. Mels aqynnyń «ońtústikten kelgenmen inim meniń, ekpini soltústikten soqqan jeldeı» degeni bar. Bári meniń sahnadaǵy otyrysymdy sóz etedi. Endi qudaıdyń bergen bolmysy solaı bolǵan soń, shara bar ma?
- Áńgimeńizge raqmet.
Suhbattasqan
Halıma BUQARQYZY,
«Aıqyn».
