Qazirgi qazaq ánderiniń jaı – kúıi qandaı?

960

 Qazaq halqynyń án óneri erte kezeńnen beri qalyptasyp, damyp, turaqty ornyqqan asyl qazyna. Ejelgi folklor salasyndaǵy mýzykanyń bir bóligin quraıdy. Án óneri adamzattyń ińgalap týǵanynan bastap ómirden ótkeninen deıin qulaǵynda saqtalatyn dybysy. Osy oraıda Abaıdyń ózi:

«Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń,

Óleńmen jer qoınynan kirer deneń», - dep beker aıtpasa kerek. Án  - halyqtyń ulttyq murasy. Án ulttyń ejelden qalyptasqan saryndy da sazdy úni. Ánniń ózi ishinen ulttyq ónerge qaraı negizdelip, ár ulttyń bolmysyna saı qalyptasyp, oryn alady. Án óneri urpaqtan urpaqqa jetip otyrady. Onyń dáleli halyq ánderiniń aýyzdan-aýyzǵa taralyp, odan bólek notaǵa túsken ánderdiń jınaqtalýy osynyń kórinisi. Osy oraıda búgingi tańdaǵy ónertanýshylar qazaq halyq ánderiniń umyt bolmaýy jolynda jumys jasaýda.

Tutastaı alar bolsaq, ulttyq óner, ulttyq dúnıe degenimiz mynadaı elementterden turady: án óneri; kúı óneri; beıneleý óneri; sándik qoldanbaly óner;  teatr óneri; kıno óneri jáne t.b. Qazaq halqynyń ult bolyp qalyptasý kezeńinde ózine tán án dástúri dúnıege keldi. Sonyń nátıjesinde baı mýzykalyq murasy jasaldy, mádenıeti qalyptasty. Qazaq áninde halyq óneriniń ár kezeńindegi tynys-tirshiligi, bitim-bolmysy, zaman úni kórkem kórinis tapqan. Halqymyzdyń bizge jetken án-jyr nusqalarynyń kópshiligi qazaq dástúrli án óneriniń kóshbasshylary, aqyn Birjan sal, Aqan seri, Jaıaý Musa, úkili Ybyraı jáne t.b. daryn ıeleriniń muralary bolyp tabylady. Darqan dalany toı-dýmanǵa bólegen ánshi ári jyrshy, aqyn ári batyr qazaq halqynyń «Án – kóńildiń ajary» degen naqyl sózi bar. Adam kóńiliniń ár sátin án notalary arqyly nebir áshekeı-órnektermen ásem bezendirip, nanymdy sýrettelgenine bizge jetken halqymyzdyń baı án murasynyń kez kelgeni mysal bola alady. Ádebıettiń, mýzykanyń, teatrdyń bastaýy bolyp tabylatyn folklor ónerdegi, kórkemóner shyǵarmashylyǵyndaǵy ózindik ornyn eshqashan joǵaltpaq emes. Árbir halyqtyń folklory ulttyq óner sheńberinde ózindik jáne etnıkalyq ózgesheliginiń aıqyndyǵymen, aýmaqtyq jáne jergilikti stıldik úlgileriniń moldyǵymen erekshelenedi. Qalyń kópshiliktiń kózqarasyn, etnostardyń áleýmettik-estetıkalyq arman-muraty men moraldarynyń ıdeıalyq mazmunynyń uqsastyǵyn bildire otyryp, folklor barlyq ulttyń, halyqtardyń estetıkalyq mádenıetin qalyptastyrýdyń mańyzdy quraly bolyp tabylady.

Qazaq halqynyń tarıhynda kúrdeli oryn alǵan úlkendi-kishili oqıǵalardyń qaı-qaısysy bolsa da halyq ániniń mazmunynankórinis tapqan. Halyq ánderiniń ómirsheńdigi de osyndaı qasıetinde. Árıne, Abaı aıtqandaı: «Ánniń de estisi bar, eseri bar». Mırasqory biz bolǵan án dúnıesi halyqtyń ótken tarıhynyń kýágeri sanalarlyq «esti án». Munda kóne zaman shyndyǵyn shertetin kóp derekter men birge halyq basynan ótkergen tarıh kóshiniń de tizbegi sekildi mol maǵlumatqa keneletin jaılar bar. Án –san ǵasyrlyq tarıhy bar, talaı-talaı urpaqtan ótken jol-jónekeı jóndelip, óńdelip, jańaryp bizge jetken janr. Ǵasyrlar eleginen ótken ánder aıshyqtana, árlenip mýzykalyq ónerdiń injýine, asyl qazynasyna aınala bergen.Kez kelgen ulttyń ózindik keskin-kelbeti men bolmys-bitimin aıqyndaıtyn uǵymdy onyń ózine tán ulttyq mádenıeti deıtin bolsaq, qazaq mádenıetindegi án óneriniń alar orny erekshe. Danyshpan Abaıdyń “Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, Óleńmen jer qoınyna kirer deneń” degen sózderi qazaq ómiriniń búkil tynys-tirshiligi óleńmen órnekteletinin aıqyn kórsetedi. Biz bul óleń joldaryn joǵaryda aıtyp óttik.  Shyndyǵynda sábı dúnıege kelgende “besik jyrymen” áldılep qarsy alyp, adam dúnıeden ótkende “joqtaý” aıtyp shyǵaryp salamyz. Sonaý ǵasyrlar qoınaýynan bastalatyn osy tamasha dástúr áli kúnge deıin jalǵasyn taýyp keledi. Búgingi kún jastarynyń toıy da “jar-jar”, “betasharmen” ótetini ata-baba saltyna adaldyqtyń aıqyn kórinisi ispettes. Orystyń tamasha ǵalymy G.Potanınniń “Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı kórinedi” degen sózi qazaq turmysynyń osyndaı daralyǵynan týǵan tujyrym bolsa kerek.

Ol mádenı mura, tarıhı-rýhanı qundylyq, halyqtyq salt-dástúrler, dástúrli halyq án óneri túsinikterimen tyǵyz baılanysty bolǵandyqtan, onyń erekshelikteri men tabıǵaty qaı kezde de halyq janyna jaqyn bolǵan. Halyqtyń mýzykalyq shyǵarmashylyǵy ár halyqtyń rýhanı mádenıetiniń basty quramdas bóligi bolyp tabylady. Sonymen qatar, qazaq ániniń ózindik taǵy bir ereksheligi, urpaqtan-urpaqqa, aımaqtan-aımaqqa taraı otyryp, aýyzsha úıretilip, dástúrli túrde oryndalyp, oryndaýshy ónerpazdardyń oryndaý barysynda, shabyttana otyryp shyǵarmanyń keıbir jerlerine óz ózgeristerin jasap otyrýy jıi kezdesedi. Qazaq halqy ejelden ánshilik ónerimen erekshelengen. Ulttyq dástúrli mýzyka qorymyzdaǵy eń kóp saqtalǵany da osy – án óneri. Ómirdiń ár qubylysyn ánge qosyp, óz shejiresin ánmen jazǵan halqymyzda shyǵarýshysy umytylsa da, mátini men áýezi el jadynda saqtalyp kele jatqan birneshe myń halyq ánderi bar. Kezinde kompozıtor, mýzykatanýshy Hasen Qoja-Ahmet «Qazaq ánderi qalaı kosmopolıttandy?» degen maqala jazyp, genetıkalyq jadymyzǵa jat yrǵaqtardyń jappaı etek alýyn taıǵa basqan tańbadaı kórsete otyryp, «bul jaǵdaıymyzdy túzeýge kirispeı renjip, búlingen kúıi búk túsip jata berý, túbi, qazaqty ulttyq sýııdke ákeletini anyq» dep jazǵan edi. Onda mundaı jat mýzykanyń ulttyq sóıleý qurylymy men yrǵaǵyn da tanymastaı ózgertetinin dáıekti dálelmen shegelep turyp aıtqan. Búgin biz sol tusqa da kep qalǵandaımyz. Keshegi men búgingi ánniń sózi sazyn qosa taldap, onyń adam janyna, oılaý júıesine áserin ǵylymı túrde jiliktep turyp aldyǵa tartar arnaýly eńbekter kóptep jazylsa, osy aıtyp otyrǵan oıymyzdyń aqıqatyna kóp adamnyń kózi jeteri edi...

Eń bir ókinishtisi, klassıkalyq án men kúıdi qalaı aıtqysy kelse, qalaı tartqysy kelse solaı tartyp onyń áýelgi tabıǵatynan múlde alystatyp júrgen óz ónerpazdarymyzdy ulttyq ónerdiń nasıhatshysy retinde tanıtyn boldyq.

Qazaq sóziniń kózge aldymen túser bir ereksheligi – astarlylyǵy. Ol qasıet qarsy jaqtyń da sol astardy qapysyz túsinýi sebepti, tipti de jetile túsken. «Qyzym saǵan aıtam, kelinim sen tyńda» deńgeıi ulttyń oılaý júıesiniń ushqyr, boıyndaǵy sóz qýatynyń kúshti, túısiktiń sonshalyqty sezimtaldyǵyn kórsetedi. Qazaqtyń klassıkalyq ánderiniń qaı-qaısysyn alsańyz da jalańash mátin joq. Sózderdiń máni adam boıyndaǵy nebir qaltarys, bultarys sana sezimine soqpaı ótpeıdi. Bul sózder sol sezim túısikterdi únemi shynyqtyryp, jetildirip otyrady. Osydan adamnyń oılaý júıesi (formasy) qalyptasady. Ol forma – óte alýan qyrly, san taraýly, kez kelgen jerden ózge maǵynada oılap úlgeretin, tuıyqqa tirelmeı shyǵar jol taba biletin ámbebap oılaý formasy. Endi munan úlken másele týyndaıdy. Qarańyz!

«Adam jol tappaı adaspaıdy, oı tappaı adasady» deıdi ataqty jyraý Almas Almatov. Oı tuıyqqa tirelip shyǵar jol tappaǵanda adam ózin ólimge tireıdi eken. Fızıkanyń zańdylyǵy boıynsha elektr júıesinen shyǵatyn órttiń eki symnyń qysqa tuıyqtalýynan bolatyn sekildi, adamnyń ózin ólimge ıtermeleýi sol oıdyń tuıyqtalýynan bolatyny týraly ǵalymdar kóptegen zertteýler nátıjesinde tujyrymdamalar jasaǵan. Mundaıda, bizdiń qoǵamda keıingi ýaqytta qanshama órimdeı jastardyń ómiriniń qyrshynynan qıylyp ketip jatýyna búgingi jalań sóz, jalǵan yrǵaqqa qurylǵan eser ánderdiń de kesiri joq dep aıta alamyz ba?

«Sen meni izdeme», «aqqaıyńnyń túbinde jigit pen qyz kezdesti», «ne degen bitpeıdi, aıtpashy ókpeńdi, saǵan ne jetpeıdi?», «qatelikterimdi meniń túsine alsań keshir» degen sekildi taqyrǵa túsken tarydaı taqyldaǵan sózder jastar janyn jalańashtap, adamı sezimderin semdirip, túısikterin tumshalap jatqanyn baıqaı aldyq pa? Túzý baryp túzý keletin jol sekildi qatyp qalǵan sózder olardyń sanasyn bir máselege tap kelgende erkin oılaı almaıtyn, kelesi bir jaǵynan shyǵar jol taýyp kete almaıtyn, ómirdiń ıirim-qaıyrymyna ıkemsiz, qaýqarsyz kúıge túsirýde. Al, biz qyzyǵyp aıta beretin atalarymyzdyń iri minezi, keń kisiligi, qandaıda bir jaǵdaıǵa tap kelgende aspaı-saspaı aınalyp óter jol tabar ereksheliginiń bir sebebi ózderiniń ánderindeı astarly, keń, erkin oılaý júıesin qalyptastyrǵan qazaqy sózdiń tabıǵatynda jatqan joq pa? Bul ánniń sózine baılanysty jaǵy ǵana. Onyń arǵy jaǵyndaǵy qara óleń, áýenniń áńgimesi bólek...

Endeshe biz de joǵarydaǵy pikirge súıene otyryp,  búgingi ánderdiń tildik birlikterin, qoldanys erekshelikterin saralaı otyryp, pragmatıkasyna, stıldik maǵynasy men konnotaııasyna, jalpylama alǵanda pragmastılıstıkasyn qarastyryp kóreıik.

Qazirgi qazaq tilindegi án taqyryptarynyń qaıtalamalar arqyly jasalýyna «Opmaı-opmaı», «Zyń-zyń», «Bıle-bıle»,  «Pııa,pııa», jatqyzýǵa bolady.  Bul ánder taqyryptyq olqylyqqa ǵana emes, sol olqylyqtyń ishinde inniń mazmuny jaǵynan da aqsap tur. Mán men maǵyna, uǵym men konept degen dúnıelerdi ajyratý bylaı tursyn, uıqastyń qurylýynda dekonstrýkııalyq qatelikter óte kóp. Endeshe án mátinine taldaý jasap kóreıik:

«Opmaı-opmaı, opmaı-opmaı,

Mynalaryń qaıtedi?.

Al bireýler Astanada joq deıdi

Al bireýler Almatyda bar deıdi

Shymkenttiń qyzdary «zyń» deıdi

Aqtóbeniń qyzdary «dyń» deıdi»- osy joldardan tek uıqas qýýdaǵy mazmun men kóshirme dástúrdi kóre alamyz. Kóshirme dástúr deıtin sebebimiz, óleńniń ár tarmaǵyndaǵy joldyń ózi qazirgi áýenderdiń ár jolynyń qurandysy. Biz jargon sóz nemese dısfemızmdik qatarǵa «zyń jáne dyń» sózderin jatqyza almaımyz. Áýenniń yrǵaǵyna saı án mátininiń jeńil bolýy da zańdy qubylys. Dese de stılıstıkalyq maǵyna bere almaıtynyn eskerý kerek. Al osy «Opmaı-opmaı» ániniń stılıstıkalyq áser berýdegi yqpaly she? Ánniń aqparat bolyp taralǵanyna 5 aıdan asty. Iýtýb jelisindegi Kórsetilim turǵysynan 38 mıllıon qaralym jınaǵan. Bul Qazaqstan halqynyń eki ese kórsetkishi. Demek ǵalamtor taramaǵan aımaqtardy eseptemegende ár qazaqstandyq 7 ret qarap shyqqan degen statıstıkany kórsetedi. Ánniń tyńdarmany osynshalyqty kóp bolýyna qaraı shyqqanyna jyl bolmasa da bul án ǵalamtorda tanymal ánderdiń qatarynda. Ázil án esebinde jazyldy degenniń ózine janrlyq erekshelikke saı «pop-folk»  baǵytyn bergen. Poptyń talaptaryna saı kelgenimen folk, ıaǵnı folklorlyq týyndy bolýyna ne sebep?! Bir sóılemniń mátin ishinde 5 ret qaıtalanýy ánniń stılıstıkalyq normasyn buzatyny belgili. Bul ánniń pragmalıngvıstıkada konversaııalyq joly ǵana jurt nazaryn elitkeni belgili. Sóıleý aktisine saı, etıkalyq normadan aýytqý barysynda, jastardyń mı qabattaryna emoııa syılaý barysynda ǵana júzege asqan.

Aq fýtbolka, jyndy ashkı (ochkı)
Meniń «prıoram» kak s fılma «Tachkı»
Qaltamda bar «2 Lesbýhı»
«MP3 pleer», «saǵyz-frýtı».
Biz jyljımyz, qańǵyramyz
Qarasam tur aldymda qyz
- Vasheı mame zıat ne nýjen? 
Prıglashý v donerký tebıa na ýjın
A tak to men «prostoı» emespin
Konkretno tebe vykatıl kak Elvıs Preslı

Jastar arasyndaǵy jargon, dıalekt sózderdiń basyn biriktire otyryp, jaı ǵana jeńil uıqasqa, jeńil ázilge qurylǵan osyndaı ánder de tyńdarmannyń nazaryn ózine aýdartyp, tanymal bolyp júr.

Qudalarym bılep otyr deıdi

Qudashalar bılep otyr deıdi

Naǵashy jurt bılep otyr deıdi

Qudaǵıym bılemeıdi deıdi

Al klasstastar qaıda?

Chıp,chıp,chıp magdalena qaıda?

Keıbir jigit aspanǵa qarap juldyz sanaı ma?!

Menimen bıle deıdi, bul «dıskoteka» deıdi

Deneńdi bos usta deıdi, ız devıanosta deıdi

Al jetpis toǵyzdar qaıda

Ánniń ár tarmaǵy mánsiz, sebebi, ár tarmaǵy jekeleı bir ánniń sózi emes, birneshe avtordyń tarmaqtyq baılanystarynan qurylǵan. Stılıstıkalyq normalar  óziniń tabıǵı tildik qurylymnyń zańdylyqtarynyń aıasynan shyǵyp ketedi. Mysaly: «ınversııa»  tásilin alar bolsaq, sóılem músheleriniń tabıǵı zańdylyq ornalasý tártibin buzady, soǵan qaramastan stılıstıkalyq órnektilik  mazmunyn qura otyryp, stılıstıkalyq normaǵa aınala alady.  «Opmaı-opmaı»  áninde stılıstıkalyq normanyń stılder qatarynda da, janr qatarynda da  sáıkessizdigin ańǵara otyryp, onyń turaqty orny joq ekenin aıta alamyz. Sonymen qatar bul ánde fonıkalyq amal-tásilderde óte kóp. Dybystyń jelinip qalýy, dybystyń aýyzeki orfoepııaǵa saı aıtylýy, etistik pen zat esimniń oryn almastyrý erekshelikteri, sózdik qorda joq, dybystardyń birkelkiligin buzatyn dybystyq tarmaqtar da oryn alǵan. Soǵan saı án mátininde álemniń obektıvti kórinisin baıandaıtyn shyndyq ári jasandylyq krıterıılerine tán metafora, adam sanasynda jıi assoıaııalanyp turatyn stılıstıkalyq freımder – teńeý, anyqtyq-sapalyq uǵymdy anyqtaıtyn epıtet, emoıonaldy-ekspressıvtiligimen aıryqsha mánge ıe FT, pragmatıkalyq aktiniń kúrdeli úderisin  jeńildetetin daıyn sóz oramdarynyń stılıstıkalyq áseri múldem joq. Ánniń ishinde replıkalyq qaıtalamalar  taqyryptyń sheńberinde ǵana emes, án qaıyrmasynda da túpsanaǵa jyldam ornyǵý maqsatynda kóp qoldanylǵan.

Qazirgi qazaq ánderiniń stılıstıkalyq boıaýǵa qanyqtyǵy, aqyndardyń stıl túzýshi pragmatıkalyq faktorlardy durys qoldana alýy, sóz etıkasy men sóz koneptisi, sóz ben sózdiń durym qarym-qatynas qura alýy jolyndaǵy pragmastılıstıkanyń zertteý obektisin saralaı otyryp, án mátinderin jazatyn aqyndardyń ereksheligi ‒ sóz qoldanysynda, kórkemdiginde ekendigine basa nazar aýdarý kerek. Kez kelgen án avtorynyń  qalamgerlik daǵdysynda erekshe baıandaý formasy bolatyny belgili.   Ánderdi mýzykalyq turǵydan emes, mátin turǵysynan qarastyryp, qazirgi ánderdiń klassıfıkaııasy men ishki dıfferenıaııasyn zerdelep, án mátinderiniń ishki qurylymdyq erekshelikterin anyqtap, mátin órisindegi stılıstıkalyq múmkindikterdi qarastyrý bizdiń basty mindetterimiz bolý kerek. Pragmastılıstıkanyń zertteý ádistemesi, ǵylymı-teorııalyq negizderi, pragmastılıstıkanyń qalyptasý derekteri men án mátinderiniń, sonyń ishinde qazirgi qazaq ánderiniń kognıtıvti-assoıaııalyq, estetıka-stılıstıkalyq, kommýnıkatıvti-pragmatıkalyq qyzmetterin álde de ashyp zertteý kerek.

Qoryta aıtqanda qazaq ánderin tekstologııalyq  turǵydan arnaıy túrde zerttep, ár ánniń turaqty mátinin anyqtaý qajet. Olaı  bolmaǵan jaǵdaıda árkim ártúrli sóz qoldanyp, ánderdiń mazmuny emoııalyq kúshi álsireıdi, al bul ánniń qudiretin azaıtady. Qazirgi shaqta júrip jatqan mýzyka salasyndaǵy úderis pen úrdister ulttyq ánimizdiń áýenine ǵana emes, mátinine de muqııat  bolýdy mindetteıdi. Ár ánniń mátinin tarıhı turǵyda zerttep, ár dáýirdiń ózine tán sózi men sóz saptaýyn  anyqtaý jáne ony ornymen qoldaný  qajet. Sonda biz ánniń, onyń sóziniń qaı dáýirde týǵanyn, onyń qalaı damyp, qanshalyqty ózgeriske túskenin bilýge qol jetkizemiz.

 

Danat Janataev, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń doenti, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdanty

Ońǵarbaeva Kamshat,Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń magıstranty

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy