Qazaq halqy shańyraqty, besikti, tabaldyryqty qasıet tutqan. Bul úsheýin eshqashan aıaqpen baspaǵan. Bul úsheýi qashanda bir-birimen ushtasyp jatady. Osynaý úsh qundy nárseni qatty tozyp, tym eskirgen kezde de aıaqtyń astyna tastamaı, órtep, kúlin jerge kómgen.
Qara shańyraq, úlken úı degenimiz ne? Bul – muragerlik jolmen urpaqtan-urpaqqa kóshken bir áýlettiń arǵy atalarynyń tútin tútetken úıi. Qazaq dástúri boıynsha bir ákeden týǵan aǵaıyndylar erjetip, bastaryn quraǵan soń, óz aldaryna otaý tigip, bólek úı bolady da, biri ǵana sol shańyraqta áke-sheshesiniń qolynda qalady. Áke ólgende, ózge uldaryna otaý kótergende bólip bergen enshilerinen ózge sol úıdiń bar dáýleti shańyraq basqan uldyń ıeligine kóshedi.
Demek, qara shańyraq uǵymy «úlken úıden» de joǵary, qasterli uǵym. Kóne dástúr boıynsha qazaq keminde jeti atasynan bergi qara shańyraqty jaqsy bilgen. Bizdiń bala kúnimizde ata-anamyzdan estigen sózimiz, «pálenshe atanyń qara shańyraǵy túgensheniń qolynda, aýylǵa kelgende áýeli sol úıge túsý kerek» dep jatatyn. Olaı istemeseń, ókpe-renish aıtylatyn. Dástúr-saltty bilmegeniń úshin uıatqa qalatynsyń.
Al, qart dese, árkimniń óz shańyraǵyna bereke kirgizip, qut darytyp otyrǵan aq saqaldy atasy men aq jaýlyqty ájesi elesteri qaq. Tileýimizdi tilep, balalaryna aqylyn, nemerelerine ertegisin aıtyp, ortamyzda aman-esen otyra berse eken deımiz. Alaıda, perzent ataýlynyń bári ata-anasyn alaqanyna salyp aıalap otyrǵan joq. Ózin myna jaryq dúnıege ákelip, aq sút berip ósirgen, tún uıqysyn tórt bólgen anasyn, moınyna mingizip erkeletip, balasynyń baqyty, ıgiligi úshin bar kúsh-qýatyn arnaǵan ákesin qartaıǵan shaǵynda ózekten tepken qatygez balalar da aramyzda jeterlik. Áıtpese, qarttar úıindegi qarııalardyń sany jyldan-jylǵa artar ma edi? Áý basta úı-kúıi joq qarttar men múgedekterdi áleýmettik qorǵaý maqsatynda ótken ǵasyrdyń 50-60 jyldary qurylǵan mekemeler qýatty uly bar aqsaqaldyń, dáýletti qyzy bar keıýananyń qutty mekenine aınalar ma edi?
Qarttar – bizdiń asyl qazynamyz. «Aýylyńnyń mańynda tóbe bolsa, ertteýli turǵan atpen teń. Aýylyńda aqylgóı qarııa bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń» degen edi bizdiń babalarymyz. Iá, ótkenimizdi osy úlkendersiz elestetý múmkin emes. Bizdiń búgingi nurly ómirimizdiń, alańsyz kúlki, tátti uıqymyzdyń da beıbit saqshysy bola bilgen, samaı-laryn qyraý shalyp, júzderin ýaqyt ájimi torlaǵan danagóı qarııalary-myz ben aq jaýlyqty ádemi ájelerimiz emes pe?
Bul san suraq meniń janymdy jegideı jedi. Sabaq ústinde oqýshylaryma oı tastadym, qarttar merekesi qarsańynda syı-sııapatymyzdy alyp, Almaty qalasynda ornalasqan «№3 Arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵyna» bardyq. Bul 2018 jyldyń kúzi edi. Áńgimelesý barysynda túsingenim, bul jerdegi analarymyz ben ákelerimiz balalarynan meıirim kórmese de, olarǵa eshqandaı renjimeıtinin, tipti olardy qarǵamaıtynyn, dórekilik tanytpaıtynyn bildirdi. Ne degenmen, ishten shyqqan shubar jylan qashan da ystyq emes pe?! Sodan mynadaı sheshimge keldim. Qarttar úıi... Ataýy qatal bolǵanymen, munda ata-ájelerdiń aıaly alaqany men aq batasy bar. Bul úı muńdy kózderge, sarǵaıǵan saǵynyshqa, uqsas taǵdyrlarǵa, ózekti órter ókinishke toly. Qarttar úıi... Bul-qatty júrekti jibitetin, uıyqtap jatqan meıirim men adamgershilikti oıatatyn oryn ekenin uqtym, kózim jetti.
Ia, biz qazaq eli qandaı edik. Qarııasyn syılaǵan, jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵyrtpaǵan, ana sútin ardaqtap, ata saltyn salmaqtap ósken elmiz. Al olaı bolsa babalarymyzdan qalǵan osy bir ulylyq jalǵasyn taýyp júr me? Jasyrary joq. Ata saltymyzdan adasqaly qashan. Tipti tarıhı soǵys jyldarynda salynbaǵan jetimder úıi búgingi myna qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan beıbit zamanda boı kótermesi bar ma? Bálkim buny da jetken jetistikterimizdiń biri dermiz…
Biraq olaı oılasańyz ońbaı qatelesesiz. Jetimder úıi qaıdan shyqty? Nege shyqty degen suraýlar týyndaýy múmkin. Árıne bul qazirgi zaman adamdarynyń meıirimsizdiginen, qatigezdiginen týyndaǵan nárse der edim. Jetimder úıi ertede qos birdeı báıtereginen aırylǵan búldirshinderimiz panalap kún keshse, al búgin she? Qazaqta jetimin jylatpaǵan degen sózdiń tórkininde de úlken mán maǵyna jatyr. Munda meıirimdilik, ımandylyq qasıeti aıqyn beınelengen. Iaǵnı bizdiń ata-babalarymyz ımandy, meıirimdi bolǵan eken. Al tóbesi kók tiregen búgingi jetimder úıi búgingi tańdaǵy keıbir adamdardyń aına qatesiz birden-bir kórinisi osy bolsa kerek.
«Baqyt degen seniń bala kúnderiń» dep jyrlaǵan eken asqaq aqynymyz Muqaǵalı Maqataev. Rasynda, qamsyz, muńsyz, qyzyqpen ótken sol bir kezder baqytty balalyq shaǵymyz edi ǵoı. Alaıda, taǵdyr tálkegine ushyrap, baldaı tátti balalyq shaǵynda batpandaı aýyr muń arqalap, janary jaýtańdaǵan jáýdirkózder sol baqytty sezinip júrgeni shamaly. Úkimet qamqorlyǵy qansha jerden qaıyrymdy bolǵanymen, ata-anasynyń aıaly alaqanyn almastyra almaıtynyn aıtýdyń qajeti de joq shyǵar...
«Jetim» degen sóz qazaq halqyna jat, degenmen qazirgi tańda qoǵamdaǵy eń bir etek alyp otyrǵan ózekti máselelerdiń biri bolyp otyrǵany eshkimge jasyryn emes. Ne sebepti qoǵamda jetim jáne ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar kóbeıýde, olarǵa kimniń jany ashyp, kim járdemdesedi, kim qamqor bolyp, kim nazarǵa alýda. Bul suraqtarǵa jaýap alý qıyn, jaýap alsaq ta odan qorytyndy shyǵarý múmkin emes.
Qarasam jetimder men qarttar úıi,
Kóz aldymda kún sanap ósip jatyr.
Ata-anasyn tapsyrǵan qart úıine,
Basty ǵoı keı bezbúırek desindi aqyr.
Balany balshyq kórip, silkeı tastap,
Laqtyryp dáretińe ketip jatyr.
Kókpary bolyp turǵan kór zamannyń
Tek zary bir Allaǵa jetip jatyr»,-
degen jyr jolymmen qysqa qaıyrýdy jón sanadym.
Qorytyndylaı kele taqyrypqa oralsam, «Qarttar úıi men balalar úıi qara shańyraq pa?», álbette berer jaýabym joq. Sebebi qazaq halqyndaǵy qara shańyraq uǵymynyń maǵynasyn joǵaryda kórsettim. Bı-sheshenderimizdiń sózin tilge tıek etsem: Atasyz úı – batasyz, anasyz úı – panasyz, balasyz úı – qý mazarǵa aınalatynyn esten shyǵarmaıyq, ondaı halge túsetin kúıden abaı bolaıyq, aýlaq bolaıyq! Haq dinimiz de áke-shesheni qadirleýdi musylman ataýlyǵa paryz sanaǵan. Alla Taǵala qasıetti Quran-Kárimde: «Rabbyń, ózine ǵana ǵıbadat etýlerińdi, áke-sheshege jaqsylyq qylýlaryńdy ámir etti. Al eger ol ekeýiniń biri nemese ekeýi de jandaryńda kárilikke jetse: «Tuh» deme (Keıis bildirme). Sondaı-aq, olarǵa zekime, ol ekeýine sypaıy sóz sóıle», – dep ashyq aıattar túsirgen. Qurmetti, qazaq jastary! Qazaq qyzy jáne qazaq jigiti degen abyroıly atqa saı bolaıyq! Jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵytpaǵan, qarttaryn qadirlegen qoǵamymyzdy qaıta jańǵyrtaıyq!
Danat Janataev, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń doenti, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdanty
Ázıeva Aǵıla, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń magıstranty
