Raıymbek batyrdan qalǵan mys sháýgim

3321

1

Kúlli Alban taıpasynyń uranyna aınalǵan aty áıgili batyr Raıymbekten taraǵan áýletter de sonaý «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» oqıǵasynan keıin alma-ǵaıyp zar-zamandy bastan keshirdi. Ásirese 1916 jylǵy «Alban kóterilisi» men 1930 jyldardaǵy asharshylyq, aýrý apaty jaılaǵan solaqaı saıasattyń saldarynan «Arǵymaq attyń jalynda, býra túıeniń qomynda» kúı keship, er basyna kún týǵan, etikpenen sý keshken, er basy men at basy saıda qalǵan qıly-qıly aýyr taǵdyr tálkegine ushyrady.

«Adam myń jasamaıdy, urpaǵymen myń jasaıdy» degendeı qasıetti ata-babasynyń jolyn qýǵan Aljan áýletteri:

Basta dese bul toıdy bastaı turǵyn,

Bizder bastap aıtqansha qashpaı turǵyn,

Arǵy atamdy surasań er Raıymbek,

Toıyń turmaq jaýyńnan qashpaıtuǵyn, – dep batyr babasynyń atyn áspettep toı bastasa, tutas Alban atanyń urpaqtary qazirge deıin toı-tomalaq, ólim-jitimde «Qarasý jol bergen atanyń balasy» dep eń aldymen Aljan-Shajanyń urpaqtaryna jol berýi ata-babadan qalǵan asyl dástúr.

Raıymbek ısi qazaqqa ortaq kóripkel, arýaqty áýlıe batyr. Búkil qazaq eli ǵana emes basqa ulttar da, qazirdiń ózinde de Raıymbek babany pir tutyp, kıeli arýaǵyna sıynyp keledi. Batyr babamyz ózi ómirden kósher kózde «Kimde-kim meniń atymdy buryn atasa, sony qoldaımyn» dep aıtypty degen ańyz-áńgime el ishinde keńinen taralǵan eken.

Qasıetti babamyz áldeqashan ómirden ótse de el ishinde qazirge deıin alýan túrli ańyz-áńgimeler men óleń-jyrlardyń arqaýy bolyp, esimi kúlli qazaq dalasyna ańyzǵa aınaldy.

Zamannyń ótýimen Raıymbek batyr jaıly mol qundy materıaldar men shejirelik derekter qalýmen birge qasıetti babamyzdyń kózi tirisinde otbasy ustaǵan asyl murasy bolǵan mys sháýgimi de onyń áýletterine baǵa jetpes qundy jádiger bolyp qalypty. Arýaqty áýlıe batyrdyń kózi tirisinde otbasy ustaǵan mys sháýgimi kimniń qolynda saqtalǵany týraly áńgimege at basyn buralyq.

2

Men 2013 jyly tamyz aınyń 8-kúni arǵy bette qasyma atalas týys bolyp keletin Nurqabyl Turanulyn ertip Toǵyztaraý aýdany Tikaryq aýylynyń (burynǵy Jyrǵalań 2-aýyly) turǵyny Ásemqan Ákimjanqyzy degen ápkemizge amandasa bardyq.

Ásemqan ápkemizben áńgimelesý barysynda onyń ata-tegi Aljan rýynyń Syrymbet tarmaǵynan taralatyndyǵyn uqtyq. Naqtyraq aıtsaq, Syrymbet bıden – Qangeldi batyr, odan – Túke, Túkeden – qazaqqa aty áıgili Raıymbek batyr týǵan. Raıymbekten – Nart, odan – Rysdáýlet, Rysdáýletten – Toılybaı, Qonysbaı, Janabaı, Egizbaı, Egizbaıdan – Mamyr, Mamysh, Ákimjan. Ákimjannan – Serikbaı, Áýesqan, Narqoja, Ásemqan, Shárgúl, Aısha, Jumagúl (tórt qyz). Ákesi Ákimjannyń aıtýyna qaraǵanda Báıeke, Áliken degen jaqyn týystary bolǵan eken.

Ásemqan Ákimjanqyzy 1954 jyly qazan aınyń 6-kúni Toǵyztaraý aýdanynyń Tikaryq aýylynda dúnıege kelgen. Tolyqsyz orta mektep bitirgen.

Ásemqan ápkemizdiń aıtqan áńgimesiniń ishinde bizde ózine qyzyqtyrǵany Raıymbek batyr otbasy tutynǵan mys sháýgim boldy. Onyń aıtýyna qaraǵanda, 1973 jyly Toǵyztaraý aýdanyndaǵy Qyzaı eli ishinde Qojanazardyń Balapan tarmaǵynan taraǵan Tálim aqalaqshynyń nemeresi Dáne Ábsalamulyna turmysqa shyqqan eken. Ákesi Ákimjan men sheshesi Kúmis Raıymbek batyr otbasynan qalǵan mys sháýgimdi qyzy Ásemqandy uzatqanda jasaý retinde beripti. Batyr otbasynan qalǵan bul mys sháýgimdi Ákimjanniń sheshesi Móldir, odan keıin áıeli Kúmis ustaǵan eken.

Ákimjan Egizbaıulynyń qyzy Ásemqanǵa aıtqan derekterine qaraǵanda, bul mys sháýgim arǵy atasy Raıymbek batyrdan qalǵan mura eken. 1932 jyldary ekinshi retki el úrikkende Egizbaı aqsaqal Qazaqstannan Shyńjańnyń Ile óńirine qashyp ótkende mys sháýgimniń ishine altyn, kúmis, merýert qatarly zattardy salyp ótken eken. Al Ásemqannyń ákesi Ákimjan 1976 jyly 61 jasynda Tikaryq aýylynda qaıtys bolǵan.

Ásemqan Ákimjanqyzy saqtaǵan Raıymbek batyrdan qalǵan mys sháýgimniń bıiktigi 20 cm dıametri 24 sm keledi eken. Bul mys sháýgimge eshqandaı jazý jazylmaǵan. Osyǵan qaraǵanda bul mys sháýgimdi ertedegi qazaq ustalarynyń jasaǵany daýsyz.

Biz Ásemqan ápkemizdiń saqtaǵan Raıymbek babamyzdan qalǵan mys sháýgimdi qolymyzǵa alyp kezek-kezek estelik retinde sýretke túsirip alǵan edik.

Úı ıesiniń aspa-tókpe dastarqanynan dám tatyp bolyp attanar kezde ápkemiz bizge:

– Ákem Ákimjan úsh ulyna senbeı, batyrdan qalǵan mys sháýgimdi maǵan amanat etip tapsyrǵan edi. Bul áńgimeniń basy-qasynda qaıyn atamyz Qap Tálimuly da bar edi. Ol kisi mampań bolǵan adam. Men bul mys sháýgimdi kózimniń tirisinde Muqaǵalı murajaıyna tartý etsem degen armanym bar edi. Baýyrlarym, bul isti senderge amanat etip tapsyramyn, – dedi.

Qasıetti babamyzdan mura bolyp qalǵan mys sháýgim keıin Áji urpaqtarynyń qolyna tabys etildi. Biz bul mys sháýgimdi memlekettik murajaıǵa tabys etsek degen oıdamyz. Kúlli qazaqqa aty ańyzǵa aınalǵan batyr baba otbasynan qalǵan mys sháýgim qazir Almaty obylysy, Eńbekshiqazaq aýdanynda turatyn Dıqanbaı bolystyń urpaǵy Nurqabyl Turanulynyń úıinde saqtaýly tur.

Nurlan Sársenbaev,
Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy, etnograf

Pikirler
Redakııa tańdaýy