Rámizdi aıalaý hám qurmetteý adamdyq paryz!

1652

Muraǵa qalǵan mádenıetimiz ben ómiri óshpes órkenıetimiz beınelengen, júregimizdiń kóshirmesindeı bolǵan tól rámizderimiz- egemendiktiń jarshysyndaı. Derbestikke qol jetkizý qanshalyqty qıyndyqpen kelgeni elim degen ár perzenttiń júreginde ekeni haq.

Ańsap jetken táýelsizdigimizdi alǵan jyly-aq rámizderimiz dúnıege kelgen edi.

Árbir azamat qurmetteýge hám maqtan etýge tıis memlekettik rámizder– Tý, Eltańba, Ánuran 1992 jyly 4 maýsymda qabyldandy.

Ulttyq qundylyqtarmen ǵana álemdik arenada topjara shaba alatynymyzdy eskersek, eń áýeli tól rámizderimizdi qasterlep qana qoımaı, Eltańbamyz ben Týymyzdaǵy beınelerdi tereńinen uǵyný, Ánuranymyzdy jatqa bilý – azamattyq boryshymyz.

Qýanyshymyzǵa oraı, qazirgi tańda Ánurandy jatqa bilmeıtin adamdar kemde-kem. Al, Eltańba men Týdaǵy jandy-jansyzdar teginnen-tegin beınelenbegen.

Týymyzdyń túsi kók – aspannyń túsi. Bul halyqty beıbit ómir súrýge, kók aspannyń astyndaǵy yntymaǵy jarasqan el bolýǵa shaqyrsa, qyran qus erkindikti, eshbirine bas ımeıtin qanymyzda bar tektilikti beıneleıdi.

Al kún - bereke men baılyq belgisi.

Eltańbadaǵy sımvolıkalyq belgilerdiń maǵynalary da keń. Eń birinshi shańyraq – kóshpeli túrkiler úshin qasterli bolǵan kıiz úıdiń kúmbezi. Tulpar – sarqylmas jigerdiń, erkindikke umtylǵan eriksiz qaırattyń beınesi bolyp tabylady.

Eltańba avtorlary: belgili sáýletshiler Jandarbek Málibekov, Shota Ýálıhanov. Tý avtory: Sháken Nııazbekov. Ánuran avtorlar: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev, Shámshi Qaldaıaqov.

Alaıda, tórtkúl dúnıege táýelsizdigimizdi pash etýshi – rámizderimizdi aıaqasty etip, qurmetsizdik tanytýshylar tabylyp, bir kezderi saı-súıegimizdi syrqyratqany bar. Halyq tarapynan dabyl qaǵylyp, tıisti mekemelerge bul máseleni beı-jáı qaldyrmaýyn suraǵanda, elim deıtin eńselilerimizdiń kóp ekendigine kózimiz jetip edi. Keshegi jer máselesi kóterilgende de, ardaly azamattarymyz atqa qonyp, kók týymyzdy qoldaryna alyp, jelbiretken kúıi júrip ótkende júregimiz attaı týlap, rýhymyz bir kóterilip, sol atty azamattarymyzben birge sharyqtap edi.

Bul san ǵasyrlar buryn qoldaryna jalaý ustap jaýǵa shapqan batyr babalarymyzdy kóz aldymyzǵa ákelgendeı.

Qoryta aıtqanda, qaı eldiń bolmasyn qadir tutýy kerek mádenıeti, ádet-ǵurpy, salt-dástúri bolady. Olardy qurmetteý eń áýeli rámizderin qurmetteýden bastaý almaq. Qazaq eli úshin de rámizderin qadirleýdi jas urpaqtyń boıyna sińirý búgingi kúnniń basty talabyna aınalýy tıis.

Sebebi, rámizderimizde taǵylymy tereń tarıhymyz, ańǵal, aqkóńil bolmysymyz beınelengen. Ony oıymyzda, júregimizde, tilegimizde kóterip júrý Alla aldyndaǵy adamdyq, el aldyndaǵy perzenttik boryshymyz!

Injý ÓMIRZAQ,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar