Ata zań qate zań bolmasyn nemese alda bolatyn referendým týraly

783

Qazirgi kezde elimizde respýblıkalyq referendým arqyly qabyldaýǵa usynylǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń jobasy qyz talqylanýda. Ata Zańǵa túzetýlerdi el Prezıdenti bir top quqyqtanýshy ǵalymnan qurǵan jumys toby ázirledi. Alaıda memlekettiń Negizgi Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar qoǵamnyń, konstıtýııalyq quqyq salasy maman ǵalymdarynyń talqylaýyna salynbady. Jumys toby Prezıdent tarapynan berilgen nusqaýdy bir aıǵa jetpeıtin qysqa merzimde tapsyrys aıasynan aspaı zańdyq turǵydan resimdep berýmen shekteldi.

Azamattyq qoǵam bul jaıǵa asa mán berýde, qoǵamdyq uıymdar, jekelegen azamattar úndeýler jasap, áleýmettik jelide elimizdi damytýdyń balama nusqalaryn belesene usynýda. Osy qubylysty ańdaǵanda keletin oı – Prezıdent usynyp otyrǵan memlekettiń damý baǵytyn tańdaýda qoǵam beıjaı selqos qalmaı, belsendilik kórsetýde.  

Bir tańqalarlyq jáıt – elimizdiń Negizgi Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý kezinde zań shyǵarýshy joǵarǵy organ – Parlamenttiń syrt qalýy. Qoldanystaǵy Konstıtýııaǵa saı Parlament zańdar qabyldaıtyn birden-bir organ. Sondyqtan ol Konstıtýııaǵa ózgeristerdi talqylaýdan tys qalýǵa tıis emes edi. Jurtshylyq jobadan Prezıdent  2022 jylǵy 16 naýryzda Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda málimdegenindeı kúsheıtilgen Parlamentti kóre almaı otyr.

Bılik endi Qazaqstan halqynyń referendýmda berer daýysyn  paıdalanyp Quqyq rýhynan aýytqyp ketti. Bul túzetýler eldiń búkil saıası júıesin ózgertýge baǵyttalǵandyqtan, quqyqtyq turǵydan alǵanda osy jobanyń kúlli halyq talqylaýynan ótkeni demokratııaǵa da, ádildikke de saı oryndy qadam bolatyn edi. Referendýmda daýys tutastaı jobaǵa beriletindikten, zań jobasyn áýeli baptar boıynsha ári mindetti túrde eki oqylymda qaraıtyn Parlamentte talqylaý qajet-aq edi. Bul qaǵıda Konstıtııalyq zańdarǵa qatysty, al Konstıtýııanyń mazmunynyń ózi osyny talap etedi. Osydan keıin baryp Ata Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasy búkilhalyqtyq talqylaýǵa usynylǵanyjón bolatyn.

Endi Prezıdenttiń mundaı áreketke nege barǵanynyń astaryn barlaıyq.

Quqyq – áleýmettik qyzmet pen adamnyńómirlik tirshiligine baılanysty qubylys, alaıda onyń basty maqsaty ádilettilik ekeni elimizdetalaıdan eskerilmeı keledi. Quqyqtyń áleýmettik qundylyǵy umytyldy ári taptaldy. Mine, endi qazir jalpy tanylǵan qaǵıdattarǵa jánehalyqaralyq quqyq normalaryna súıenip, adam jáne azamat quqyǵy men bostandyǵy tikeleı árekettegi quqyq ekenin moıyndaýǵa, taza tıimdilik ustanymynan arylyp, «qoldanystaǵy quqyq» uǵymyn ózgertýge bolatyn múmkindik týǵan edi.

Biz osylaısha ǵana Ekinshi Respýblıka negizin qalap, adam jáne azamat múddelerinde memlekettik bılikti shekteıtin quqyqtyq tártipti is júzinde ornata alamyz. «Kádelik alym» jáne ótken jyldarda qordalanyp qalǵan alýan máseleler boıynsha bıliktiń basqa da sheshimderi jóninde áli de uzaq aıtysa berýge bolar, biraq osyndaı jaǵdaıdy boldyrmaıtyn amaldardy bekitip almaıynsha, «Avgııdiń atqorasyn» áleýmettik býyrqanýlarsyz sheshý múmkin bola qoımaıdy. Osy rette «kádelik alym» máselesi Ata Zańǵa ózgeristerden góri kóp ýaqyt talqylanǵan jáıtti de aıta keteıik.

Konstıtýııaǵa usynylǵan biraz ózgeristi maquldaı otyryp, degenmen biz memleketti basqarý tujyrymdamasy ózgermegenin jáne burynǵysha bir ǵana sýbekt – Prezıdentke moıynsyný qalǵanyn túsinýimiz kerek.

Jobaǵa qaıta oralyp, bul jáıt Ata Zańǵa ózgerister engizýdiń basqa amalyn qalyptastyrýdy, qoldanystaǵy Konstıtýııanyń tıisti baptaryn ózgertýdi qajet etetinin shúbásiz aıqyn kórsetip otyrǵanyn atap aıtamyz.  

Prezıdent zańdar shyǵarmaıdy, oǵan tek zańnamalyq jáne konstıtýııalyq bastamalar jasaý quqyǵy berilgen. Eń bastysy – Ata Zańǵa usynylǵan ózgerister men tolyqtyrýlar asa zárý bolyp otyrǵan eldi saıası-áleýmettik qaıta qurýdy beınelemeıdi. Memleket basshysy ýáde etken Parlamentti kúsheıte otyryp, Prezıdentókilettikterin qysqartý, onyń bıligin shekteý bola qoıǵan joq.

Osyǵan oraı respýblıkalyq referendým ótkizýdi keıinge shegerý jáne Ata Zańǵa túzetýlerdi qoǵamnyń qalyń buqarasynyń, sonyń ishinde quqyqtanýshy ǵalymdardyń talqylaýyn jasaý, aıtylǵan usynystardy eskerý, sonan keıin bul zań jobasyn Parlamentte qaraý, osylaısha túpkilikti nusqasyn ne ázirlengen balama jobany halyqtyń daýys berýine shyǵarý oryndy bolady.  

Bul rette bizge osy usynylyp otyrǵan túzetýler ne úshin jasalyp otyr: burynǵy bıliktiń pármendiligin ýystan shyǵarmaý, sóıtip eldi jánehalyqty baıaǵysha jaıly jaǵdaıda basqara berý úshin be álde saıası reformalardy júrgizýge qajetti áldeqaıda utqyr áreketter úshin be dep ańtarylýǵa týra keledi.

Keıingi boljamǵa sengimiz-aq keledi. Onda osynaý saıası reformalardy júrgizgennen keıin eldi basqarýǵa qoǵamnyń edáýir bóligin tartý úshin jańa Ata Zań qabyldaýǵa qaıta oralýǵa, Parlamenttiń quqyqtaryn keńeıtýge, Senatty joıýǵa, ádil, ashyq jáne tike saılaýmen qurylǵan halyqtyń birden-bir ókildi organy Májilisti kúsheıtýge týra keledi. Depýtattar quramy shynaıy halyq qalaýlylaryna aınalady, naǵyz demokratııa ornyǵyp, memleketti basqarýdyń qurylymy men nysany jetildiriledi.

Endi usynylyp otyrǵan ózgeristerge toqatalaıyq.

Bul ózgerister eldi saıası-áleýmettik qaıta qurýdaǵy qajettilikti beınelemeıtinin taǵy da qaıtalap aıtamyz. Ózgeristerde jáne  tolyqtyrýlarda basqa zańdarda belgileýge bolatyn dańǵaza normalar bar. Atap aıtqanda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jaqyn týystaryn memlekettik saıası qyzmetshilerdiń, kvazımemlekettik sektor sýbektileri basshylarynyń qyzmetterin atqarý haqysynan aıyrý. Bári de halyqqa, elge adal qyzmet etý ustanymyna baılanysty. Eger tereńirek baıybyna barsaq, bul sol adamdardyń quqyǵyn buzý. Bul osy jaǵdaıǵa aıtýǵa saı keletin «kánisizdik aqıqaty» jalpy uǵymyna qarama-qaıshy. Eger biz quqyq ústemdigi qaǵıdatyn ustansaq, onda aqyryna deıin ádil bolýǵa jáne bul erejelerdiń zańǵa qaıshylyǵyn atap aıtýǵa tıispiz.

«Respýblıkalyq referendým týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 1995 jylǵy 2 qarashadaǵy №2592 Konstıtýııalyq Zańynyń «Respýblıkalyq referendým qarsańyndaǵy úgit» 7-babynyń 1-tarmaǵynda «Respýblıka azamattarynyń, qoǵamdyq birlestikteriniń referendýmǵa qoıylǵan másele (máseleler) boıynsha jınalystarda, mıtıngilerde, azamattar jıynynda, buqaralyq aqparat quraldarynda óz pikirin bildirý quqyǵyna kepildik beriledi» dep kórsetilgen. Osy 7-bapqa súıene otyryp, Konstıtýııaǵa usynylǵan ózgeristerde jánetolyqtyrýlarda myna máselelerdiń qabyldanýyna qarsy pikirimizdi bildiremiz.

1. Konstıtýııanyń 44, 71-baptaryna ózgeristerge jáne tolyqtyrýlarǵa sáıkes Konstıtýııalyq Sotty qalyptastyrý kezinde Prezıdenttiń ókilettigi kúsheıtilgen, Prezıdent Konstıtýııalyq Sot Tóraǵasyn (Senattyń kelisimimen) jáne tórt sýdıasyn taǵaıyndaıdy, odan ári Tóraǵanyń usynýy boıynsha Konstıtýııalyq Sot Tóraǵasynyń orynbasaryn taǵy da Prezıdent taǵaıyndaıdy. Osylaısha Konstıtýııalyq Sot on bir sýdıasynyń beseýi osy taǵaıyndalýlary úshin Prezıdentke mindettibolyp shyǵady. Bul jaǵdaı isterdi qaraý kezindegishynaıylyqqa jáne ádilettilikke kúmán keltiredi, óıtkeni olardyń Prezıdentke jaltaqtaýy sózsiz.

Al 82-bapqa tolyqtyrýlarǵa sáıkes Joǵary Sot Keńesiniń tóraǵasyn da Prezıdent tek Senattyń kelisimimen taǵaıyndaıdy, sot bıligin jasaqtaýdan Májilis taǵy da tys qalǵan. Bul ózgeristerge jáne tolyqtyrýlarǵa sáıkes sot bıligi prezıdenttik bılikke táýeldi kúıde qalyp otyr.

Konstıtýııalyq Sot ustynyna qaıta oralsaq, Prezıdent sot bıligin kúsheıtýge, sóıtip ony zań shyǵarýshy jáne atqarýshy bılik tarmaqtarymen teń ári ózara tejemeli etýi tıis edi. Onyń ornyna ol atqarýshy (prezıdent) bıligin kúsheıtip, konstıtýııalyq baqylaýdy álsiretti.

2. Májilis depýtattarynyń san quramyn da naqtylaý kerek. Aralas (proporııalyq jáne majorıtarlyq) saılaý júıesi engiziletini eskerilip, Májilis depýtattarynyń sany kóbeıtilýi jáne ol daýly máseleler kezinde teń daýys bolyp qalmaýy, Májilis Tóraǵasynyń depýtattarǵa qysym jasaýyn boldyrmaý, oǵan sheshýshi daýys quqyǵyn bermeý úshin taq bolýǵa tıis. Bul oraıda depýtattardyń jartysy proporııalyq jáne jartysy majorıtarlyq júıemen teń saılanýy kerek. Depýtattar sanyn oblystar, respýblıkalyq dárejeli qalalar jáne astana sanyna, olarda turatyn saılaýshylar sanyna qaraı oraılastyrý qajet.

3. Konstıtýııanyń 61-babyna ózgeristerde jáne tolyqtyrýlarda Úkimetke zań kúshi bar normatıvtik quqyqtyq aktiler shyǵarý quqyǵyn berý usynyldy, bul bılik tarmaqtarynyń ókilettikterin bólý jáne osy negizde olardyń arasyndaǵy tepe-teńdik pen tejemelik konstıtýııalyq qaǵıdatyna qaıshy, ıaǵnı memlekettik bıliktiń zań shyǵarýshy tarmaǵyn álsiretedi. Mundaı normany alyp tastaý qajet. Májilis depýtattarynyń sanyn azaıtý dahalyqtyń ókildi organyn álsiretedi dep oılaımyz. Biz depýtattar sany burynǵysha 107-den kem bolmaýy, al Senat joıylǵan rette 155-ten az bolmaýy tıis dep paıymdaımyz.  

4. Konstıtýııanyń 72-babynda Konstıtýııalyq Sotqa júginý quqyǵyn azamattarmen qatar qoǵamdyq uıymdarǵa (zańdy tulǵalarǵa) da berý qajet, bul osy organnyń quqyq qorǵaý múmkindigin jáne adam quqyǵyn qorǵaý amalyn kúsheıte túsedi.

5. Konstıtýııanyń 91-baby da daýly, Ekinshi Respýblıka qalaısha Elbasy ornyqtyrǵan basqarýnysanynyń buljymaýy qaǵıdatymen ómir súrmek?

Qoldanystaǵy Konstıtýııa prezıdenttik bılikti nyǵaıtý jáne zań shyǵarýshy bılikti edáýir álsiretý baǵytynda oǵan engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlar saldarynan óziniń ómirlik ózektilik mánin sarqyltqanyn túsiný qajet. Qoldanystaǵy Konstıtýııada bılik tarmaqtary arasyndaǵy ózara qarym-qatynas naqty aıqyndalmaǵan, memlekettik organdardyń qabyldanatyn sheshimder úshin saıası jaýaptylyǵy resimdelmegen, ókilettikterdiń qonymdy teńgerimi qamtamasyz etilmegen.

Eldiń jańa Konstıtýııasyn qabyldaý qajet jáne ol «Kúshti Parlamentyqpaldy Prezıdent – esep beretin Úkimet – táýelsiz Sot – tıimdi Konstıtýııalyq baqylaý – erkin BAQ» saıası-quqyqtyq formýlasyna súıenýi tıis dep sanaımyz. Bul quqyqtyq formýlada eldiń Konstıtýııasynda jazylǵan bılik halyqqa tıesili jáne bıliktiń barlyq tarmaǵy teń bolýy, tepe-teńdik jáne tejemelik júıede ári halyqtyń múddelerine jumys isteýi tıis degen basty qaǵıdattar kózdelgen.

Jańa Konstıtýııada bılik ınstıtýttarynyń mindetteri jáne óz qyzmeti úshin jaýaptylyǵy aıqyndalyp, túbegeıli jańǵyrtylýy, konstıtııalyq baqylaý kúsheıtilýi tıis.

Joǵaryda aıtylǵandar negizinde mynalardyqajet dep sanaımyz:

Birinshi, el Konstıtýııasyna usynylǵan ózgerister men tolyqtyrýlar jobasy úshin referendýmda daýys berýdi «Respýblıkalyq referendým týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýııalyq Zańynyń «Respýblıkalyq referendým ótkizý merzimi» 19-babyna sáıkes odan ári taǵy eki aıǵa keıinge qaldyrý. Máselelerdi qaraýdyń qoǵam úshin mańyzdylyǵyn eskergende, bul jerde asyǵystyq orynsyz.

Ekinshi, Konstıtýııanyń jańa nusqasyn ázirleý úshin komıssııa qurýdy usynamyz.Komıssııaǵa memlekettik quqyq salasynyń ǵalymdary, bılik ustanymyna táýelsiz óz kózqarastary bar kórnekti qoǵam qaıratkerleri, saıasattanýshylar, ekonomıster kirýi kerek.

Jańa Konstıtýııa jobasy ázirlengen soń olqoǵamnyń keńinen talqylaýy úshin jarııalanýyqajet. Óıtkeni eldiń qoldanystaǵy Negizgi Zańy engizilgeli otyrǵan ózgeristerdi jánetolyqtyrýlardy eskergenniń ózinde  qoǵam damýynyń ózekti qajettilikterin qanaǵattandyrmaıdy jáne onyń jekelegen normalaryna qoǵamnyń talqylaýynsyz asyǵys engizilip otyrǵan túzetýler jaǵdaıdy túbegeıli ózgertpeıdi.

Úshinshi, jańa Konstıtýııa mátini pysyqtalǵan soń ol el Parlamenti palatalarynbirlesken otyrystarynda talqylanyp qabyldanýy, sodan keıin baryp Konstıtýııalyq Keńes maquldaǵan soń respýblıkalyq referendýmǵa shyǵarylýy tıis. Eki ret osylaı senimdi súzgiden ótkizý Konstıtýııanyń asa joǵary zańdylyǵyn qamtamasyz etedi. Mundaı tájirıbe damyǵan elderde keńinen qoldanylady.

Ymyraǵa kelýdiń ekinshi joly respýblıkalyq referendýmǵa suraqtyń balama nusqasyn engizý bolmaq, daýys berýge arnalǵan bıýlletenge mynadaı mazmundaǵy suraqty qosymsha engizýdi usynamyz:

«Siz basqarýdyń parlamenttik-prezıdenttik júıesi bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasynyńjańa Konstıtýııasyn ázirleý jáne qabyldaýqajettigi týraly usynyspen kelisesiz be?»

«Respýblıkalyq referendým týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýııalyq Zańynyń «Respýblıkalyq referendým taǵaıyndaý týraly sheshim» 18-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes Respýblıka Prezıdenti referendým bastamashylarynyń kelisýimen ony ótkizgenge deıin onyń bastamashylarynyń erkin neǵurlym dál bildirý úshin referendýmǵa qoıylatyn máseleniń (máselelerdiń) tujyrymdamasyn naqtylaı túsýge haqyly.

Konstıtýııa 3-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes halyq qoldanystaǵy Konstıtýııaǵa ózgeristerdi jáne tolyqtyrýlardy qabyldaýdy nemese Qazaqstannyń jańa Konstıtýııasy qabyldanýynqalaı alady.

Jańa Konstıtýııada qoldanystaǵy Konstıtýııanyń redakııasyna usynylyp otyrǵan ózgerister men tolyqtyrýlar nusqasynda qamtylmaǵan mynadaı erejelerdi engizý usynylady:

- Konstıtýııa 12-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtary mynadaı redakııada jazylsyn:

«1. Qazaqstan Respýblıkasynda halyqaralyq quqyq qaǵıdattaryna jáne normalaryna saı áriKonstıtýııaǵa sáıkes jalpy tanylǵan adamnyń jáne  azamattyń quqyqtary men bostandyqtary tanylady jáne olarǵa kepildik beriledi. Adamnyń jáne azamattyń quqyqtary men bostandyqtary tikeleı qoldanysta bolady.

2. Adamnyń jáne azamattyń quqyqtary men bostandyqtary árkimge týmysynan tıesili, meılinsheligi jáne ajyratylmastyǵy tanylady, zańdardyń jáne ózge de normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń mazmunyn jáne qoldanylýyn, zań shyǵarýshy jáne atqarshý bılik, jergilikti ózin ózi basqarý qyzmetin aıqyndaıdy jáne sot tóreligimenqamtamasyz etiledi.»;

- sýperprezıdenttik bılik júıesinen birjolata arylý úshin zań shyǵarýshy, sot jáne atqarýshy bılikter ókilettikterin naqty mejeleý. Parlament bir palataly bolyp, Senattyń joıylýy. Premer-mınıstr, joǵary sot organdary, Ortalyq saılaý komıssııasynyń, Esep (Joǵary aýdıtorlyq)palatalarynyń músheleri, Adam quqyqtary jónindegi ýákil bıliktiń joǵarǵy jáne birden-bir ókildi organy Májiliste balamaly negizde saılanýy;

- Májiliske depýtattar saılaýdyń aralas (proporıonaldyq jáne majorıtarlyq) saılaý júıeleri negizinde jáne 50 paıyz tepe-teń úleste saılanýy;

- saıası partııalardy tirkeý, jasandy kedergilerdi alyp tastaý, habarlaýshylyq etý; elde shynaıy saıası básekelestik ornatý;  

- elde barlyq deńgeıdegi saılaý komıssııalaryn qurý jáne saılaý ótkizý tártibin tolyq ózgertý, saılaýdyń shyn máninde adal ári ashyq bolýyn qamtamasyz etý. Saılaýdy jalǵandyqqa burmalaǵan adamdardyń jaýaptylyǵyn kúsheıtý;

- sot bıliginiń bıliktiń ózge tarmaqtarynan, organdarynan nemese laýazymdy adamdardan táýelsizdigin qamtamasyz etý. Sýdıalardyń aýmaqtyq máslıhattardyń nemese jergilikti halyqtyń tikeleı saılaýy arqyly saılanýy tártibin ázirleý;

- ekonomıkalyq jáne áskerı memleketaralyq odaqtardan shyǵý jáne olarǵa kirý máselesin tek respýblıkalyq referendým arqyly sheshý;

- barlyq deńgeıdegi ákimderdi jáne sýdıalardyosy aýmaqtarda turatyn halyqtyń tikeleı saılaýy;

- Konstıtýııanyń 7-babynyń 2-tarmaǵyn alyp tastaý, barlyq deńgeıdegi memlekettik qyzmetshilerdiń memlekettik tilqazaq tilin bilýi, sondaı-aq Qazaqstan azamattyǵyn qabyldaýshylardyń qazaq tilin bilýi talabyn engizý, barlyq nıet bildirýshilerdiń qazaq tilin tegin meńgerýi úshin belgili bir ýaqyt belgileý jáne soǵan jaǵdaı jasaý;

- Ulttyq quryltaı qurylýyna baılanysty Qazaqstan halqy assambleıasyn taratý. Ulttyqquryltaıǵa elde turatyn etnostar ókilderiniń qatysýyn qamtamasyz etý, etnostar mádenı ortalyqtaryn saqtaý.

Saıası reformalardy talqylaýǵa jáne júrgizýge Halyqtyń kóp bóligi tartylýyn qamtamsyz etý qajet. Joǵaryda baıandalǵan erejeler qamtylǵan jańa Konstıtýııa qabyldaý eldiń odan ári damýyna jáne Jańa Qazaqstannyń  ornaýyna serpin beredi. Eger biz «estıtin» memleketi bar demokratııalyq qoǵam quratyn bolsaq, onda bılik azamattar bastamalaryna den qoıýy tıis.

Nurlan ISQALIEV,

Quqyq ústemdigi ınstıtýtynyń keńesshisi

Pikirler
Redakııa tańdaýy