Er qanaty - at

1991

Ár jylǵa bir janýardyń atyn berip otyrǵan qazaq er halyq. «Er qanaty – at, ol seniń basyńa qonǵan baq, astyńdaǵy altyn taq dep baǵalaıdy», bul daýysy birneshe shaqyrymǵa jetetin ataqty ánshi Júsipbek Elebek aǵamyzdyń úıindegi Habıba jeńgemizdiń aıtýy.

Qala balalary jylqyny tek teledıdar ekranynan kóretin qazirgi ýaqytta, jas urpaq túgili jasy úlkender de ǵasyrlar boıy adamnyń jan joldasy bolyp kelgen osy janýar týraly ne biledi eken? Basqalardy qaıdam, óz basym qashan atqa mingenim emis-emis esimde. Bala kezde ákem ǵalym Ásilhan Ospanulynyń anasy, ájem Altynnyń belinen qushaqtap temir joldyń boıymen Badam eldi-mekenine jaı júrip barǵanymyz jadymda qalypty. Jylqy maly týraly taǵy bir aıshyqty esimde qalǵany Muhtar Áýezulynyń «Abaı jolyn» oqyǵandaǵym: «Úsh kúndik joldyń búgingi, sońǵy kúnine bala shákirt baryn saldy. Qoryqtan kún shyǵa atqa mineıik dep asyqqandy. ...Kúnuzyn attan túspeı, ózge júrginshilerden oq boıy alda otyrǵan.  Keı-keıde Kókúıirim men Býratıgen, Taqyrbulaq sııaqty  qonys-qudyqtardyń tus-tusyna kelgende bala oqshaý shyǵyp, astyndaǵy  jaraý qula bestisin aǵyzyp-aǵyzyp ta alady».

Qazaqtyń atqa qumar ekenin naǵashym Jamalhannyń ómir boıy temir tulpar-mashına aıdap, júrgizýshi bolyp jumys isteı júrip, qorasynda kókparǵa shyǵatyn aty bolǵanyn kórip óstim. Atty jaqsy kórý qazaqtyń qanyna sińgen qasıet. Ony Shymkentte dúnıege kelgen ulymdy birde aýylǵa aparǵanda bildim. Mektep jasyna jetpegen bala at ústine kádimgideı minip kete bardy. Ol atqa mingenine qýandy, al men qaıter eken dep ýaıymdap turdym. Beker olaı oılappyn.

Sonymen, jylqy minezdes halyqtyń ókilderi bolyp tabylatyn biraz tanystarymmen sóılesip, osy bir kıeli pyraq týraly biletinderi shamaly ekenin baıqadym. Bul maqala osylaı jazyldy. Iá, jylqy maly týraly ne bilesiz?

Qazaqtyń ómirinde jylqy maly eń basty oryn alatyny dúnıege náreste kelgendegi tilekterde de kórinis tapqan. Qyz bala týsa «myńjylqy» dep boıjetip uzatylyp, toı qyzyǵy týraly qýansa. Ulbala týraly «At baılar, at ustar» dep qýanǵan. Uly jazýshy Sábıt Muqanuly óziniń uly týǵany týraly «Ómir mektebi» kitabynda bylaı dep jazǵan: «Jas balanyń daýsy shar ete tústi... «Aq túıeniń qarny jaryldy!» dep shý ete qaldy úıdegi qatyndar. «Ul!.. At-ustar!..» dep aıǵaılap qaldy bireýler». Kishkentaı balalardy ashamaı erge otyrǵyzý qazaqtyń turmys merekeleriniń biri.

Kimge bolsa da at qoıǵysh qazaq, jylqy malyna da durys ataý berýde aldyna jan salmaǵan halyq bolar sirá! Dóńasar, Kókbıkesh, Torqasqa, Jeltımes, taǵysyn taǵylar. Tarıhta solardyń qanshamasy saqtalyp qalǵanyna táýbe deý kerek.

Uly ǵalym Shoqannyń atasy Ýálı hannyń aty – Kóksyrǵanaq, al batyr Isataı Taımanulynyń aty – Aqtabandy Mahambet óleńine qosqan. Segiz seriniń, Muhammed-Hanafııa Bahramulynyń aty – Bozshubar. «Jekeıtory – Kenesarynyń batyry Nysannyń aty. Bul derekti Nysannyń inisi Sáribaı Qaıyp Aınabekulyna aıtqan»; «Ilııastyń (I.Jansúgiruly – B.O.) Kerqulasy da álgi Sákenniń (S.Seıfýllın – B.O.) Kerkójegimen týystas, ne naǵashysy, ne jıeni bolar». Sońǵy eki málimet jazýshy Sáıdil Taljanovtyń «Ótken kúnder sóıleıdi» kitabynda keltirilgen.

Atqa esim tańdaý qazaq sóz óneriniń nebir qyzyq jaqtarynan tabylady. Kenen atamyzdyń Kóksholaǵyn kim bilmeıdi?! Aqyn atamyz qyzy Tórtken apamyzǵa aty týraly bylaı áńgimelep bergen eken:

  • Ákem Ázirbaı óziniń birneshe jylǵy tapqan-taıanǵanyn jınap,

naǵyz qoldyń qysqalyǵymen júrip-júrip eli irgeles qyrǵyzdardyń Toqpaq qalasynyń bazarynan bir kúni quıryǵy da, jaly da joq, yńyrshaǵy aınalǵan aryq at satyp ákeledi. Atty kórgen men: «Ata-aý, mynanyń quıryǵy da, jaly da joq, naǵyz kóksholaqtyń ózi ǵoı», – dep kúldim. Sol kúnnen bastap at Kóksholaq atanyp ketti. Kelesi kúni-aq men ony qoıǵa minip shyǵa keldim. Kóksholaǵyma mingennen-aq kóńilim kádimgideı kóterilip, shabyttanyp, óz atyma ózim óleń shyǵaryp:

Satyp aldyq bazardan Kóksholaqty,

Quıryǵy joq, jaly joq shop-sholaqty.

Ózi sáýrik, kóktemde baıtal qýyp,

Bir jaǵynan azynap qudaı atty.

Ákem boıdaq, men boıdaq, at ta boıdaq,

Qaıda baryp baǵamyz úsh boıdaqty, – dep, ózim de kúlip,

ózgeni dep kúldirip júrdim. Kenen ata  tarıhynan habary bar qazaqtyń balasy, baıdyń qyzy Shálıpamen aıtysqanda qaıyrmasynda «Aram qatqyr Kóksholaq» dep aıtylatyn oınaqy sózderi bar elge keń taraǵan ánniń basty keıipkerine at osylaı tańdalǵan eken.

Atqa miný qazaq turmysynyń sáni de máni de bolǵan. Atqa durys miný ózinshe bir jeke óner dese de bolady. Halqymyzdyń betke ustar jazýshysy «Muhtar Áýezuly týraly estelikter» kitabynda bylaı dep jazylǵan: «Erke Qaranyń qadiri – onyń únemi oqys sóılep, oqys is istep, oıda joq jerde qaýymdy kúldirip, qyzyqqa batyrýynda. Onyń jolbastaýy da, júrisi de erekshe. Ol kólikti áste jeldirtpeıdi, sýyt aıańdatyp otyrady. Endi birde sátte «Qońyr tóre jalpyldaq» dep shoqyraq shabysqa túsedi. Shoqyraq shabysqa tósele almaı, shaba jónelgen jigitti, qamshymen qaıyryp, jıynǵa qaıta aıdap keledi. Onyń mingen aty, meılinshe aıańshyl bolady, ol qaı atqa minse, sol at aıańdaı jóneledi». Dál osyny búgingi qazaq shyn ynta-shyntasymen túısinse de dál burynǵy qazaqtaı sezine alar ma eken?!

Maqalamnyń basynda Jamalhan naǵashymnyń atyn eske aldym ǵoı. Ol kisiniń aty kolhozdaǵy úıdiń qorasynda turatyn. Ol Keńes ókimeti tusynda ǵoı. Al endi jeke bir atqa bir kıiz úı tigý de qazaqtan shyqqan myrzalyq. Qazaqta ne kóp ádet-ǵuryp kóp. Solardyń birshamasy jylqy malyna baılanysty: «Asqa kelgen báıge attyń bas-basyna bir-bir úıdi ońasha beretin eldiń ejelgi erejesi. Úı kisiniń sanyna qarap berilmeıdi, báıgi atqa beriledi. Altaı-Toqada osyndaı ádet bar.» Bul da Sáıdil aǵa kitabynda aıtylǵan dúnıe.

Báıge atyna erekshe kózqaras bolǵanyn ánshi Júsipbek Elebekovtiń bala kezin eske alǵanynan da bilýge bolady: «Endi aýyldyń syrtyndaǵy tumsyqtan ary qaraı shańdata shaýyp bara jatqan bir top adamdarǵa qaradym. Bular erteńgi bolatyn úlken jarystyń aldynda atynyń terin alý úshin qarajaryspen ketip bara jatqandar eken. Endi keıbireýler báıgege qosatyn atynyń kózinen basqasynyń bárin jabýmen  jaýyp, kúnniń qyzýynan, adamnyń kózinen qorqatyndaı búrkep, mańyna eshkimdi jýytpaıdy; El arasy shalǵaı bolsa da kimde qandaı júırik at baryn bilip otyrady. Ol kezde júırik at búkil bir taıpa eldiń atyn áıgili etedi. Osyndaı úlken astarda aldymen kelgen atty el júzdegen jyl boıy bas qosqan jerde «pálen jyly pálensheniń asynda, báıgiden kelipti» dep aıtyp júredi».

Ári balajan, ári qonaqshyl, ári qudasyn qudaıyndaı syılaıtyn qazaqtyń jaqsy minezderin aıtyp jetkizý tipti de múmkin emes. Qazaq úshin syılyqtyń eń úlkeni at. Qurmetti oqyrman, árıne «Abaı» enıklopedııasyn oqyǵan bolarsyz. Oqymasańyz da bir aýdarǵanyńyzǵa senimim mol. Osy basylymda at syılaýdyń úlgi alarlyq mysaly bar: «Aqynnyń uly Ábdirahman Vernyıda (Almatynyń orystar qoıǵan aty – B.O.) qalasyndaǵy aýrýhanada jatqan kezinde ony kútýge kenje balasy Maǵaýııany jiberedi. Maǵaýııa Vernyıdyń bazarynda uly júzdiń Dát degen adamyna kezdesip tanysady. Maǵaýııanyń Abaı balasy ekenin bilgen soń, ol aqynǵa duǵaı sálem aıtyp, Torjorǵa atyn syıǵa tartady».

Eldiń tentekteriniń qylyqtaryn jyly-jaýyp qoıa salý da qazaqtyń darqan minezi. Osyndaı bir tarıhı oqıǵa da atqa baılanysty. Bul týraly aqyn Jambyldyń hatshysy bolǵan Ǵalı Ormanovtyń kúndeliginen bildim. «20 ııýn, 1939 jyl. Qopabaı jáne bir-eki týysy keldi. Qopabaıǵa aıtty Jambyl: «Ekeýmiz ertede Arysqa, Túrkistanǵa barǵanymyz esińde me? Maılyqoja, Qulynshaq aqyndardan «Shora batyr», «Qyz Jibek», «Muńlyq-Zarlyq» qıssalaryn tyńdap, qaıtarda atymyzdy urlatyp jaıaý qalǵanbyz, el bolyp at mingizip qaıtaryp edi. Oı, ol da qyzyq kúnder eken ǵoı», - dep jas kezin eske aldy». Ákem ǵalym Ásilhan Ospanulynyń Abaıdyń zamandasy, qazaqtyń uly aqyny Maılyqoja Sultanqojaulynyń shyǵarmashylyǵyn zertteýge den qoıyp, ǵylymı jolǵa túsýine áser etken Jambyldyń óleńindegi: «Maılyqoja, Qulynshaq pirim edi bas urǵan» degen bir aýyz sózi de tek ońtústiktiń aqyndarynan úırengenine ǵana emes, el adamdarynyń attaryn urlatyp alǵan aqyn men onyń dosyna at mingizgen darqandyǵyna berilgen baǵa bolsa kerek.

At ústinde ómiri ótken qazaq halqy dep aıtýǵa turar eldiń jylqy maly týraly biletini de kóp. Kerek kezinde mápelep, balasyndaı baǵalap qaraǵan. Eger alda-jalda bir dertke ushyrap qalsa atty emdeı alǵan da qazaq halqy. Qazaq sahnasynyń beldi sheberleriniń biri Qapan Badyruly «Ótkender men ótkelder» atty ómirbaıandyq kitabyndaǵy mynadaı estelik keltirgen: «Atam marqum otashy ári emshi edi. Erte kezde elge shetten otashy kelmegen. Erekshe qasıetti neshe túrli dári-dármekti, ózine kerek shópti, ósimdiktiń dánin jınap, tamyryn qazyp jaz boıy jııatyn da, kerek mezgilinde kepken shóp tamyrlarynyń úgindilerimen qosa qaınatyp birdi-birge aralastyryp, dári jasap aýrý maldardy jazatyn. Kúni búginge deıin áli esimde, Ahmaǵambettiń qyzyl kúreń atyn kóz aldymyzda jazdy. Delbe aýrýymen aýyrǵan mal ot ottap, sý ishpeı aınalyp bir ornynda júre beredi eken. Ákem sol attyń qulaǵynyń artqy túp shekesinen qashaýmen qashap, oımaq aýzyndaı súıegin aldy da, óz dárisin berip, terisin qaıta tigip jiberip atty jazǵanyn kózim kórdi». Jylqy malyn emdeýdiń sheberleri qazaq dalasynda az bolmaǵan. Halyq Qaharmany, jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń da ákesi bul kásipti jaqsy meńgergen kisi bolǵany belgili.

Bunyń bárin táptishtep jazyp otyrǵan sebebim, jylqy malyn qazaqtaı jaqsy kóretin, jaqsy biletin halyq joq pa dep qalamyn. Qazaqta ne kóp sóz kóp. Bul jylqy malyna da baılanysty. Al sanaı berińiz: Aıǵyr, Arǵymaq, Arda emgen, Arqalyq, At jabý, Aýyzdyq, Áýke, Baıtal, Bedeý bıe, Besti, Boz at, Delbe, Dónen, Jabaǵy, Jaby, Jal, Jan qaıys, Jarǵaq, Jorǵa, Jortaq, Júgen, Jylqyshy, Kekil, Ker at, Kúısiz kúlik, Qazanat, Qamyt baý, Qanjyǵa, Qańtarý, Qasaba, Qýlyq, Qula, Qulyn, Qunajyn, Qunan, Qyl, Qysyr, Qysyraq, Mama bıe, Mástek, Naz bedeý, Neýk,  Noqta, Ómildirik, Paryl, Saba bıe, Sańlaq, Saıaq jylqy, Sáıgúlik, Sáýrik, Tabyn, Taı, Taqym, Tań asyrý, Taralǵy, Tarpań, Tartpa aıyl, Tekirek, Terlik, Tory, Týmysh, Tuǵyr, Tulpar, Tuıaq, Úıir, Uma, Uryq, Shabdar, Shap aıyl, Shaýjaı, Shasha, Shider, Shoqtyq, Shylbyr. Bul tizim qalanyń balasy meniń az ýaqytta ár jerden jınaǵanym. Al aýyl adamynyń ne biletinin esh ǵalym eshqashan jınap taýysa almas. Kim biledi, múmkin endi kesh te bolar.  Barlyq jerdi temir tulparlar jaýlap jatqan zaman ǵoı...

Ápkem Shárbaný bala kezinde atamyz Ospan Qosymbetulyna, ata radıodan Qurmanǵazynyń «Qaıran sheshem» atty kúıin berip jatyr, tyńdaısyz ba, depti. Sonda atam jáı daýysymen, e, shyraǵym, onyń bári bizden qalǵan ǵoı, dep jaýap beripti. Meniń atam týǵan jeri Kómeshbulaqtan kóp ary jerlerge aty shyqqan myqty kókparshy, jaqsy dombyrashy bolǵan kisi. Ǵumyrynyń kóp jylyn Shymkent Qorǵasyn zaýytynda jumys istep, zeınetkerlikke shyqqan. Ýaqyty kelgen soń babalary jolyna túsip, namazyn qurǵatpaǵan adam edi. Sol kisi aıtqandaı, atqa minip kimdi de bolsa tań qaldyrar minis-shabystar da qazaqtan qalǵan ba dep qalamyn.

«Onda men balamyn ǵoı, sharshap uıyqtap qalyppyn, óz arbamnyń qorabynda jatyr ekenmin, aıqaı-dúbirden oıana ketsem kún jaınap keledi, toıly jurt aýyl aldyndaǵy jazyqqa qaraı japa-tarmaǵaı júgirip barady, men de zymyrap berdim. Qarasam alańqaıda albyrt jigit aqbozben shyr aınalyp, oınaq salyp júr. Quıyndaı josyǵan aqboz attyń ústinde bul jigit qańbaqtaı dóńgeleıdi, áp-sátte attyń jalyna jarmasa qalsa, kenet ushyp tik turyp shapshań attyń ústinde turyp án shyrqaıdy, attan jyldam jerge syrǵyp túsip, kóz ileskenshe qaıta qarǵyp, at ústinde teris minedi de, jurtqa qarap qol shapalaqtaıdy... Aqbozdy jigit atynyń basyn tamashalaǵan jıynǵa burdy, qaıran qalǵanym-aı, top aldyna keldi de, aqboz attan Isa aqyn yrshyp tústi. Bul ónerge rıza máz-máıram bolǵan jurt Isekeńe alǵys jaýdyryp, aqboz attyń shylbyrynan ustaǵan Ramazan:

  • Isa aǵa, sizge laıyq janýar eken, sizge múlde basymen syıladym...

serigińiz bolsyn – dep aqynnyń qolyn qysty... Jur qoshemetpen qol soǵyp jatyr». Bul qyran qalamdy aqyn Qalıjan Bekqojın aǵamyzdyń bala kezin esine alyp tolǵanǵan áńgimesiniń bir úzigi.

Qurmetti kózi ashyq, kókiregi oıaý oqyrman, bir jeke erdiń ǵana emes, aýmaǵyna bes Franııa sıyp ketetindeı ulan-ǵaıyr jeri bar, búkil bir halyqtyń, sizder men bizderdiń jylqy malynyń aldynda bereshegimiz kóp. Oǵan áli talaı-talaı áýezdi ánder arnap, kóz tartar eskertkishter ornatýymyz paryz.

Berdaly OSPAN,

"ADYRNA" ulttyq portaly.

Pikirler
Redakııa tańdaýy