Beısenbaı Kenjebaev: Taıǵaq keshýli taǵdyr joly

1132

Búgin, 4 qazan uly ustaz, ǵalym, túrktanýshy, ádebı synshy, aýdarmashy, fılologııa ǵylymynyń doktory , professor Beısenbaı Kenjebaevtyń týǵan kúni. 1904 jyly qazirgi Túrkistan oblysy, Ordabasy aýdany,Bógen aýylynda dúnıege kelgen.  "Adyrna" ulttyq portaly ǵalym ómiri jaıly derekti usynady.

 

 

1925 jyly Máskeýdegi Shyǵys eńbekshileri kommýnıstik ýnıversıtetin, Ádebıet ınstıtýtynyń 2-kýrsyn, 1942 jyly QazMÝ-dy (qazirgi QazUÝ) bitirgen.

«Jas qaırat», «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas alash», 1923–28), «Keńes týy» (1929–30), «Ońtústik Qazaqstan» (1932–33), «Soıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan», 1928–29, 1931–32, 1933–35), t.b. gazet-jýrnaldarda bólim meńgerýshisi, redaktordyń orynbasary, redaktor, 1938 – 1941 – «KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Vedomostarynda» aýdarmashy, 1941-1944 – Qazaqstan memlekettik birikken baspasynyń bas redaktory bolyp qyzmet istegen. 1961 jyldan QazMÝ-da kafedra meńgerýshisi, 1975-1987 jyldary osy ýnıversıtette professor boldy.

«XX ǵasyrdyń bas kezindegi qazaqtyń demokrat jazýshylary (monografııa boıynsha)» degen taqyrypta doktorlyq dıssertaııa qorǵaǵan. Kenjebaev – qazaq ádebıetiniń máselelerine, qazaq baspasóziniń tarıhyna arnalǵan irgeli eńbekterdiń, Abaı, S.Toraıǵyrov, Jambyl Jabaev, M.Seralın, M.Áýezov, S.Sháripovtiń ómiri men shyǵarmalary týraly zertteýlerdiń avtory. Joǵary oqý oryndary stýdentterine arnalǵan «XX ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti» oqýlyǵyn, «Ertedegi qazaq ádebıeti hrestomatııasyn» (1967) jarııalady. Aýyz ádebıeti úlgilerin jınaý, júıeleý, zertteýmen aınalysty. Keńestik kezeńde kommýnıstik ıdeologııaǵa oraı, qazaq ádebıetiniń tarıhy Buqar jyraýdan (HIH ǵ.) bastalady degen jańsaq pikirdi teriske shyǵaryp, onyń Orhon-Enıseı jazbalarynan bastalatyndyǵyn ǵylymı turǵydan dáleldedi.

Uly ustaz – 1987 jyly 17 shildede Almaty qalasynda ómirden ozdy. 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar