Aı men Kúnniń tartysy

1594

Kókpartaný ǵylymı sala retinde áli qalyptasqan joq. Kókpardyń bolmys-bitimin ázirge «kókpar» sóziniń etımologııasynan ǵana izdeýdemiz. Onyń ózi qısynsyz, aýyzeki joramal deńgeıindegi paıymdarǵa negizdelýde. Bul izdenis bir ǵana «kókpar», «kókbóri» sózderiniń tegimen emes, onyń taralý aımaǵyndaǵy jurttardyń da qatysyn, olardyń tanymyn qarastyrý arqyly keńirek ári tereńirek zerdelengeni kóńilge qonymdy bolar.

Negmatı, "Prazdnık navrýz": "Samymı ývlekatelnymı lıýbımymı razvlechenııamı pýblıkı povsıýdý v Sredneı Azıı ıavlıalıs popýlıarnye sostıazanııa-kozlodranıe («býzkashı») ı borba – «gýshtıngrı", kotorye demonstrırovalı sılý, lovkost ı soobrazıtelnost ýchastnıkov ı vsegda prıvlekalı vnımanıe zrıteleı…".Tájikshe «bozkashı» sóz tirkesi kókpar oıynynyń syıpatyn asha túsetin jańa derek. Bul sóz qalaı bolǵanda da parsy tiline jat, aıtylýy da, maǵynasy da túrkishe: boz+kashy.  «Bozkashı» qazaqtyń mal qurbany «boz qasqany» (Aqsarbas) eske salady jáne ol beker emes. «Bozkashı» ataýy «qas» sóziniń «qash/kash» túrindegi aıtymynyń nusqasynan jasalyp, oǵan parsylyq – I jurnaǵy jalǵanyp tur. Budan eki jaıttyń birin ańǵaramyz: Bireýi tájikter bul oıyndy ne túrkilerden alǵan, nemese túrkiler tájikten alǵan, bolmasa tájik halqy túrkiler men parsylardyń aralasynan túzilgen jurt. Biraq kókpardyń parsylarda joq ekenin eskersek, bul attyly túrkilik mádenıettiń kórinisi ekenine tap bolamyz. Jáne de bul ejelgi deıtúrkilik jurttardyń qurbandyq joralǵysynyń jurnaǵy dep negiz izdeýge májbúrmiz.

kokparJalpy qurbandyq ejelgi Aı men Kúnniń taıtalasyna alańdaý kezindegi nanym aktysy desek qate bolmas. Máselen, aı múıizdi aqserkeni bolmasa boz qasqa maldy qurbandyqqa shalý — Kúnge tabynýshylardyń «Aıdy qurban etý» aktysynyń kórinisi deýge bolady. Dáliregi aıdy túnektiń ortasyndaǵy jaryqtyń ókili retinde aıtańbaly janýardy qurban etip, onyń janyn Kókke kóterý arqyly jaryqty molaıtý senimi bolǵandaı. Óıtkeni, ejelgi halyqtar múıizdi maldy – eshki men sıyrdy Aıdyń nyshany retinde qabyldaǵandyǵy týrasynda nanym qalyptasyp otyr. Ekinshi jaǵynan Aı túnektiń belgisi retinde kúndizdiń belgisi Kúnmen baqtalas bolǵandyǵy jáne bar. Sóıtip, Aıdy Kúnge jyǵyp berýdiń bir isi – sonyń sáıkes nyshany bolar maldy qurban etý bolǵan. Atalmysh Kún-Aı talasyn áıgili Ańyraqaı jotasyndaǵy Tańbalytasta qashalǵan sýretten baıqaımyz: onda múıizi qaraǵaıdaı buqa/ógiz Kúntáńirge qarap óziniń qurbandyqqa ázirligin bildirip tur…

«Bozqasqa» máselesine kelsek: boz – kún sáýlesiniń ońyp, batýǵa aınalǵan, ińirge qaraǵan ýaqytty meńzeıtin tús, ıaǵnı ýaqyttyń Túnge qaraǵan shaǵy. Al Túnniń qasqasy (qasy, qabaǵy) – Aı ekeni málim. Sóıtip, mańdaıy qasqa, túsi boz maldy qurbandyqqa shalý Aıdy Kúnge jeńdirý retinde dástúrge engen. Saıyp kelgende, kókparǵa soıylatyn mal obasta Kúnge/jaryqqa syıynýshylardyń qurbandyǵy bolyp shyǵady. Bir nazar aýdararlyǵy sol – kókparǵa isek ne qoshqar (qoı) emes, mindetti túrde múıizdi serke (bálkim, teke), keı jaǵdaıda ógiz de shalynady. Jalpy, kókparǵa erkek  mal ne jan tartylǵan. «Alpamys batyr» jyryndaǵy Ultan quldyń Alpamystyń uly Jádigerdi tartqyzýy sonyń kýási.

«Kókpar» sóziniń etımologııasyna kelsek, onyń negizinen eki nusqasy bar, bireýi – «kókpar» sóziniń «kók bóri» tirkesinen shyqqandyǵy… Alaıda, túrkiler kıe tutatyn bórini qurban etip, kókparǵa tartsa ne bolǵany?! Jáne de eshbir etnoaqparatta qasqyrdy ne ıtti kókparǵa tartý kórinisi joq… Bul — eshbir tarıhı-rýhanı mánsiz, qısynsyz joramal. Ekinshi nusqa boıynsha: kókpar– «kók bórte» (laq) sózinen shyqqan-mys. Olaı bolsa, ol sol kúıinde «kókbórte» bolyp nege ózgermeı qalmady? Úndestik jaǵynan qaraǵanda «kókpar» degennen «kókbórte» nemese «kókbóri» kúıinde ózgermeı qalý múmkindigi zor edi, óıtkeni «kókbórte»/«kókbóri» sózderi biryńǵaı jińishke býyndarǵa qurylǵan, ózgerýi ekitalaı leksemalar… Másele «kókpar» sóziniń bórige de, bórtege de qatysynyń joqtyǵynda! Sonymen, másele «par» sózinde turǵandaı.

«Par» sózi jalpyadamzattyq asa ejelgi sózderdiń biri jáne ol kóp tilderge jaıylǵanymen negizgi semantıkasyn joımaǵan: par – bólik, bólshek.

Kóz jetkizý úshin bul sózge qatysty birshama sózderge toqtalsaq:

par – eki bólikten turatyn jup;

para – túrikshe aqsha, «kesek», «bólik» degen maǵynada;

para – bir nárseniń bólshegi, bóligi, salasy, úlesi, «Bul jurttyń sóz tyńdamas bir parasy» (Abaı);

para-para– byt-shyt, kúl-talqan, dal-dal: birneshe bólshekke bóliný,

par+tııa – taýardyń ne áleýmettik toptyń bir bóligi;

parsha – jiktelgish, bólingish mata;

parshalaý – osý, bólý, úlesteý.

«Kókpar» sóziniń ejelgi ekenin eskersek, mundaǵy «par» býyny bul jerde «úles», «sybaǵa» maǵynasynda qoldanylǵan. Dálirek úńilsek, «kók par» tirkesi: «Kóktiń úlesi», «Kóktiń jyrtysy» maǵynasynda. Sondyqtan «kókten» onyń «paryn» bólý múmkin emes jáne ol tirkes sol kúıinde qazaq tilinde saqtalyp otyr, ony etnolıngvıstıkanyń paıdasyna burǵyshtaýdyń jóni joq. Demek, kókpar tartý — túpki mazmuny boıynsha Kóktiń úlesine, nesibesine talasý bolyp tabylady. Dáliregi – Kóktegi aı-jyrtyqty jamaý qyzmetine jaraý, soǵan talasý. Tájikterde saqtalǵan túrkilik «boz qash» — «boz qas(qa)» tirkesiniń máni de osynda bolsa kerek.

Kókpar oıynynyń áýelgi qazaqy nusqasy boıynsha eki taraptyń talasy emes, qansha aýyl oıynshylary qatyssa, sonsha taraptyń tartysy bolǵan. Alaıda, ol sansyz tarap bolýy neǵaıbyl. Shamasy, Naýryz kezinde (tájikterde kókpar negizinen Naýryzda ǵana oınalady) jylǵa talasqan on eki músheldiń tartysy kórinis tapqan bolýy kerek. Sóıtip, on eki tarap qatysqan kókpar tartys Kóktiń úlesin, sybaǵasyn on eki aýylǵa  (rýǵa, elge-taıpaǵa) talasýǵa ulasqan. Bunyń arǵy jaǵynda 12 tarapqa jiktelgen zodıaktyq ejelgi astronomııalyq ilim jatyr. Saıyp kelgende 12 shoqjuldyzdyń árqaısysy ózine molyraq jaryqqa talasýy ispetti joralǵy.

 

kokpar-zodiakJalpy kókpar oıyny burynǵy kezderi qazyrǵydaı eki tarapqa emes, ár tarapqa, ıaǵnı qansha aýyl oıynshylary bolsa, sonsha tarapqa tartylǵan. Mundaǵy taraptar – ejelgi on eki aıdyń bolmasa músheldiń sıpaty bolǵan. Bertin kele ol qarabaıyrlanyp, aýyldar tartysyna aınalǵan.

Basqa jaǵynan paıymdasaq, múıizdi maldy qurbandyqqa shalý – Aıdy Kúnniń jolynda qurban ete otyryp, onyń sáıkes keńisi – Túnekti Kúnekke jeńgizý joralǵysynan kórinedi. Al qurbandyq janýardyń jany Kókke jónelgendikten, onyń táni Jerdegi Kóktiń bir bólik-nyshany bolyp tabylady-mys. Jáne de «qurbandyqqa» kim qol jetkizse, Ordaǵa (aýylǵa, kómbege, búginde — qazanǵa) jetkizý Kúnniń kózi – Táńirden (jaratýshy qudyretten, búginde — Alladan) bata alatyndaı basty muratqa jetkizedi-mis degen senim jatyr.

Osylaısha saıyp kelgende, kókpar oıyny Naýryzdaǵy aıly túnde terbeletin altybaqannyń kúndizgi saıystyq nusqasy ispetti. «…Kókpar shyn máninde, Naýryz saltanatynda antıpodtyq qos polıýstiń arbasýyn ómirsheń oıynǵa aınaldyrý múmkindigin pash etedi. Shaıqastyń ornyna saıys, soǵystyń ornyna talas týdyrý kórinisin nasıhattaıdy.» (Erǵalı.S. «Naý men yrys»: Paıymdama– Almaty: «Qazyǵurt» baspasy, 2011. – 184 bet.) deýimizdiń máni osy bolatyn.


Serik ERǴALI, mádenıettanýshy

argymaq.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy