Áleýmetke «Áleýmettik kodeks» qajet pe?

3690
Adyrna.kz Telegram

2020 jyldyń qyrkúıek aıynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev "Áleýmettik kodeksti" ázirleýdi tapsyrǵan bolatyn.

Prezıdent óz sózinde osy  "Áleýmettik kodekske" qatysty bylaı dep pikir bildirgen edi:

“Is júzinde bul qujat azamat pen memleket arasyndaǵy qarym-qatynasty júıeleýge, olardyń ózara mindettemelerin naqty kórsetýge, sondaı-aq qazaqstandyqtarǵa beriletin mınımaldy áleýmettik kepildikterdi: mektepke deıingi tárbıeden bastap azamattardy zeınetaqymen qamsyzdandyrýǵa deıin anyqtaýǵa arnalǵan”

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń burynǵy mınıstri  Birjan Nurymbetov ótken jyldyń qazan aıyndaǵy baspasóz konferenııasynda kodekstiń tujyrymdamasy 2021 jyldyń ekinshi toqsanynan keshiktirmeı usynylatynyn aıtqan bolatyn.

Osy rette atalǵan mınıstrliktiń Áleýmettik kómek saıasatyn damytý departamentiniń dırektory Nııazov Asqar Nurlanulymen ótken suhbatty nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Asqar Nurlanuly jalpy kodekstiń tujyrymdamasyn ázirleý barysy týraly, onyń qarapaıym azamattarǵa paıdasy, qashan qoldanysqa engiziletini jónindegi suraqtarǵa jaýap berdi.

Prezıdenttiń tapsyrmasyna  sáıkes, "Áleýmettik kodekstiń" tujyrymdamasyn ázirlep jatyrmyz. Tujyrymdamany ázirleý barysynda 100-ge tarta sarapshylar tartylǵan bolatyn. Osy sarapshylardan jumys   toby quryldy. Onyń ishinde bizdiń azamattyq ókilder, úkimettik  emes uıymdardyń ókilderi, memlekettik organdar men Parlament depýtattarynyń ókilderi  qatysqan bolatyn. Endi osy jumys tobyn qurý barysynda biz Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyn aralap, túsindirý jumystaryn júrgizý kezinde 500-den astam usynystar kelip tústi. Osy usynystardy saralaı otyryp, biz "Áleýmettik kodekstiń" tujyrymdamasyn ázirleýge kiristik. Jalpy  Prezıdenttiń aıtqan tapsyrmasyna sáıkes, osy áleýmettik zańnamany túsindirý barysynda halyqqa qıyndyq týǵyzatyn tustary men  azamattardyń ózderiniń  quqyqtaryn tolyq bilmeıtindigi eń basty nazarda tur.  Qazir elimizde ár túrli jaǵdaıǵa baılanysty ár túrli zańnama bar ekeni belgili.

"Áleýmettik kodekstiń"  eń basty maqsaty - azamattarǵa túsinikti etip jazý jáne búkil áleýmettik  qamsyzdandyrý salasyn qamtıtyn zańnamanyń barlyǵyn bir kodekske jınaqtaý.

Qazirgi kezde osy áleýmettik  salada 16 zań jáne 1 kodeks bar, osylarǵa  táýeldi 150-ge tarta quqyqtyq-normatıvtik  aktiler bar. Osylardyń barlyǵyn saralap,  zertteı otyryp,  16 zań men 1 kodekstiń normalarynyń barlyǵyn bir áleýmettik kodekstiń aıasynda jınaqtadyq. Nátıjesinde tujyrymdalǵan, halyq pen qarapaıym  azamattar úshin túsinikti tilmen jazylǵan  normalardan turatyn zań qabyldanady.

Osy tujyrymdamany ázirleý barysynda qurylǵan jumys tobymen birlesip, álemdik tájirıbeni zerttegen bolatynbyz.  Álemdik tájirıbeni zertteı kele, áleýmettik kodekstiń jalpy analogtary kóptegen elderde joq ekenin kórdik. Iaǵnı damyǵan Eýropa elderin alatyn bolsaq ta olardyń kópshiliginde osy "Áleýmettik kodeks"  qarastyrylmaǵan.

"Áleýmettik kodeksti" engizý  barysynda ártúrli tártipterge súıený kerek. Ár el óziniń ulttyq zańnamasyna, ulttyq qasıetine jáne óziniń qajettilikterine  ıkemdep jasaıdy. Sol sııaqty bizdiń "Áleýmettik qamsyzdandyrý kodeksiniń" tujyrymdamasyn ázirleý barysynda atalǵan  16 zań men 1 kodekstiń normalary  túsinikti tilmen jazylady. Sonymen qatar azamattar óz quqyqtaryn qorǵaý barysynda áleýmettik  máseleleriniń  barlyǵyna jaýapty sol kodeksten tabady. Endi áleýmettik zańnamany ázirleý barysynda ol halyqqa kórsetetin áleýmettik qyzmetterdi, mysaly, bala týylǵannan bastap qartaıý shaǵyna deıingi  alatyn áleýmettik qyzmetter kezeń-kezeńmen bólinip, jeke-jeke saralanady. Ár bapta, ár taraýda ózderine sáıkes normalarmen  jazylady. Qazir ózderińiz biletindeı, bala týǵan kezde beriletin, balaǵa qaraǵany úshin, múgedek balaǵa nemese múgedek bolǵan azamatqa beriletin járdemaqylar bar, jumysqa turý boıynsha, zeınetke shyǵý  suraqtary, eńbek etip júrip belgili  bir jaǵdaılarmen eńbekke qabiletsiz bolyp qalatyn jaǵdaılar, mine, osy jáne basqa da áleýmettik suraqtar ártúrli zańnamamen qarastyrylǵan. Endi osylardyń barlyǵy bir "Áleýmettik kodekstiń" aıasynda  tizbektelip,  taraýlar men bólimderge bólinip jazylatyn bolady.

Qujattardy ázirleý barysynda da jeńildikter bolady. Mysaly, eger qandaı da bir qyzmet túri azamattarǵa kórsetilýi kerek bolsa, memlekettik organ ol qyzmetti azamattarǵa ózderi usynady. Osyndaı tásil qoldanylatyn bolady. Bul endi birden júzege asa qoıady dep aıtý qıyn, degenmen kósh júre túzeledi degen bar ǵoı. Óziniń qıyndyqtary bar bolsa da, ret-retimen júzege asyramyz.

Bıylǵy jyldyń sońyna deıin tujyrymdamany tolyqtaı ázirlep, aıaqtaýymyz kerek.  Kodekstiń zańnamalyq jobasy kelesi jyldyń sońyna deıin Parlamentke joldanady.

Osy kúnge deıin osy "Áleýmettik kodekstiń" tujyrymdamasyn ázirleý týraly ashyq aıtylyp jatyr. Eger de jumys tobyna óz yntasymen, óz erkimen qatysamyn deıtin azamattar bolsa, olarǵa shekteý joq, ótinishterin bildirip, jumys tobynyń múshesi bola alady. Ázirge kópbalaly analar atynan jumys tobyna qatysýǵa ótinish bildirgen adam joq.

Qazirgi daǵdarys ýaqytynda, azamattardyń kópshiligi ekonomıkalyq jáne psıhologııalyq toqyraýdy bastarynan ótkizip jatqanda olardy áleýmettik turǵydan qorǵaý qajettiligi arta túsýde. Sol sebepti áleýmettik máselelerdi ońaı ári tıimdi sheshý úshin júıelengen, túsinikti tilmen jazylǵan  zańnamanyń qabyldanýy  úlken bir jetistik bolar edi.

 

Daıyndaǵan: Erke Jomart,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler