«Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Rámizder týraly» Konstıtýııalyq Zańy 2007 jyly 4 maýsymda qabyldandy. Memlekettik Tý, Memlekettik Eltańba, Memlekettik Ánuran Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi bolyp tabylady. Osy eldiń árbir azamaty rámizderdi qurmetteýge mindetti.
Rámizder - ulttyq bolmysymyzdy aıqyndaýshy sımvol. Elimizdiń egemendiginen habar berip, ózge elmen ıyq teńestiretin damýshy el ekendigimizge dálel bolatyn birden bir aıshyqty belgi. Táýelsizdik tańy atqan boıda rámizderdi qabyldaý baǵy buıyrypty. Túrli salada qazaq atyn álemge tanytar azamattarymyz báıgeden oza shapqanda, baıraǵymyzdy jelbiretip, ánurandy áýelete shyrqatqanda, qazaqtyń patrıottyq sezimi tulparsha dúbirlegeni de óz aldyna bir baqyt! Eldigimizdiń bedeli bıik bolý úshin de rámizderdiń tuǵyry berik bolýy mańyzdy. Qazaqy márteTbemizdiń qaımaǵy bolǵan ulttyq nyshandarymyzdyń sıpatyna sholý jasaıyq.
Kók táńirdiń syıy- kók Tý. Memlekettik Tý ashyq kógildir tústi. Qazaq uǵymynda kók tús ashyq aspan, beıbit kúnniń belgisi. Tereńine kóz júgirtsek, sonaý túrki zamanynda Qazaq pen Alash tarıhynda kók tús aspan men jerden, táńirden habar bergen. Túrki jurtshylyǵy úshin bul tús qajymas qaıratty, myqty rýhty, abyroı men jeńimpazdyqty, ústemdilikti bildirgen.
«Kók táńirden kóńilge nur tilermiz,
Kók aspandaı áli de kúrkirermiz.
Kók bórili kók baıraq kókke shyqsa,
Qaı dushpannyń aldynda irkilermiz?»- degendeı, tarıhta kók tús - júrekke rýh pen senim bergen qasıetti uǵym. Qazirgi týdyń kók tústi bolýy tarıh qoınaýynan syr shertkendeı. Osy bir nyshannyń avtory- Sháken Nııazbekov. Týdyń dál ortasynda 32 dán aınalǵan shýaqty kún, astynda qalyqtap ushqan qyran ornalasqan. Altyn kún - damý men ósip órkendeýdi, al sáýlesi- molshylyq pen berekeni bildiredi. Qanatty qyran- bılik pen aıbyndylyq beınesi, odan bólek erkindik súıgish qus retinde egemendikti, halyqtyń jan-dúnıesiniń keńdigin pash etedi. Sabynyń tusynda ulttyq oıý-órnegimiz naqyshtalǵan, tik buryshty kezdeme talaı dúbirli dodalarda bıikte jelbireı bersin!
Eldiktiń nyshany - Eltańba. Eń túp negizgi belgiden bastar bolsaq, Eltańbanyń júregi - shańyraq. Shańyraq birlikti betke ustaǵan berekeli otbasynyń beınesi. Jan-jaǵynan ýyqtar shashyraǵan dóńgelek nysan halqymyz bir shańyraq astynda tatý ǵumyr keshsin degen tilekpen salynsa kerek. Kóshpeli túrki jurtynda kıiz úıdiń kúmbezi birtutastylyqty, jyly oshaqty sýretteıdi. Onyń oń jáne sol tusynda eki sáıgúlik beınelengen. Dala dúldili, er azamattyń jeldeı esken júırigi - táýelsizdikke umtylǵan qulshynystyń, jeńiske degen umtylystyń belgisi. Ýaqyt pen keńistikti biriktirer ańyzdaǵy qanatty pyraqtar tańǵajaıyp jasampaz qııaldy, jaqsylyqqa degen qushtarlyqty tanytady. Eltańbanyń táji retinde tóbe tusta bes buryshty juldyz, tómengi jaǵynda «Qazaqstan» jazýy ornalasqan. Eltańba Memlkettik oryndarda, ulttyq valıýtamyz teńgeniń betinde nobaılanǵan. Rámizdiń avtorlary- Jandarbek Málibekov jáne Shot-Aman Ýálıhanov.
Álemge tanytar Ánuran. Memlekettik Ánuran 2006 jyly 6 qańtarda Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Parlament otyrysynda bekitildi. Alǵash ret osy jyly 11 qańtarda Elbasynyń saltanatty ulyqtaý rásiminde oryndaldy. El azamattaryn áleýmettik turǵydan toptastyryp, mádenı turǵydan teńestirý úshin úlken mánge ıe dybystyq rámiz. Ániniń avtory - Shámshi Qaldaıaqov, sózin jazǵan Jumeken Nájimedenov pen Nursultan Nazarbaev. Eldiń berik tutqasy sanalyp, jahandanýshy el bolǵanymyzdyń dáleli Memlekettik rámizderimizdiń bedeli qashanda bıik bolǵaı. Ánuranymyz erkin shyrqalyp, kógildir Tý kókte jelbirep, eldikten habar berer Eltańba tek tóbede ilinsin dep tileımin.
Eńlik Jumash
